Ilukirurgias jätkub endiselt zoom boom. Kuna silmaümbrus on meie näo kõige iseloomulikum osa, siis ikka ja jälle räägimel silmalaugude kirurgiast. Silmad on üks esimesi asju, mida sa kellelegi otsa vaadates näed. Silmad on täis emotsioone, on rõõmsad, kurvad või väsinud – seda kõike on kohe märgata. Kui rõõmu ja lusti on näha meeldiv, siis üleliia lõtvunud silma üla- ja alalaugude rippumisest tekitatud väsimusilminguid mitte nii väga.

Silmalaugude plastika – lihtne operatsioon, mis võib sinu väsinud näoga imesid teha!

Koroonapandeemia kauaoodatud lõppu pole kahjuks veel näha. Juba pikemat aega loeme meediast, kui palju inimesi nakatus koroonaviirusega viimase ööpäeva jooksul. Ilmade jahenedes on oht, et välja ilmuvad ka muud külmetusviirused. Mida me saame ise teha, et vähendada viirustega nakatumise riski?

TURGUTA ENNAST! Kuidas saame end hingamisteede haiguste korral ise aidata?

Üha rohkem naisi teab, et vistrikud ei pruugi ajaga kuhugi kaduda. Kui varasemalt võis end lohutada, et valdaval osal õrnemast soost hajuvad aknevaevused enne 30ndat eluaastat, ei ole see vanus tänapäeval enam mingi garantii. Kahekümnendates ja kolmekümnendates on akne veel igati levinud, kuid puutumata ei jää isegi 40+ vanuses inimesed.

Ma olen vanuses 30+, aga mul tekivad ikka veel nahale vistrikud. Miks? 

lapsevanemad

inimene

iseloom

lasteaiaõpetaja

"Mulle on silma jäänud, et <a class="tag-11449" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lapsevanemad">lapsevanemad</a> ütlevad oma kiuslikult käituvate laste kohta, et neil on <a class="tag-15431" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/iseloom">iseloomu</a>. Tegelikult on see ju puhas kasvatamatus!" sõnastab Tallinnas elav kahe lapse <a class="tag-4972" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ema">ema</a> probleemi, millega ta lähedalt kokku puutus.

472a2

rünnak

arst

ühiskond

&quot;Kui koolikiusamine on juba toimunud, tuleb esmalt täiskasvanuil võtta vastutus ja teha kõik, et kiusamine lõpeks,&quot; räägib Kadri Järv-Mändoja Eesti Koolipsühholoogide Ühingust seoses eilse võika juhtumiga.

Eesti Koolipsühholoogide Ühing: täiskasvanuil tuleb võtta vastutus

Igaühel on aeg-ajalt muresid. Öeldakse suisa, et suurematel on suuremad, väiksematel väiksemad mured. Sõltub, kust vaadata. 

Kui laps vajab abi, võib nõu küsida lasteabitelefonilt

Laulja Helen Adamson leiab, et pole sellist ühist näitajat, et koolis kiusatud laps jääb tingimata heidikuks või kiusamine teebki lapse tugevamaks.&nbsp;

Helen Adamson: kiusamine tekitas halastamatu saavutusvajaduse

psühholoog

Mida teha, kui võõras laps on ülekäte läinud, aga tema vanemad ei kavatsegi teda korrale kutsuda, vaid vaatavad võsukese sigatsemist hoopis heldimuse ja uhkustundega pealt? Kas kõrvalseisjad peaksid kõike vaikides taluma või sekkuma vanemate sõnarahe alla sattumisega riskides? 

"Keelasin halvasti käitunud võõrast last ja sain tema vanemate käest sõimata!"

Eesti uudised

Sisuturundus

Inimesed

Nipid

jah ega tänapäeval tohi midagi öelda,kas oli rikkuri võsuke nu uued pätid kasvamas

Minule ka ei meeldiks kui keegi võõras tuleb ja nüpeldab mu last, rääkigu mulle

Kui ikka laps lollusi teeb, testega ja ilma vanemateta olen näinud. Mõnikord isegi eluohtlikke - endale, siis ikka. Näiteks olen bussipeatusesse kuhjatud lumehunnikult lapsed alla kamandanud, kui need autotee suunas sealt alla lasid. Teised inimesed bussipeatuses olid korralikud kodanikud, ootasidki, et oma ema tuleb kasvatama. Tegelikult ei pruugi ema-isa teadagi, mis nägematus ulatuses õues lapsele pähe võib tulla. 

Vaat õpetajad puutuvad selle probleemiga igapäevaselt kokku.

töötasin lasteaias abiõpetajana, läksin ära laste ülihalva käitumise pärast.....

Tegelikult on vanematel õigus. Kui suruda lastele peale pidevalt süütunnet, ebaõnnestumist, eksimusi, siis ei saagi ju riigis sündida edukaid ärihaisid, kes loovad firmasid, kes toodavad kasumit, millest makstakse haridust, meditsiini ja pensione, poliitikutest ja päästjatest nuti-telefoniga rääkimata. Lapsed peaksidki kasvama, mida enam läbilöögivõimelisemaks, tundetumaks ja mitte-ema-teresadeks, seda edukam on riik ja majandus ja seda rohkem on seda, mida sotsiaaldemokraadid oskavad jagada. Teised tahavad ainult kokku hoida ja rikkust kasvatada, mis ei vii kuhugi. Just võrdsus ja kõige ärajagamine annab meile uue tee ja perspektiivi. Eriti kellel on liiga palju ruutmeetreid saavad ju võtta teised inimesed oma koju elama.

...et inimene on tegi märkuse võõrale lapsele aga mitte lapse emale või isale nagu oleks õige. See pole enam vanasti,kus tohtis lapsele öelda, kuidas peab. Tänapäeval tueb ikka lapsevanematele öelda ,kui midagi on valesti kui lapsevanem sõimab, järelikult on ta mats ja ise kasvatamatu . Eks niisuguste labaste ja harimatute lapsevanemate pärast ongi osa lapsi nagu puu otsast alla tulemata. Ei oska istuda ega astuda, süüa noa ja kahvliga ega käituda teiste omasugustega sõnadega ilma vägivallata. Kui mats tahab jääda matsiks, las ta siis jääb. Kui laps lõhub poes mänguasju, tuleb kutsuda turvamees lapsevanematele.

müüa = müüja ja lauses on ka komad:). Kommentaari sisu osas olen nõus.

Kui lapsega ei tegeta, siis ma ei kadesta nende vanemate vaneduspõlve üksinduses vanadekodus.

Kas veneajal ka võis teise last keelata ja kas Vene aeg hakati ka siis sõimama ? Või oli lihtsalt jso normalna ljudi lets paidjom to drink vodka.

Sellisel puhul ei minda lapse juurde teda noomima vaid minnakse selle lapse vanema juurde ning vihjatakse, et tema laps ei käitu korrektselt.

Pargis jalutasid ema ja laps. Ema tegeles oma nutitelefoniga ja laps loopis linde kividega...küsisin ,et kas ikka on ilus linde loopida. Sealt tuli selline plädide rahe ,et anna olla. Pole ka ime ,et koolides nii palju vägivalda kui vanemad veel oma lapsi kaitsevad.

Kõik algab kodust! Ärge seda seda unustage! Neid viimase võimaluseni nunnutatud võsukesi on rohke kui arvata oskame.

Last ei tohi ahistadamisega piirata. Ei füüsilist karistust, ei sõnalist traumeerimist. )keelamised, riidlemised, moraalilugemised j.n.e.) Sest lapsel on õigused teha mida aga tahab. Vaba areng ning vabakasvatus!

Tal veel vedas, et lapse vanead politseid ja lastekaitset kohale ei kutsunud. Et traumeerib hingeliselt võõraid lapsi. Ahistab, piirab nende vaba arengut. Oleks veel kohtu alla läinud, vaat nii!

<div class="comment-hide-info">[Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele.]</div>

Sellised vabakasvatuse võtteid tuleks kriminaalselt karistada, muidu on varsti kõik eestlased pehmod ja ajuvabad! Olen ka ise oma nina idiootsete vanemate ja normaalse väikelapse vahele toppinud ning tagasiside tihtipeale on lapse poolt mõistlikum kui nende vanemate. Arvan, et vabakasvatusega sellised haiged värdjad tekkivadki nagu Rõivas - ehe näide.

vene vanasõna: las laps teeb, mis laps tahab, peaasi, et ei nuta! Ja tulemus? Teame ja tunneme!

Mina loen siit kommentaaridest välja palju frustratsiooni ja kibestumist, mis ei ole küll laste kilkamisega kuidagi seotud. Kommenteerijate äärmuslikud ja absoluutset tõde dikteerivaid seisukohti on päris kummaline lugeda. Erinevaid situatsioone üritatakse nö ühe vitsaga lüüa, arvates, et see veenab teisi nende seisukohtade õigsuses. Tegelikult on igal ühel oma tõde. Selles ei olegi midagi halba, kui seda teistele nii jõuliselt peale ei sunnitaks. Kindlasti on olemas kasvatamatuid lapsi, kuid samas on kindlasti olemas ka näägutavaid kaaskodanikke, kes iga väiksemagi lapse kilke peale tormavad lapsi noomima. Nii on see alati olnud ja jääb ka olema. Siit ei tasu küll otsida põhjuseid demograafilise olukorra, majanduslike kasvutendentside või Rõivase sobivuse kohta peaministriks jne. Tegelikult taandub asi paljuski sellele kuidas lapsi või lapsevanemaid soovitakse korrale kutsuda. Kas kärkides ja karjudes või sõbralikult osundades. Ah jaa, mis ühele tundub sõbralik osundamine, võib teisele tunduda kärkimisena. Sõbralikult.

Eriti kasvatmatud on lastekodu lapsed. Kasvatajall on täiesti ükskõik, kui lapsed avalikus kohas ropendavad ja käituda ei oska. Mõni lapsevanem on ise nii kasvatamatu, et talle endale oleks ühte kõva käega isa vaja. Ei osata üldse käituda, pole elementaarset viisakust ega teiste inimestega arvestamist. Ellu suhtumine on juba vale. Mis siis sellest lapsest veel tahta. Tema on oma kodu "kõver peegel". 

Aga eks olene palju lapsevanematest, kes lubab ja kes keelab

 Polegi vaja võõrast last kasvatama hakata . Aga nende vanematele teeks füüsilise noomituse ,ega mõne inimese puhul ei aitagi "hea sõnaga " rääkimine .

Ütlen sõna sekka siis. Mul endal oli juhus, kus mu 3 aastane poeg jonnis poest välja tulles. No kõva häälega on ta koguaeg olnud. Olin ise rahulik poest ära minnes, jonnib siis jonnib, kõike ei saagi poest. Seletasin siis rahulikult lapsele kuidas asjad käivad. No ega ta siis oma jauramist ei jätnud...häbi oli küll. Aga ma usun,et väga paljudel lapsed jonnivad kui poest midagi ei saada. No keset kõnniteed vaatas meid vanem naine tükk aega, jälgis ja jälgis...no mida vaadata jonnivat last? Lõpuks tuli see vanem proua ja sõimas mind vastikuks lapsevanemaks kes ei arvesta teiste jalakäijatega ja mida ma kiusan last. No teate, andke andeks....ega ma just suu peale ka kukkunud ei ole, soovitasin kõrvatropid osta sest tänavatel on müra palju. Minu laps, minu häbi kui mu laps nii teeb. Aga kas siis jõuame sinna välja, et pean igaksjuhuks alati ostma lapsele mida ta tahab, sest äkki mõnele mutile ei sobi mu suhtumine tänava peal?? Minu jaoks on põhiline lapsele seletamine miks alati ei saada mänguasju. Ja no õnneks on see aeg möödas kus ta jauras kui ei saanud midagi. Lihtsalt,ärge toppige sellistes situatsioonides oma nina vahele,võõrad! Keegi ei peksnud last ega piinanud, laps ei hüsteeritsenud ega vingerdanud pikali maas. Minu laps ehmus selle naise käratamise peale palju kordi rohkem.. Põhimõtteliselt, sekkuge seal kus on ohus lapse turvalisus. Näen pidevalt tänavatel emasid kes tuuseldavad oma laps jubedalt, käivad ka laksud vastu nägu..kus te siis kõik olete? Miks siis ei tehta midagi? Jah, kas ma tegin midagi kui nägin sellist asja? Jah tegin küll! Niimoodi alavääristada lapsi ka ei tasu, neis tekib viha ja aastate pärast on meil veel rohkem pätte ja inimeste piinajaid. Iga karistamismeetod võiks ikka õige asja eest olla.

esimene laps oli paras põrguline poes - lahendasin asja nii, et ei võtnud last poodi kaasa. Endal närvid korras ja teistel ka. Miks peab väikseid, üleväsinud lapsi kaasa vedama, aru ei saa. Vaatan neid lollakaid öömüüke - kell on 22, kisa-kära, rahvast palju - ikka on kellel titt turvatoolis, kellel 2-3 põngerjat käe otsas. Üks pani lapse turvahälli põrandale, riiulite vahele maha - oleks peale astunud. Vanema lapse jonni saime ka ühel korral lukku just tänu ühele müüjale, kes sekkus. Vanemad on tundlikud ja võtavad korralekutsumisi isiklikult. Hiljem hakkavad õpetajad koolis hindeid ka vanematele panama.

Endal kogemus prantslaste perekonnaga. Olin reisil ekskursioonil, kuid giidi selgitusi oli võimatu kuulda, sest grupis olev prantsuse poiss vilistas ja kõvasti. Tegin poisile märkuse, et inimesed soovivad giidi juttu kuulata. Mispeale prantslasest isa sisistas mulle näkku, et mis probleem mul on ja muutus agressiivseks. Oleks me omaette olnud, oleks prantsalasest isa päris kallale tulnud, nii vihaseks sai, et ta lapsele segava käitumise eest märkuse tegin.

Taoliselt käituvate laste tulevik on teada: Juba esimeses klassis hakkavad tulema märkused, noomitused ja halvad hinded, kuni juhtub nii, nagu selles Viljandi koolis (oli vist?), millest hiljuti kirjutati, kus 2 klassi poiss kogu klassi terroriseeris. Ei kuulanud õpetajaid, vaidles vastu, lõi teisi, kiusas, segas tundi, noris tüli jne. Vanematega räägiti korduvalt, miks laps on kasvatamatu, kuni selleni, et vanemad vedasid lapse mingeid teste tegema, kus selgus, et pole tal mingeid käitumishäireid, lihtsalt KASVATAMATU! Lõpuks kogusid klassi laste vanemad allkirjad kokku, et miks nende lapsed peavad selle 1 halvasti käituva lapse tõttu kannatama? Kardavad kooli minna, ei saa tunnis keskenduda, kuna see 1 segab jne. Direktori korraldusel see laps lahkus koolist, vaat sedasi! Ärge arvake, et teie kasvatamatuid lapsi hakatakse klassist klassi vedama ja poputama. Õpetaja õpetusele ja korraldustele kuuletub terve klass. Kui seal on 1 või 2 last, kellele selline õppekord ei sobi, palun palgake koju kasvõi eraõpetaja, aga teised ei pea kannatama vanemate tegemata töö tõttu.

Loomulikult olen võõraid lapsi keelanud, kui nende tegevus põhjustab ohtliku olukorra ning selgitanud kaasnevaid tagajärgi. Oma lastele õpetasin kombeid, viisakust väikelapse eas, eks vanemate eeskuju on ka oluline, kuid eks lapsed on ikka lapsed ning lapsevanemad ei tule selle pealegi, millistele halbadele ideedele võidakse tulla, eriti siis, kui ollakse kambaga. Oma vanematega koos olevat last ma mitte mingil juhul keelama ei lähe, see lisab öli tulle ning minu sekkumine ei aita probleemi lahendada. 

Minu 6 aastane laps mängis kahe omaealisega talvel õues. Minu tütar tuli nutuga tuppa," ema ,ma ei teinud seda !" Nimelt "mängisid" kaks kiusaka iseloomuga tüdrukut nagu minu tütar oleks neist ühte jäätükiga näkku löönud. Oli minu lapse nähes endal näo lumepalliga punetama hõõrunud ja siis jooksid tuppa emale kaebama. Varsti jooksis selle tüdruku ema meile ja karjus nii minu kui mu lapse peale. Mina uskusin oma last,sest olin õpetanud,et mis ka ei juhtuks rääkige alati mulle tõtt,siis oskan aidata. Möödusid aastad. Kord,kui tütar tuli koju käima,tulid need kaks käkikeerajat meile. Ebameeldivast tundest hoolimata olime külalislahked. Tüdrukud rääkisid ja naersid kuidas nad minu last lollitasid ja jäätükiga nägu hõõrusid. Ei mingit kahetsust. Oli tunne,et viskan nad tänavale,kuid kahjuks ei ole seda tüüpi inimene. Tütar ei tahtnud nendega enam kunagi kohtuda, otsides viisakaid põhjuseid. Olen alati öelnud,et juba liivakastis mängivatest võib näha millised inimesed neist kasvavad,sest inimene jääb selliseks nagu näitab end lapsena. OMA LAST PEAB TUNDMA !

Vööra silmas näed pindu-oma silmas ei näe palkkigi... vana indiaanipealiku tarkus: eksisteerib 3 vaatenurka- sinu,minu ja see öige!

olen jonnivale võõrale lapsele küll öelnud, et laula meile, sul ilus hääl, jonnija jäi vait ja vanemad on tänulikud. Ärge olge kurjad, meid ju nii vähe, lähenege üksteisele armastusega, eriti lastele. Oleme ju loodud üksteise 

Kas keegi on sellist uuemat sorti nähtust tähele pannud, et laste ja ka nende vanemate seas on teretamine haruldasemaks jäänud. Mul käivad kaks last lasteaias ja peaaegu pooled lapsevanematest ei oska ega taha tere öelda. Lastest rääkiata. Nendest lapsevanematest mõned keeravad või pea teisele poole või teevad veel mingeid imelikke asju kui et mitte tere öelda. Asi pole kindlasti minus, sest nad ei ütle seda mitte kellelegi. Nad justkui imbuvad lasteaia riietusruumi ja hakkavad vaikselt oma nurgas nahistama ütlemata tere isegi oma lapsele. Kui ma siis mõnel korral olen demonstratiivselt veidi kõvema häälega neile otse nende nina all tere öelnud, siis mõni üksik neist on tere ka vastu podisenud aga mõned ei ütle siis ka. Nüüd ei tereta ma neid inimesi enam ise ka. Selline asi on ka laste seas levinud.

Pole mõtet sellistele lapsevanematele midagi mõistlikku öelda, sest head, ega nende jaoks õpetlikku pole siin loota. Hakatakse hoopis sind ennast sõimama, et mine ela oma elu jms. Ärge raisake oma energiat. Neid sinisilmseid vanemaid on nõnda palju ja nad paljunevad, paljunevad..., eks ise saavad juba niipea oma vitsad kätte, kui lapsukesed lasteaedadest ja koolidest välja visatakse. Vot siis lõpuks istud oma pärdikuga (su enda kasvatamatuse vili ju!) kodus ja mõtled, mida teha, sest ükski kool teda vastu ei võta! Ma tean, et 1, 2 klassi õpetajad teevad järelpärimisi lasteaedadesse, et uurida, kas ülihalvasti käituv laps oli ka lasteaias juba probleemne! Need andmed on muuseas pedagoogide seas vabalt kasutatavad ja avalikud, vahetamiseks. Kui nüüd need asjad viiakse omavahel kokku, ehk siis lapse käitumisprobleemid lasteaias ja 1 klassis, on otsus kiire tulema- uue kooli otsib sellisele võsukesele juba lapsevanem ise, sest tavakoolide õpetajad ja klassijuhatajad ei oma eripedagoogi väljaõpet, ega oma ka nõnda palju aega, et 1 halvasti käituvale lapsele kogu tund pühendada! Et siis, kallid lapsevanemad, neid andmeid te vaka all hoida ja varjata ei saa!

Mind on alati hämmastanud, kuidas vanemad püüavad kogu kasvatuse teemat veeretada nii kasvatajate kui õpetajate õlule ja siis ise ehtida end selle najal. Paraku on lapsed kodu peegel ja siin ei ole midagi vaielda ega teisi süüdistada enda saamatuses või oskamatuses. Kasvataja ja õpetaja eesmärk ei ole tegeleda kasatamisega, vaid laste arendamisega. Tulebki öelda kui laps on üle käte läinud või teeb lolluseid ja kui vanemale ei meeldi, siis on see tema probleem ja metslastel pole minu koju asja

Mõtlen lapsevanemana, et kui minu poeg teeks midagi lubamatut, mida ei ole viisakas teha, nagu näiteks karjuks, viskaks kusagil pikali, lööks kedagi..ja kui seepeale mõni inimene märkuse peaks tegema, oleks see ju asjakohane. Jah, mul oleks lapsevanemana väga, väga häbi. Mitte lapse, vaid enda pärast, et ma ei ole osanud oma last kasvatada. Päris kindlasti tegeleksin ma selle teemaga kohe esimesel võimalusel. Arutaksin lapsega läbi, mis ja miks juhtus ning selgitaksin, miks sedasi ei ole hea käituda. Mida selline käitumine talle endale ja teistele põhjustab. Minu mõistus ütleb, et kui midagi on halvasti ja sa saad seda muuta, parandada ja edaspidiseks ennetada, tuleb sellega tegelda! Õnneks ei ole minu lapsega taolisi intsidente olnud ja selle peale võin mürki võtta. Kõik selgitused ja õpetused, mida lastele annate, tehke võimalikult arusaadavalt, sest just see hakkab vilja kandma! Kas tõesti on kedagi, kellele ei meeldiks lapse käitumise tõttu saada kiitusi kasvatajatelt, õpetajatelt? Rääkimata lapsest endast, kui teda kena käitumise või viisaka, abivalmi tegutsemise eest tänad!

Võõra lapse puhul ei peaks sekkuma, kui tema tegevus just teistele lastele ohtu ei kujuta. Tänapäeval on lastel igasuguseid häireid, mis väliselt välja ei paista. Vanemad on niigi õnnetud ja teinud kõik, et laps oleks nagu tavaline laps. Kui siis keegi tuleb moraali lugema võibki reaktsioon olla üsna äkiline, sest vanemad on niigi pinges.

Mis mõttes,ela oma elu,kui midagi lapsevanemale ütlen jonniva lapse pärast.Ma elangi oma elu ja soovin ,et väljas mind ei häiriks jube kisa,mis mu ajust läbi käib ja mitte harva.Olen vahest jube vihane lapsevanema peale,kes laseb lapsel ennast täiega välja elada,mitte arvestades kaaskodanikega.Vanemad vastutavad igal juhul.

Ma ei näe probleemi. Kui sa ei taha, et võõrad tuleksid su last korrale kutsuma või sind noomima lapse ebaviisaka käitumise tõttu, siis kasvata- oma lapse kasvatamine on täiesti tasuta, seda saab teha iga kell ja igal pool. Sa võid olla vähekindlustatud ja vähese haridusega, kuid puhtust, austust ja viisakust saab lapsele ometi õpetada. Seda selleks, et tema oleks tulevikus sinust targem, et temal oleks tulevikus paremad võimalused ja parem elu! 

eelmine nädala vahetus,keskpäeva paiku veerenni teel umbes 12 aastased viskasid lumepallidega ühte aknasse.bussi peatuses oli umbes 5 täiskasvanut ja keegi ei reageerinud.mina reageerisin ja ütlesin lihtsalt teisel pool teed paar kõva sõna ja koheselt saadi aru.kas ma oleks pidanud elama oma elu ja vait olema.need vanemad peksid enne täiskasvanuks saama,enne kui lapsi teevad.

Nõukogude ajal väitsid igasugused partei - ja komsomolitöötajad, et varsti jõuavad kõik korraga kommunismi, kus kõik on võrdsed ja täiuslikud. Tänapäevases postnõukogulikus Eesti Vabariigis, kus võimu juures on ikka kas eespoolmainitud nõukogulikud tegelased või nende poolt väljakoolitatud, on valdavaks saanud ikka see nõukogulik põhimõte kõiketäiuslikkusest ja kõikelubatavusest. Tõsi küll, see kõikelubatavuse ehk rahvalollitamise põhimõte käib ainult selle väikese post - homo -soveticusest inimese kohta. Nii saab lollide inimestega, kes kasvatavad oma lastest pätte, paremini manipuleerida. Normaalsed ühiskonnad on üles ehitatud põhimõttel, et igale pahateole järgneb peaaegu alati karistus

hästikasvatatud täiskasvanud peaks ikka aru saama , et väiksel 3 aastasel on vahel ka nutuhood .Selleks on erinevaid põhjusi . Keda lapsed ja nende hääled häirivad peaks viga endast otsima . Sellega olen nõus , et lapsed ei tohi kakelda ,ropendada ja teisi kiusata .

Põhimõtteliselt käib lapsevanem laps käekõrval seni kuni laps kooli läheb. Siis liigub laps palju iseseisvalt ja sa ei teagi kui nõmedalt ta võib sõbrannade juuresolekul näiteks käituda. Mina tahaks küll, et kui mu laps tänaval vm mingit nõmedust teeb, siis leiduks neid kes ,teda korrale kutsuvad. Paha ei tee ka mõni lausa sõimav mutike. Saab vähemalt signaali, et tema käitumist jälgitakse igal ajal. Mõnikord käituvad lapsed vanemate juuresolekul ideaalselt, aga omasugustega on nagu pooletoobised.

Sellest on nüüd paar aastat möödas, kui alustasin suhet ühe väga toreda mehega. Tark, kena, lõbus, asjalik, hoolitsev, meil oli koos väga tore olla. Aga ta oli lahutatud ning tal oli endisest abielust poeg, 5 aastane oli siis, kes aeg ajalt siis isa juures käis, nii nädala kaupa. Olen ka ise ema, minu laps oli sel ajal juba varateismeline ja olen elus vägagi palju lastega kokkupuutunud (õel on 3 last, sõbrannadel jne.), kuid niisugust sõnakuulmatut ja kavalat ning valelikku 5 aastast ei ole iial näinud! Valetas ta igasugu asju, et lihtsalt tähelepanu saada, jooksis non-stop ringi maja peal, vehkis kätega, karjus (ma vist ei näinud seda poissi iial rahulikult istumas või kõndimas), kui laua taga istus, siis plädises ja niheles, nagu oleksid sipelgad püksis. Rääkis täis suuga (kusjuures isa ei maininud, et nii ei ole viisakas), muudkui küsis ja päris (tihti ühte ja sama asja), aga mitte seetõttu, et teada saada ja targemaks, vaid seetõttu, et lihtsalt tähelepanu saada. Küsimuse peale saadud vastus oli juba enne meelest läinud, kui jõudis uue küsida! Üks tüütumaid asju oli see, et ta pidevast täiskasvanu jutule vahele segas ja selle asemel, et teda keelata, isa hakkaski tema küsimustele alati vastama!!! Sain aru, et minul ei ole siin õigust midagi öelda ja poleks ka kasu, sest nägin, et minu kallima kasvatusmeetodid soodustavad seda kõike. Minu laps ja õe lapsed on 2-3 aastaselt juba aru saanud selgitustest, keelamistest ja reeglitest. 5 aastane ei ole enam tita. Kahjuks see laps muutus nõnda tüütuks, et ma pidin suhte lõpetama:-( Mees oli tore ja hea, aga lapsevanemat temast kahjuks ei ole. Olen selles enam, kui kindel, et sellel poisil ei lähe koolis hästi. Olen ka mõelnud, et ilmselt on paljud head naised ta selle sõnakuulmatu ja tüütu lapse pärast maha jätnud...Nii, et ma täiesti mõistan neid inimesi, õpetajaid ja kasvatajaid, kellel taoliste tüütuste pärast närvid läbi. Vaadake vanemaid, kuidas nad oma lastega suhtlevad ja kohe saab aru, kust see probleem (sõnakuulmatu, halvasti käituv laps) tuleb!

Küll ikka mõnel veab. Oleks võinud ka peksa saada. 

"Keelasin halvasti käitunud võõrast last ja sain tema vanemate käest sõimata!" (142)

142 KOMMENTAARI

Põnevat ja kasulikku

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed