Juhtkiri

Juhtkiri | Miks Eesti majandus kasvamast keeldub? (20)

Õhtuleht.ee, 28. veebruar 2016 18:05
Foto: TIINA KÕRTSINI
Ilmselt on Ida-Virus või Keilas tööst ilma jäänutel üsna ükskõik, kas poliitikud peavad seda Eesti majanduse peenhäälestamiseks või rõõmustavad, et suurkoondamistega on jõutud olulise verstapostini, mis “tähistab Eesti majanduse liikumist kõrgema lisandväärtuse suunas”, nagu leidis aastapäevakõnes meie peaminister. Veel otsesemalt kordas selle üle ekspeaminister Ansip, kelle kinnitusel riik ei pea hakkama peale maksma väheproduktiivse töö eest.

Töökohtade kadumise üle kurtjate võrdlemine ajalooliste masinapurustajatega on küll hästi kujundlik, kuid töö kaotanute suhtes siiski ebaviisakas. Jälgides majandusprotsesse kusagilt kõrgemalt, siis ei pane metsa raiumise juures lendavaid laaste ju tähelegi. Kuid mis maailmamajanduse või riigi seisukohalt on laastud, siis 613 inimese töökaotus Keilas või 500 koondamine Ida-Virumaal võib kohaliku omavalitsuse jaoks olla sotsiaalne katastroof. Praegu on inimesed tööta, otsivad endale uusi töökohti, koolitavad end ümber või saavad töötukassalt abiraha. Kusjuures pole ju mingit garantiid, et Eestisse tuleksid kõrgema lisandväärtusega ettevõtted.

Paraku oleme aga olukorras, kus meil pole enam kaabliköitjaid ega veel mitte ka kõrgtehnoloogilisi rahaveskeid, mis tõstaks meie elatustaseme põhjamaade tasemele. Miks viimased siia tulla ei taha, hoolimata meie heast majanduskliimast? Või äkki polegi see keskkond nii hea, kui kuulata ka seda, mida kohalikud ettevõtjad selle kohta räägivad? Valitsuse kavandatav ümarlaud peab andma neile küsimustele vastused, kui ei muututa samasuguseks ühiskondliku auru väljalaskmise jututoaks nagu oli jääkeldriprotsess. Kui arvestada mitmelt poolt tulevaid hoiatusi, et Eesti liiga kiire palgakasv ei mõju majandusele hästi ja võib kaasa tuua isegi masu, siis pole mõtet ju unistada meist kui põhjamaast.

Samal teemal

03.03.2016
TÖÖÕIGUSSPETSIALIST: uus masu vaatab meile juba otsa