Vabariigi aastapäev
VÕÕRAID NIMESID HÄÄLDAB VAEVATA: "Heerold peab usaldama seda, mis on kirjas talle ulatataval kutsekaardil," tunnistab Meelis Kompus, et väga palju mahti ümbrust vaadelda ja kuulata sel ametimehel pole. (Teet Malsroos)

"Sellest, et selg valutab või kannad tulitavad, saad aru alles pärast etteaste lõppu," tunnistab presidendi kätlemistseremoonia heerold Meelis Kompus.

Kas mõnetunnine nimede ettelugemine, mille jooksul ei tohi hääl oma värskust ja pidulikkust kaotada, nõudis ka mingit ettevalmistust – tegid eelnevalt hääle- ja diktsiooniharjutusi, olid paar päeva dieedil, jõid enne vastuvõtu algust ingveriteed supilusikatäie Vana Tallinnaga? Või piisab tele- ja raadiokooliga mehele vaid köhatamisest ning töö võib alata? 

Ma olen varem lugenud audioraamatuid ja muid pikki tekste. Erilisi rituaale ei ole, aga teen mõned lihtsad diktsiooniharjutused. Artikuleerin teatud häälikuühendeid, millest on oht üle libiseda, need on näiteks diftongid ehk täishäälikuühendid, mis annavad eesti keelele sügavuse ja kõla. Köhatada kõnelejal üldse ei maksa, see ärritab hääleaparaati, piisab neelatamisest. 

Ikkagi – tuhatkond nime ja ametit. Tegid sa enne ikka proovi kah? Või vaatasid põgusalt vaid keerulisemate nimede hääldused ja rõhud üle? 

Pilt on kirju. Üsna levinud on nimed, kus läbisegi eesti ja näiteks angloameerika nimed. Tuleb eelnevalt uurida, kuidas inimene ise ennast või ettevõtte nime hääldab. Diplomaatilise korpuse nimed oleks kodutööta väga keerulised välja öelda, siin on aastaid abiks olnud välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor Toomas Kahur. 

Palju sa inimestega enne nende väljakuulutamist suhelda jõudsid?

Kuna heerold töötab rinnamikrofoniga, ei ole erilist võimalust külalistega suhtlemiseks. Samuti on tempo väga kiire. Aga ka mitteverbaalne suhtlemine nagu pilguvahetus ja noogutus on suhtlemine. 

Seismine on raske töö ja pidulik teadustamine raskem veel. Kuidas sa ennast turgutasid? Tassid vee ja sulašokolaadiga olid kogu aeg kõrval? Aeg-ajalt krõnksutasid varbaid ja kõigutasid end pisut edasi tagasi? 

Tervitustseremoonias on õnneks paus. Samas jääb esinedes igasugune füüsiline pinge tavaliselt märkamata. Sellest, et selg valutab või kannad tulitavad, saad aru alles pärast etteaste lõppu. 

Jõudsid ise ka pärast tööd peost osa saada? Mis seekordsest vabariigi sünnipäevast meelde jäi?

Vastuvõtul viibis palju häid inimesi, keda ei olnud ammu kohanud, nüüd oli see võimalus. Olen nõus Märt Avandiga, kes ütles, et vastuvõtu üldine õhustik on muutunud nagu vabamaks või lõbusamaks. Aga mõistagi on see järgmise presidendi otsus, kas ja kuidas see traditsioon edaspidi kestab.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis