Tänaseks Eestisse toimetatud vanimal, 1938. aastast pärit värvilisel filmilindil rullub lahti maailmaränduri ja purjetaja Ahto Valteri 1938. aastal alustatud seiklusterohke ümbermaailma reis.

2009. aastal hakkas filmirežissöör Jaanis Valk uurima Ahto Valteri elulugu ja koos produtsent Erik Norkroosiga koguma tõendeid tema ümbermaailmareisi toimumise kohta ajavahemikul 1938-1940.

Põhjaliku, kohati detektiivi oskusi nõudnud uurimustöö tulemusena on maailma eri paigust kokku kogutud ja Eestisse toimetatud üle paarituhande foto, sadu ajaleheartikleid, fotoalbumeid ja negatiive, esemeid, mõned audiosalvestused ning ligi kaks tundi filmimaterjali 16 mm ja 35 mm filmilindil.

Filmilintidel on must-valgel ning värvilisel 16 mm filmilindil kujutatud kogu toonane merereis alates lahkumisest New Yorgi sadamast, sealhulgas torm Kariibidel, kohtumine vendade Angermayeritega Galapagosel, põletusmatus Bali saarel, laevaõnnetus Austraalias jne.

Ahto Valter sündis 15. juulil 1912. aastal Heinastes. Esimesed eluaastad möödusid tal Käsmus ning hiljem, kui pere Tallinna Paljassaarde kolis, asus Ahto õppima Kopli Poeglaste Gümnaasiumisse.

14-aastasena jättis ta kooli pooleli ning läks tööle purjelaevale “Tormilind”, mis oli ja on jäänud tänaseni suurimaks ja uhkeimaiks Eestis ehitatud purjelaevaks.

Olles 17-aastasena töötanud erinevatel aurulaevadel üle maailma, New Yorgi kõrghoonete ehitustel koos indiaanlastega ning kütnud nendesamade majade ahjusid Manhattanil, otsustas Ahto Valter kuulsate kirjutavate meresõitjate Joshua Slocumi ja Alain Gerbaulti eeskujul purjetada üksi ümber maailma.

18-aastasena purjetaski Ahto koos venna Kõuga väikse, avamere jaoks kõlbmatu purjepaadiga üle Atlandi ookeani ja tegi seda järgneva kolme aasta jooksul kokku viiel korral.

Oma uljusega saavutas Ahto Valter kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning vanemate kogenud meremeeste lugupidamise.

Austusavaldustes on Ahtot postuumselt nimetatud ka oma aja maailma parimaks soolopurjetajaks. 1938. aasta novembris alustas Ahto koos oma naise, 14-kuuse poja Teddy ning lisaks veel 13 teise jõukama kaasreisijaga New Yorgist ümbermaailmasõitu purjelaeval “Ahto”.

Tänu Ahto Valteri sugulastele ja Ahto ümbermaailmareisikaaslaste järeltulijatele on filmitegijate kätte koos nende kasutamisloaga jõudnud ka ümbermaailma reisil osalenud nelja meresõitja isiklikud päevikud.

Nimetatud filmimaterjalist ja reisil tehtud ainulaadsetest fotodest valmib merekultuuriaasta lõpetuseks Ahto seiklusrikkast ja põnevast elust ning tema ümberilma reisi käsitlev dokumentaalfilm “Unistuste jaht. Ahto”.

Filmi esilinastus on planeeritud 2016. aasta lõppu.

Filmitegijad koguvad hetkel Hooandja abiga raha, et kartmatu Ahto Valteri ümberilmareis ekraanile tuua.

Jaga artiklit

2 kommentaari

J
Jaanis Valk  /   11:09, 18. veebr 2016
Suured tänud heade soovide eest! Ahto Valter võis selleks inimeseks olla, kuid ei pruukinud. Tahaks uskuda, et oli, kuna nondel aegadel ta Florida kandis liikvel oli ja Hemingwayga kohtuda võis. Raamat ilmus 1937, filmilint pärit aastatest 1938-1940. Hemingwayd seal tuvastanud pole :) Aga hoidke siis meie tegemistel silma peal nii hooandjas kui ka www.facebook.com/ahtounistustejaht
.
....  /   10:51, 18. veebr 2016
Tore ja edu filmitegijatele! Ootan huviga! Ja kas polnud mitte Ahto Valter see, kes inspireeris Hemingwayd eestlastest merereisijatest (irooniliselt) kirjutama? Kui oli, siis ehk on isegi sel leitud filmilindil jäädvustatud? Hemingway kirjutas mitte ühest eestlasest igas sadamas, vaid, tsiteerin (Enn Soosaare tõlge, romaan “Kellel on ja kellel pole” (To Have and Have Not, 1937), peatükk 24): “Neljanda kai ääres seisab 34 jala pikkune jaulitaglases jaht, pardal kaks kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes purjetavad 28 ja 36 jala pikkuste paatidega maailma eri paigus ringi ja saadavad artikleid koju eestikeelsetele ajalehtedele. Need kirjutised on Eestis väga populaarsed ja toovad kirjutajale dollari kuni dollar kolmkümmend viis senti veerust. Neil on Eesti lehtedes täita sama funktsioon, mis Ameerika lehtedes pesapalli või jalgpalli reportaažidel ja nad ilmuvad pealkirja all “Meie Kartmatute Meresõitjate saagad”.
Ükski Lõuna vete korralik jahisadam ei ole täielik ilma vähemalt kahe päevitunud ning soolastest meretuultest pleekunud peaga eestlaseta, kes ootavad oma viimase kirjutise eest tšekki. Kui see saabub, purjetavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu niisama õnnelikud kui inimesed Alzira III pardal. Vahva on olla Kartmatu Meresõitja.”

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis