ÕNNELIKUD: Staažikas ämmaemand Irena Bartels ütleb, et kuigi vahel tuleb toime tulla ka traagiliste juhtumitega, täidavad nende päevi siiski rõõmsad sündmused. Üks selline oli tal alles üleeile hommikul, kui pärast 24 tunni pikkust n-ö maratoni sai õnnelik ema Kairi oma sülle kalli pambukese.Foto: Erakogu
Katrin Helend-Aaviku 18. veebruar 2016 06:00
Ämmaemandate sõnul täidavad üksikute kurbade juhtumite kõrval nende päevi siiski õnnelikud lood.  

Ämmaemandate sõnul täidavad üksikute kurbade juhtumite kõrval nende päevi siiski õnnelikud lood.  

"Me tahame ja loodame, et iga rasedus ja sünnitus lõppeks hästi ja perekonnad läheksid rõõmsalt koju ning saaksid õnnelikult oma lapsi kasvatada," räägib staažikas ämmaemand. Ta kinnitab, et kõik tervishoiutöötajad elavad väga üle traagilisi juhtumeid. Paraku pole alati võimalik kõiki terviseriske ennetada. 

"Me tuleme iga päev tööle parimas usus ja soovis, et kõik oleks kena ja toimiks meeskonnatöö. Aga me ei saa kõiki terviseriske ennetada. Me ei saa anda lubadust, et kõik lapsed sünnivad tervena ja kasvavad elujõuliseks. Me ei saa sellist garantiid kunagi anda. Aga me saame teha patsiendi heaks kõik endast oleneva," räägib ämmaemand Irena Bartels. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (15)

Mall 18. veebruar 2016 11:13
OK, diagnoosis voivad inimesed eksida kuid asi on SUHTUMISES mis peab muutuma. Mul on mitmed sobrad sunnitusest sellise trauma saanud, et on praktiliselt segi lainud. Uks nuttis, et tema pole mingi ema (haiglas oeldi ja tema kusimuse ja palvepeale, et 'ise ema ja kusib nii rumalaid kusimusi'. Tegu on aga uhe intelligentsema inimesega keda tean. Teine oli riskirase kes sai kaasa koik soovitused Tartu arstidelt mis aga Parnus kohe korvale heideti- nemad meid ei opeta. Rasedal kasti ise porand enda jargi ara pesta jne. Uhesonaga, laus monitamine. Parnu Haigla juhtkond aga utleb sellepeale, 'midagi pole teha, me ei saa neid lahti lasta kuna meil ammakaid isegi vahe.
jah 18. veebruar 2016 10:12
kurb lugu on see, et noor naine suri, aga kui selle naise asemel oleks olnud mingi vanur, siis oleks kindlasti olnud üks üüratu hoolimine, ümmardamine ja tähelepanu. noorte inimeste tervis jätab arstid ükskõikseks, aga surmaeelsele vanurile teeme kõik uuringud, jumala pärast ei tohi ta surra. milline ebavõrdsus toimub siin maal...
jah jah 18. veebruar 2016 10:41
Miks sul vanurid ette jäid?Kas nemad siis arstiabi saavad?Kõik väärivad ravi ja abi nii noored kui ka vanad.Saame meiegi ühel päeval vanaks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS