Eesti uudised

Lõin jalaga palati ukse lahti ja karjusin, et kas siin mõni arst ka on ehk Loe lugejate ebameeldivaid sünnituskogemusi! (200)

LISA KOMMENTAAR

kirjavead 12. veebruar 2016 23:02
ikka ja jälle olen liiga tundeline sellest kirjutades, vabandan kirjavigade pärast
Viljatu 12. veebruar 2016 23:00
sünnitasin oma kolmanda lapse ja sain aru, et edaspidi oleksin kasutanud erakliiniku abi, sest sealsed arstid vähemalt teevad nägu, et hoolivad nii sünnitavast naisest kui ka lapsest. Mis minuga juhtus? Juhtus see, et olenemata minu õigeaegsest sünnistusmajja jõudmisest ja sellest, et ütlesin ETSEFALIITI põdenuna ei tunne ma väsides oma alakeha ega ei ole seega võimeline ise ära sünnitama (närvikahjustus ajuturse tagajärjel - tüsistus, mis jääb mulle elu lõpuni ega ole seotud raseduse jms. Arst ja ämmaemand vaid ilkusid, et mis juttu sa räägid, ma ütlen neile, et vaadake raseda kaarti, nad ikka irvitavad. Kui ütlesin, et olen end terve päeva väga-väga väsinuna tundnud, siis käratati, et kes selles siis süüdi on. Kas mainisin, et laps oli tulemas 3,5 nädalat enne aega? Veed olid ammu ära tulnud. Kui ma juba tunnelit nägema hakkasin ja enam tõustagi ei suutnud, ütles ämmaemand, et näe jääb teine isegi magama. Peale 3 tundi enam eriti midagi ei tea. Mäletan ähmaselt kuidas arst karjus minu peale, liiguta su laps sureb muidu. Ähmaselt mäletan, kuidas mulle topiti ennem opi alustamist mingi paber nina alla ja käratati, et kirjuta alla, kas sa aru ei saa, et laps sureb. Opi lauale pidin voodist ise ronima, sest arst karjus LIIGUTA KIIRESTI, MEIE EI JAKSA SIND TÕSTA. Arvate, et asi selle opiga ühelepoole sai? Ei, ärkasin palatis, valud keres. Arst ja ämmaaemad -liiguta-liiguta. Ma ühele küljele end pöörata ei saanud. Arvasin, et gaasid sees ja teevad haiget ja kuna voodist tõusta ei saanud, arvasin, et lihtsalt nõrkus. paar tundi hiljem, kui tahtsin vetsu minna ei saanud istuli tõusta, silme ees läks mustaks ja kukkusin voodisse tagasi. Alles õhtul, kui ma juba linadega ühte värvi olin, hakkas arstidel minu voodiga kusagile kiire - mulle mitte sõnagi, jälle opisaali. Seal ei jaksanud ma isegi enam hingata - selline tunne nagu keegi oleks hapniku kinni keeranud. Nüüd tean, et sellised tunnused on sisemisel verejooksul. Vahepealsetest katsumustest rohkem ei räägi. Igal juhul lõpptulemus on see, et pikaleveninud sünnituse tõttu on lapsel tervisekahjustus ja minule tehtud erakorralise keisri tagajärjel tekkinud verejooksu sai pidama emaka amputeerimisega. 4.kuud hiljem sain teada, et emaka rebend tekkis keisrilõike käigus. Mul on kolm last ja kahe lapse sünnituse puhul olen nii mina kui ka laps olnud surmasuus, kuigi olen haiglasse läinud õigeaegselt ja teavitanud arste oma tundmustest ja tervise seisukorrast. Mõlemal korral on minu peale karjutud, mõlemal korral on käratatud, et kas meie oleme süüdi, et sa rase oled jms. Keegi võiks väljaanda trükise, kuhu paneks kirja, et rasedus ja sünnitamine on vähemalt Eesti riigis 21.sajandil ikka veel üks suurimaid terviseriske rasedatele, kui neil pole tuttavat st sõbrast arsti või ämmaemandat või kui rahakott pole piisavalt paks. Samuti võiks seal kirjas olla, kuidas käituda, kui sinu peale sünnituse käigus karjutakse või kui sulle tekitati teadlikult tervise kahjustus (kuna ligi 20a kogemusega arst teab väga hästi, millised tagajärjed pikaleveninud sünnitusel tekkida võivad.)
Rita Mailane 13. veebruar 2016 13:30
Minu tütar õpib Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis ämmaemandaks. Seal räägitakse neile loengutel, et rasedus on naisele kõige raskem ja ohtlikum haigus. Kõige rohkem pidid psühholoogi abi vajama just ämmaemandad.
Arne 12. veebruar 2016 20:16
kk 12. veebruar 2016 16:35
Võru Haigla. 1998, 2002 ja 2011. Super!!!
Merike. 12. veebruar 2016 15:53
Mind huvitab kuidas vanad vene ja eesti mutid Tallinna keskhaiglas sünnitusosakonnas töötavad.Peaks noored olema, kes oleks toeks ja inimliku suhtumisega mitte karjuva ja ülbe olemisega. Kuidas on see võimalik,et nii halvasti inimesed käituvad.Kus on eesti keelt rääkivad ämmaemandad ja toredad inimesed.Õudne mõelda kohe.
Marge 12. veebruar 2016 14:46
Ma mõtlen, et kas Pelgus on tänapäeval ka selline komme osadel arstidel selline komme, et kontrollivad avatust sõrmedega ja siis selle käigus nagu muuseas füüsiliselt rebivad seda suuremaks?
Jaanus 12. veebruar 2016 13:54
No muidu arvasin varem, et naiste jutt puha. Aga....3-nda lapse sündimise juurde sai minna, läksin. Ja ongi. Ei peljata ülbitseda, õelutseda isegi meeste juuresolekul. Pikemalt ei soovigi meenutada aga selline sovjeti räigus meenus. Hoidsin ennast vaos , lihtsalt naise pärast. Õnneks ta kõike ei kuulnud , näinud. Jääb endiselt mulje, et elatakse omi asju välja. Nüüd ma saan aru, miks nõukaajal ei lubatud. Isegi vaatama. Julm värk ikka. Endiselt.
Tätukas 12. veebruar 2016 11:29
SUUREPÄRASED KOGEMUSED!

Aili 12. veebruar 2016 09:41
Esimese lapsega 2009a, käisin arsti juures Pelgus..Paar nädalat enne sünnitust sattusin sinna EMOsse, sain sõimata,et ma üldse sinna läksin. Arst, kes uh tegi pani seda liga mulle kõhu peale sedasi,et pärast olid kõik kohad seda täis. Siis ütlesin mehele, et sinna sünnitama ma küll ei lähe! Sünnitasin esimese lapse Rapla haiglas ja olin ülimalt õnnelik, et sinna sünnitama läksin. Teine laps sündis 2013 Pelgus, sest Rapla haiglas ei saanud enam sünnitada. Olid mõned asjad, mis häirisid aga õnneks kestis sünnitus ka ainult 2h. Nt kui laps sündis, siis ta oli sinine, ämmaemand ütles selle peale, et see on sellepärast, et mina ei viitsinud pressida...ja pärast sünnitust mulle puhast öösärki ka ei antud, sest nii kui mul oli sünnitatud, oli vahetuse lõpp ja kõik kiirustasid minema. Uus ämmaemand, kes tuli oli küsis imestunult, miks mulle pole puhtaid riideid antud. Tema oli väga tore ja sõbralik, tõi mulle puhtad riided ja toimetas meid perepalatisse, ise pidevalt küsides, kas ma ikka jõuan käia :D
. 12. veebruar 2016 09:37
Õige sünnitus on ainult sellises haiglas, kus on masin, mis teeb "Binnnnn"
Oh 12. veebruar 2016 09:09
Miks siis ilves Põlva peaarstile teenetemärki ei andnud, kui sea nii hästii sünnitajatesse suhtutakse. Kas ta kiidab heaks seda, mis toimub Pelgulinna haiglas. Teeb seda iseenese tarkusest küsimata rahva arvamusest.
Jana 12. veebruar 2016 08:54
Ilves annab teenetemärke valitsuspooldajatele. Aitab mõnest näitest, et sünnitajaid koheldakse halvasti. Peale sünnitust peaks ka naine lapsega veel mõne aja olema arsti järelvalve all, aga meil saadetakse kohe välja. Paljudes kohtades on kaotatud ära terved haiglad või sünnitusosakonnad.
Berta 12. veebruar 2016 00:47
Kui verejooksuga läksin, siis alguses pandi vale diagnoos. Üks resident siis ütles, et vastuvõtus on väga vilets uh-aparaat. Pelgus on väga väga toredaid arste ja ämmaemandaid, kuid kahjuks nad kipuvad ära unustama, et rasedad naised ei ole "objekt".
Berta 12. veebruar 2016 00:43
Olen päris värskete kogemustega ja võin öelda, et KÕIK sõltub sellest, kes parajasti tööl on. Kuna rasedus oli raske, olin erakorralises (kuhu ka sünnitajad lähevad) väga tihe külaline. Teadsin täpselt, et kui on Anne, on suhtumine väga hea ja ta tegi kõik, et ka viimne kahtlusepisik ära ajada, alati kutsus valvearsti kohale jne. Samas paar ämmakat suhtusid alati pealiskaudselt, sain ka ainult paratsetamooli ja nospad. Korra kuulsin pealt, kui keegi helistas murega (vist oli verejooks) ja siis öeldi, et oodaku ja vaadaku, mis saab ja kui peale 15.00 on veel, siis tulgu kohale. Teisele ämmakale aga naeris, et siis on minu vahetus läbi, ma ei viitsi!
Ise kiirustasin sünnitama roheliste vetega. Ütlesin saabudes seda ja mulle vastati, et oodake, ma joon kohvi ära. Ootasingi siis.
Mai 12. veebruar 2016 00:36
Siin kordub ühine pettumuse allikas - neid on uksel koju tahetud saata, aga sünnitus oli tegelikult kohe algamas. Aga see vist ongi nii, et arst hindab kõhu tunde pealt, sest nii nagu ülal kommentaaridest ka ju selgub, siis iga naine on individuaalne ja kunagi ei tea 100% mis seis on. Minul on peres kaks samasugust olukorda, kus on just väga hea olnud see konkreetne lause, et siin ei toimu veel midagi ja mine koju. Mu täditütar läks õhtul ca 6-7 aeg Pelgusse ja salt saadeti ta koju. Toimetas õhtuni ja läks magama. Tagantjärele ütleb, et oli kergelt ebamugava unega öö, aga lõpus oli üldse ööd juba ebamugavad, et oluliselt ei kurtnud. Varahommikul käis tualetis ja arvas, et vist peaks igaks juhuks uuesti haiglasse minema. Haiglas kontrollis oli avanemine 6 cm ja veed tulid ka kohe ära. Sünnitustegevus oli hirmus kiire ja kogu protsess peaaegu valutu. Terve aja oli ämmaemand selline rahulik kala näoga ja ikka selle suhtumisega, et rahulikult ja pole siin midagi erilist juhtumas. Tagantjärele arvab ta, et see läks kõik nii tänu sellele, et ta koju saadeti ja see lause, et siin ei toimu küll midagi suunas mõtted sünnituselt nii ära, et üldse ei hakanudki nendele tuhudele ja valule keskenduma ja siis ei tundnudki neid. Mina olen nüüd kohe ka sünnitama minemas ja nõus sellega, et sünnituses on palju peas kinni ja hirmsasti tahaks enda personali selliseid rahulikke külmasid kalasid, kes ei laseks seda kõike mul endal üle mõelda. Õe sünnitusega oli sama lugu (varane haiglasse tõttamine on vist meil veres), et saadeti tagasi koju. Oli kodus veel terve päeva ja alles õhtul läks tagasi ja siis läks ka veel ca 7 h sünnini. Samuti on tagantjärele hirmus tänulik, et ära aeti, sest muidu oleks pidanud seal ühes toas olema kinni ca 24 h. Mina võtsin omale tasulise ämmaemanda ja hindan väga võimalust temaga telefonis konsulteerida. Loodan ka võimalikult hilja sinna haiglasse jõuda. Kui palatitega tutvumas käisin, siis need lõpujärgu sünnitajate hääled olid päris hirmutavad. Üldse ei tahaks nende saatel 12 tundi veeta. Kokkuvõttes arvan, et väga paljude jaoks on osutunud see koju saatmine ka kasulikuks. Foorumites ja kommentaariumites ja üldse meedias tõusevad esile kurvad ja õnnetud lood. Peatse sünnitajana olen siiski veendunud, et kõikides mainitud haiglates on tegelikult positiivseid lugusid rohkem, aga igas haiglas on ka need õnnetud lood. Minu igasugune kaastunne neile, kes on nende pipraterade otsa komistanud. Siiski jään positiivseks ja tean, et kõikides haiglates töötab ka väga tublisid ja häid arste ja ei maksa kohe kõike ühe vitsaga halvaks lüüa. Eks igas valdkonnas on häid ja halbu tegijaid.
Siiski jään positiivseks!? 12. veebruar 2016 13:25
kas ka siis, kui lähedane sureb hoolimatuse tagajärjel?
Mai 12. veebruar 2016 21:15
Matsin 8 a tagasi oma perekonnaliikme, kelle surma põhjuses võiks ka süüdistada süsteemi ja arstide suutmatust diagnoosida. Paraku, kui oled endale suutnud külge saada seisund, mille tulemus on 80% surm ja arstid ei suuda sind sinna 20% sisse tuua, siis pole süüdi ei arst ega süsteem. Meil oli sama lugu, et kuna kõhu tunde pealt ei suutnud kiirabiarst kõige hullemat kahtlustada, siis kaotati ravis 2 h ja ära ta surigi. Olen endiselt positiivne ja saan aru, et raskes seisundis haiglasse minek ei saa alati eluga lõppeda. Süüdistamine ja vihaõhutamine leinas ei aita, seda oskan ka öelda.
meenutan 12. veebruar 2016 00:29
günekoloog ei saanud 2nädalat enne sünnitust mind läbi vaadates arugi,et lootepõis on rebenenud ja lootevesi tilgub .Küsimise peale,miks märgab,vastas,et teie loode on suur, emakas surub surub põiele ja sellest tilgad. Kodu stõusis temperatuur 38kraadini,vappekülm, halb enesetunne. Ema,kes elas Eestimaa teises otsas justkui tunnetas,et midagi on korrast ära,helistas veel õhtul poole 12 ajal Kui jutu ära rääkisin sattus ta paamikasse ja ütles,et kohe haiglasse,sest on infektsioonitekke oht .Mees viis kohale,oli juba öösel kell 1. Haigla vastuvõtus nii paha ,et oksendasin kraanikaussi. Mingi unine ämmakas pani voodisse ja kadus ise magama. Paar tundi hiljem tulid veed ära ,Kun avoodi oli läbimärg,siis koperdasin üles ja teda otsima .Osakond vaikne,tundmatu .Leidsin ta mingis palatis magavana. Tuli kaasa ja voodit nähes küsis-kas pissisite voodisse või?! Nutta või naerda? Linad vahetati küll ära,kuid öeldi,et hommikul arst vaatab. Kui arst 8 paiku. paiku tuli ja vaatas,siis läks maru kiireks Selgus,et lootepõis rebenenud seega tilkunud juba paar nädalai,looteveed rohelised ja minul palavik Kupatati kohe sünnitustuppa.alustati antibiootikumidega ja laps sai ka mitu päeva antibiootikume.See kõik juhtus Pärnus...
Rita Mailane 13. veebruar 2016 13:25
Minuga juhtus Pärnus 1993.a. ka enam-vähen sarnane lugu. Kaks nädalat enne sünnitust hakkas mul emakas imelikult kokku tõmbuma ja tuli ka vett. Käisin arsti juures, kõik justkui normaalne. Siis kahe nädala pärast tuli "kork" ära ja mees viis mind haiglasse. Valud tulid, valud kadusid ja nii terve öö. Hommikul hakati stimuleerima, valud olid kohutavad. Lõpuks tuli lootevesi, mis oli paks ja roheline. Komberdasin sünnituslauale. Laps sündis üleni verevalumites ja oli loid. Häält ei teinud, hakati elustama. Mind visati kanderaamiga koridori. Keegi minuga ei tegelenud, kuigi olin shokis. Mehele helistada ei saanud, osakonnas ei töötanud telefon. Tallinnast tuli reanimobiil, kes pidi lapse Tallinnasse viima. Mulle ei räägitud midagi, nagu mina poleks teda sünnitanudki.
Õudne-õudne-õudne! See kõik lõppes lapse surmaga. Arsti vastus oli, et ei teagi, mis juhtus, ju siis oli kuu ja tähtede seis vale, kui laps eostati. Kas te kujutate ette?!

kristel 11. veebruar 2016 23:05
Mina olin ka 19 aastane ning sünnitasin 2012 aastal pelgulinnas . Läksin haiglase 27 aprillil ning 28 sündis laps . Mina võin julgelt öelda ning kiita neid arste kes seal olid . Et sünnitustoast palatisse minna toodi ratastool ning kuna olin liiga nõrk siis toodi ka nuusk piiritus et kokku ei kukkuks .. mina jäin väga rahule pelgulinnaga. Kui haiglasse pöördusin oli emakas avanenud 3 cm ning jäeti kohe haiglase sisse .
Head mälestused Viljandi vana haiglaga Mäe tänaval. Tänu neile arstidele olen elus ja terve. 11. veebruar 2016 22:36
Tundub, et olukord on täiesti kontrolli alt väljunud ja arstid ja muud valge kitliga "hullud" ei adu enam oma kohustusi. See olukord ei parane enne kui mõni totaalselt välja vihastatud isaks saav isik mõne valge kitli ära opereerib skalpelliga. Katsu sa hullule öelda, et ta on hull. See raisk tuleb ju kallale. On arste ja õdesid kes teevad oma tööd südamega ja nende ees müts maha kummardus maani aga kes on tõbras sellele jalaga sinnasamasse ja...
kvaliteetne 11. veebruar 2016 22:23
Kommenteerijate näol on tegemist sulaselge vihakõnega. Pelgulinna sünnitusmaja ravikvaliteedi juht pälvib juba kahe nädala pärast presidendilt Punase Risti teenetemärgi! Küll president teab mis hea kvaliteet on, seega ärge siin virtsa pritsige!
Kas nii? 11. veebruar 2016 22:38
Mille eest? kas selle eest, et sünnitajaid pekstakse ukselt tagasi. Et las küngevad seal prügikasti ääres?
arstiabi 11. veebruar 2016 23:26
Eestis on tervishoiu sadistide käes
Positiivne 11. veebruar 2016 22:21
Minu mõlemad lapsed on sündinud pelgulinnas. Ja mitte ühtegi halba sõna ei saa öelda. Mul oli viimane sünnitus väga kiire(ka esimene oli kiire ja soovitati varem haiglassw minna) ja arst paigutas eelnevat infot teades meid tema laua lähedale palatisse. Käis pidevalt kontrollimas ja viskasime seal koos kõik nalja. Kõik teenindav personal oli super. Võiksin öeldakse lausa, et unistuste sünnitus nii kiiruselt, kerguselt( kuigi laps üle 4kg ja ise pisike naine) kui ka haigla personali suhtumiselt! Mina arvan, et väga palju on ka sünnitajas endas kinni- kui ta arvab, et ala tehakse tema eest kõik ära ja tema on kuningas siis polegi nagu midagi öelda rohkem. Kui sa suhtud haigla personali ka lugupidavalt siis on nemad ka sinuga lugupidavad(muidugi on ka erandeid!)
kurjategijatest 11. veebruar 2016 19:12
Pelgulinna sünnitusmaja juht peab loobuma oma arstikutsest, sest see ei vasta arstieetika normidele, samuti on ta tööle võtnud oma kuset mitteaustava personali ega suuda korda hoida seal toimuva kuritegeliku stiihia suhtes, sellist juhti ega arsti eesti vabariik ei vaja. Tema asemele tuleb konkursi korras paigutada uus juht, kes teab, mida tähendab sünnitushaigla ja et seal ei ole enam neid töötajaid, kes looteveed puhkenud naisi keeldub vastu võtmast, või käsib neil kodus istudes edasi oodata, see on lihtsalt ennekuulmatu, seega teadmiseks kõigile sünnitust ootavatele naistele, et lootevete puhkemisel tuleb kohe kiiremas korras haiglasse minna, sest sellega algab sünnitus ja ei ole mingit õigust oodata kodus lapse lämbumist, see on eluohtlik. Kui arst teid vastu ei võta, kutsuge advokaat ja algatage sellise kuritegevuse suhtes kriminaalasi, sama peab tegema ka selle noore hukkunud raseda naise perekond ja nõudma selliste arstide karistamist ja kahjutasude maksmist perele. Miks ei nõua ükski erakond tervishoiuministrilt aru selliste sadistlike arstide suhtes, kui lehekülg kubiseb sellisest vägivallast ja alandamisest, mida sünnitajad peavad taluma, kas nad on oma koolituse koonduslaagris saanud või on rikastel sugulastel välja ostetud see arstidiplom.
punkt 11. veebruar 2016 21:32
Palun selgitust, et kuidas laps "kõhus lämbub", kui looteveed on puhkenud? Jah, haiglasse tuleb pöörduda koheselt siis, kui looteveed on rohekat või pruunikat värvi ja/või lõhnab halvasti. Selgete lootevete puhkemisel kiiret ei ole ja laps kõhus ei lämbu. Keskkooli bioloogiast võiks nii palju mäletada, et loode on nabaväädi kaudu ühendatud platsentaga, mis on kinnitunud emakaseinale ja sealt kaudu saab loode sünnini nii hapniku- kui toitainete rikast verd. Tuletaks veel meelde ka seda, et laps emaüsas ei hinga.
Moskiito 11. veebruar 2016 22:04
Siin on sülgamissümfoonia eksam, siin pole muud mitte vähimatki!
12. veebruar 2016 01:33
Nabanöör võib pitsuda.
Liina 11. veebruar 2016 23:15
Pole vaja ilma asjata paanikat külvata. Kui looteveed on puhtad ja selged, siis ongi sinu lapsele parim, kui ootad rahulikult sünnitustegevuse algust. Ma ka nüüd ei mäleta, mis aeg see täpselt on kui kauaks nad su koju suunavad. Kui selle aja jooksul tegevust alanud pole, siis kutsuvad su haiglasse, kus hakatakse sünnitust esile kutsuma, sest liiga pikk periood looteveeta võib tekitada infektsiooni ohu. See on just edasiminek ja väga positiivne, et Pelgus nõnda tehakse. Igatahes tuleb ennekõike soodustada ja oodata loomulikku sünnituse kulgu. Koduses miljöös on sagedasti naistel paremad tulemused emakakaela avanemises, sest neil on seal rahulikum ja mugavam. Parim tsenaarium sinu kirjeldatud juhtumil on see, et sind saadetakse koju, sul algab sünnitustegevus ja saabud haiglasse, kui emakakael on avanenud 3 cm. Minu arust on see kommentaar täiesti kohatu ja teadmatusest tingtud viha. Kui need looteveed on pruunid või rohelised, siis ei saada sind keegi tagasi ja paraku tuleb kunstlikult sekkuda ja sünnitus esile kutsuda.
12. veebruar 2016 01:04
Ma ei saa aru, mis toimub!? Kelle huvides on selline vihaõhutamine? Õhtuleht on avanud kommentaariumi emastele primitiividele ja söötnud neile ette meelepärase teema. Mõistan täielikult Postimeest, kes artikleid kommenteerida lubab vaid oma nime alt. Räige sõim ...arstide/ämmaemandate nimeline mõnitamine ...ise varjudes anonüümsete varjunimede taha... kusagil on piir. Tahes tahtmata peab tõdema - primitiivid on saanud ärateenitud kohtlemise osalisteks.
mitte kunagi enam pelgulinna 11. veebruar 2016 18:00
Pelgulinna sünnitama läksin rõõmsalt sest olin varem sõlminud lepingu ämmaemandaga kes tuleb mulle toeks. Vastuvõtus pööritati minu lepingu jutu peale silmad juuksejuurteni ja saadeti palatisse mille wc sse said teise ukse kaudu sisse astuda ka mehed kes ootasid oma naisi ooteruumis. Kui selle ukse seestpoolt lukku keerasin siis saabus kohe keegi proua Kittel ja teatas et See uks peab olema avatud. Minu lepingule ämmarmand saabus ja ütles sorry mul on täna tööpäev. Ma teen oma tööd ja sind aitan samal ajal. Eksole! Vaidlema ei kippunud. Ronisin vanni ja sain 2 tunniga hakkama ja terve laps käes. Hiljem rebendite õmblust tegi keegi resident ning torises kuna vahetus läbi. Kolm nädalat hiljem läksin valudega kontrolli ja selgus et tampoon ikka sisse jäetud. Aga tookord ma oma lepingulist ämmakat enam ei näinud ja enne ma haiglast ära ei saanud kui raha olematu ämmaka abistava toe eest makstud. Järgmise lapse sünnitasin juba Fertilitases. Pelgulinn vajaks auditeerimist ja kohe.
Jana 11. veebruar 2016 16:54
olen Põlva haiglas arvel ja olen ka põlva haiglast head kuulnud, praegu ootan oma esimest last ja loodan et kõik lähen hästi :)
Kristi 11. veebruar 2016 18:54
Põlvas hellitatakse sind kindlasti ära, et sa tunnedki ennast kangelasena...päris tõsiselt!
Jana 11. veebruar 2016 19:48
kas sa ütlesid seda naljaga v irooniaga??
to Jana 11. veebruar 2016 22:20
Kindlasti mitte irooniaga, sest Põlva haiglas tõesti hoolitakse. Mul endalgi lähedased seal sünnitanud ja ülirahul. Mõtlesin, et Põlva sünnitusosakond kaotati ära. olid mingid kõlakad, tore, et ikka töötab.
Põlvakas 11. veebruar 2016 23:51
Minu lapsed Põlvas sündinud. Personaalne suhtumine, hoolitsevad ämmakad ja õed, 24h kättesaadavus. Peretubades mugav ja hubane olla. Esimese lapsega oli muidugi ebakindel olla ja kartsin. Aga arstid olid sõbralikud ja õed olid alati toeks. Parim koht, mille valisid! :) Ole tubli!
p 11. veebruar 2016 16:33
Viljandi vanas ja ka uues haiglas olid 1984 ja 1994 a. täielikud mõrtsukad lasid piinelda valudes ja lõpuks tõmmati skalpelliga tagumikuni puruks et sünnita r laps oli suurevõitu 4,8 kg. jubetalt mõnitati siiani sellele mõeldes läheb meel kurvaks.
Igavesti ... 12. veebruar 2016 09:18
...meeles Viljandi 26-27 jaanuar 1976. Ei soovita kellelegi sellist kogemust. ubedus kuubis nii enn kui pärast sünnitust. Ainus soov oli sellest majast ja nende inimeste käest pääseda oma lapsega. Lõin palaviku alla ja sain koju. Kodus vedasin veel poolteist kuud vaevaliselt jalgu järgi kuid olen siiani elus ja peale selle veel kaks last sünnitanud. Viimane Raplas, 1987. ämmaemand Puhkaniga, oli lausa kuurord. Jään teda tänutundega meenutama.

Ma 11. veebruar 2016 15:20
Mul on paan Eestisse tagasi kolida ja veel üks laps saada, aga hirmuga mötlen seal sünnitamisele..:( Kaks last olen sünnitanud Soomes ja väga head kogemused!! Olen kuulnud Kuressaarest ka hirmujutte, ja mitmel tuttaval on laps Tallinna intensiivi toimetatud ,ja paar aastat tagasi oli samuti juhus, kui naisterahvas saadeti valudega koju tagasi, ja surid kodus mölemad:( need vanemad stagnaajas olevad arstid vöiks nooremata ja asjalikemate vastu välja vahetada, praegu nooremate uute arstide arvamust ei vöeta tösiselt, aetakse oma vana jura...õnneks on paar head tuttavat ja väg toredat inimest seal nüüd tööl, et ehk joppab arstidega, kui sinna satun :)
Ma 11. veebruar 2016 15:25
Muidugi ei ole köik vanemad arstid jubedad, dr. Õun on väga kiidetud ja proffessionaalne arst :)
Ega ole ikka küll 12. veebruar 2016 23:25
räuskav arst ei ole professionaalne! dr Õuna pean silmas!
Ma 11. veebruar 2016 15:25
Muidugi ei ole köik vanemad arstid jubedad, dr. Õun on väga kiidetud ja proffessionaalne arst :)
11. veebruar 2016 15:45
Mis ei saa sünnitada seal kus sa oled?
Põlvakas 11. veebruar 2016 23:52
Tänan tähelepaneku eest 11. veebruar 2016 13:11
1977 aastal syndinud laps on 38 ja saab märtsis 39 aga nii nagu Linna laulab mis yks aasta loeb. Olen proovinud asju ära unustada. Minu tytar synnitas aga autos ja tema mees vottis tita vastu ja isegi rebendeid polnud. Algas nii et hommikul liiklussaates teatati et Pirita teel toimub synnitus. Oligi minu lapselaps. Kiirabi oli sel ajal otsinud täposet kohta Kadriorust ja kui lopuks kohale joudsid siis olid olnud väga lobusas meeleolus ja lubanud väimehe endale tööle votta.
Vanaema 11. veebruar 2016 10:39
Olen kolmelapse ema ja nüüseks juba ka vanaema. Minu sünnituse kogemused jäävad rohkem kui 30 aastat tagasi aega. Ma ei tahagi enda sünnitus kommenteerida ja ega mul ei olegi tollasele personalile midagi ette heita. Pigem on mul kurb tõdedam, et eestlastele meeldib rohkem negatiivset jagada kui positiivset. Olen 100% kindel et meeldivaid ja positiivseid kogemusi sünnitusel on palju rohkematel inimestel. Ja mis puutub erakliinikutesse on ka seal on igasuguseid kogemusi. Alati on parem seal kus meid ei ole.
Kallis vanaema 11. veebruar 2016 11:18
Loe pealkiri uuesti läbi, meelidvate kogemust rubriik on kuskil mujal.
Maria 11. veebruar 2016 10:32
Need mutid,kes seal vaevu ja vastumeelselt kohale LOIVASID,töötavad kindlasti ka veel täna seal. !?
TÄRSELT Maria MINU ARVAMUS ... 11. veebruar 2016 10:57
SINNA HAIGLA ----LÄHEVAD KA KEPIGA MUTID --KÕIK VARSTI TÖÖLE TAGASI,, ///EGA NOOREMAD LASID --JA LASEVAD TÄNAGI JALGA ;;EESTIST SINNA
KUS KA RAHA MAKSAVAD :::???
SEST HAIGLAS VANADEL ARSTIDEL------TÖÖ KOGEMUSED OM JA TÖÖ---VÕIMETUD INVALIIDID
SAAVAD HAKKAMA ---VÄHEMALT POOL -- TÖÖKOHTA HAIGLATES ((TEIST PÄÄSUGI POLE))) NOORI POLEGI::: :::
1;; VANANEV RAHVAS --PIDI EESTIMAAL JUBA OLEMA.....JA KUI KA MÕNI SÜNNITAB ---LAS ABISTAB VANA--MUTT NAIST ,, PALJU KINDLAM,,,
NOOR TULEB SÜNNITAMA ---AITAB KA SEE 70 .aastane
LAPSE ILMALE TUUA:::: VALVE --ARST --- OM KÕIGE TÄHTSAM,
11. veebruar 2016 15:05
Kogemus Pelgulinnas 11. veebruar 2016 10:31
Mina läksin Pelgulinna sünnitama paar päeva pärast nende traagilist päeva ja ei ütleks, et sellest väga palju õpitud oleks. Haiglasse jõudes olid mul valud olnud regulaarsed juba 4 tundi 10 minutuliste vahedega. Läksin kiirabiga kuna ei ela Tallinnas. Haiglasse jõudes ütles seal vastuvõtus olev ämmaemand, et veed küll juba tulevad, kuid äkki lähed koju tagasi, kuna avatus oli veel väike. Ütlesin, et ei ela Tallinnas ja ma ei hakka enam kuhugi minema. Selle peale ta arvas siiski, et võiksin veel koju minna. Jäin siiski endale kindlaks, et kui juba seal olen, siis sinna ka jään.
6 tundi hiljem sünnitasin. Õnneks oli see ämmaemand, kes lapse vastu võttis äärmiselt tore ja abivalmis, kuid siiski tekitab küsimusi, et miks nii kergekäeliselt tahetakse koju tagasi saata. Eriti kui on näha, et veed juba tulevad.
moorike 11. veebruar 2016 12:05
Mina tean, et kui veed tulevad...on tulnud, tuleb kiiremas korras haiglasse minna, mis siis sellised jobud veel haiglas töötavad, kes seda ei tea, et vee ära tulemisega on sünnitustegevus alanud
11. veebruar 2016 15:48
tulevad .. ja on tulnud ei ole üks ja sama puht keleliselt
Liina 11. veebruar 2016 23:22
Filmid näitavad seda lugu, et veed ja titt. Praktikas see paraku nii pole. Emakakaela avanemine on kõige kindlam indikaator. Ma saan aru, et sellistes olukordades ollakse hirmus tundlikud ja hirmu täis ja selline asi võib kergelt mulje jätta, et nad on sinu vastu. Tegelikult nad tahavad parimat kõigile. 1. kodus avaneb väga sageli kael kiiremini, sest naine tunneb ennast vabamalt 2. Parasjagu ei pruugi olla vaba nt vanniga sünnituspalatit ja kui sa tuleksid 2 h hiljem, saaksid juba paremad tingimused. Minu sõbrannale just nii öeldigi. Vaadati saba alla ja öeldi, et oled esmasünnitaja ja sul läheb veel aega ja mine koju. Kui 4-ja tunni pärast tuled on ilmselt paremad palatid vabanenud. Isegi kui sulle seda lauset ei öeldus, ei saa eeldada, et loogika sama polnud. Ärge eeldage alati kõige halvemat!
Rohkem lapsi. 11. veebruar 2016 10:08
Neli last sünnitasin Fertilitases, kaks Eestist eemal olles. Kogemused 5+. Kuna lapsed toredad ja tublid ning maj. olukord lubab, siis sooviksime veel lapsi juurde oma perre. Kui aga kõik Eesti erasünnitusmajad uksed sulgesid ja jäid alles vaid riiklikud haiglad, kus sünnitaja ei ole inimene vaid järjekordne lihatükk. Olin oludesunnil ühe sünnitajaga Pelgus kaasas, see oli jube kuidas teda koheldi. Me mõlemad saime sõimu ja alanduse ohvriteks, hoolimata minu püüdlusest talle inimväärset kohtlemist tagada. Tänu Eesti haiglate suhtumises sünnitajatesse,jääb meie perre vähemalt kaks last sündimata. Ma ei tea palju mõjutab reaalselt lapse elu-olu tema sündimise kogemus, aga mina oma kogemusest arvan, et sel kogemusel on tähtsust. Meie pere lapsed on terved, edukad ja õnnelikud.
Merike 11. veebruar 2016 10:01
Kiire sünnitus 18 aastat tagasi. Oli päeval veidi imelik olla,helistasin arstile ja tema rahustas et väga kuumad ilmad ja kui valusid pole,ei ole ka midagi hullu. Läksin siis õe ja ema juurde, kes elasid kõrvalmajas... ,kui ma sinna jõudsin oli esimene tugev valu,tellisin kiirabi,sest teadsin kohe,et autoga ma enam haiglasse ei jõua. Ja nii oli, laps sündis 15 minuti pärast. Lapse võttis vastu minu õde ja just siis astus sisse ka kiirabi brigaad. Õde jõudis veel minult küsida mis nüüd tegema pean.Kui ma poleks läinud õe juurde, tulnuks mul kodus ise hakkama saada. Mind viidi haiglasse, suhtumine seal kena ja arstid head.Lapse isa oli tööl teises Eesti otsas,tema kuulis sellest alles järgmisel päeval. Lõpp hea, kõik hea. Lapsest on sirgunud tubli mees.
11. veebruar 2016 15:49
sul väga vedas, nii kergesi lapsed tulevad vähestel
Enam sinna ei lähe 11. veebruar 2016 09:55
Veed tulid öösel naisel ära, värvus väga sogane ja kiiruga siis sünnitama, seal aga kestis see jama veel 15 tundi , kuni naine kaotas teadvuse ja lapse südame löögid pidavalt seiskusid, peale seda enam närv vastu ei pidanud ja karjusin arstide peale et nüüd on vaja KOHE midagi ette võtta, Siis siis hakkasid moraali lugema et kuidas ma julgen häält tõsta, aga ma ei andnud enam võimalus ja saatin nad kõik pikalt ET KUI NÜÜD KA EI SAANUD ARU ET 2 INIMEST KOHE SUREB ÄRA tehti keiser ja lapsel oli naba nöör ümber kaela 3 tiiru ja ei oleks ise kuidagi välja saanud, Mitte keegi ei hoolinud, ei uurinud mitte midagi, VASTIK KOHT. Kuna ise olen juba 40 + aastates siis oli julgust neile midagi öelda. Kui mul esimese lapsega nii oleks olnud siis nooremana ei oleks julgenud arstidega nii rääkida ja ei tea mis siis oleks juhtunud .....

kahe lapse ema 11. veebruar 2016 09:05
Mina olen saanud kogemuse kahes haiglas Tartus ja Põlvas. Ja no ei ütleks,et meie suur Tartu oleks olnud tasemel! Mu laps oleks seal hukunud. Kuna palatid kus olid sünnitajad oli tudengite valdustes ja arste netu!!! Kui aga asi nii kaugel,et laps lämbumas vedas ka arst end kohale oleks siis olnud veel inimene! Tema kohvi jäi ju pooleli. See kogemus oli õudne. Aga Põlvas seal sünnitaks veel ja veel! Arst hoidis kätt,aitas ämmakaid ja kõik olid inimlikud ja teadsid mida teevad! Aitäh Põlva sünnitus osakonnale!
Laura 11. veebruar 2016 09:43
Ka kiidusõnad Põlva arstidele ja ämmakatele...SUPER hoolitsus ja hoolimine.
Kui kunagi peaksin veel sünnitama siis just nimelt Põlvas!!!
TriiN 11. veebruar 2016 10:16
Ka mina kiidan Põlva haiglat, kus sünnitasin oma II lapse :)
I laps sündis Ida-Tallinna keskhaiglas, seal olid toredad ämmaemandad ja arstid aga väga kuri oli mingi abitööline.
Nõustun Lauraga, kui sünnitada veelkord - siis ainult Põlvas :))))
Urve 11. veebruar 2016 16:40
Sünnitasin kolmanda lapse 32.aastat tagsi. Ja minu tütar sünnitas juba oma lapse Põlvas.Olin väga rahul ja väga toredad ämmaemandad ja dr.Allas. Super hoolitsus.Suured tänud Teile!
1996 Rakveres 11. veebruar 2016 08:50
Ja mina sain ikka päris korraliku peapesu selle eest, et julgesin sünnituse ajal linad ära rokata. Peale sünnitust kärutati koridori, kus pidin magama paar tundi´....see oli vist karistuseks
11. veebruar 2016 22:13
sünnitasin rakveres 1992 ja kui looteveed puhkesid ja palati põrandale valgusid siis nähvati,et sanitare pole ja oma läga pean ise ära korjama,muidugi ei korjanud aga selline suhtumine imelik
See on tavaline 11. veebruar 2016 08:09
Ma võiksin siia kirjutada Viljandi, Tartu, Tallinna ja Paide kohta omajagu infot. Mis see enam muudab. Ka nendes haiglates on halbu kogemusi. Tihti jääb laps kannatajaks. Vanemale lihtsalt haige laps. Aga on juhuseid , kus tuleb laps ka matta. Ma ei mõista seda, miks võetakse kõiki rasedaid ühte moodi. Parim haigla minu silmis on Kuressaare. Väga hoolsad!
ema 11. veebruar 2016 07:15
Krt. kyll parajad tropid seal Pelgulinna synnitusmajas kerjama ja annetusi koguma aparaatide jaoks on kyll asjalikud aga tehku oma tood ka siis korralikult
Märts 1977' 11. veebruar 2016 05:20
Pelgulinna haigla. Kodus tuli lootevesi ja läksin jala kiirabi autosse. Sel ööl oli palju synnitajaid. Olin voodis ja laps hakkas syndima sest keegi karjus rohkem kui mina. Lapse pea topiti tagasi millest laps sai trauma ja mina rebendeid kui synnituslauale ronisin. Meid oli nii palju et osa ka mina paigutati voodiga koridori.Hommikul tuldi mind kinni omblema ja reflektselt liigutasin jalga ja arst ytles et ah mind loite jalaga ja mina teid omblema ei hakka ning tombas lesta. Last ei näidatud mulle kolm päeva. Pidi värisema . Pesemisvoimalusi ei olnud ja meid määriti briljantrohelisega igalt poolt ka rindu. Haiglas oli sees mingi kohunakkus ja paljud beebid sattusid kohe Merimetsa haiglasse kus aknad andsid nii kylma et paljud väikelapsed said kopsupoletiku. Mina olin lapsega kaasas sest laps kahe nädalane. Mees käis kaebamas ja saime soojenduslambi ja mina viha kaela. Laps on 40 aastane ja on lopetanud korgkoolid aga see synniaegne trauma annab aeg ajalt tunda-hea et niigi läks.
Laps ei saa olla 40! 11. veebruar 2016 11:20
Ai-ai, lapse vanust võiks ema ikka teada. Mina sündisin aasta varem, kui Teie laps ja ei ole veel 40 ;)
3 lapse ema 11. veebruar 2016 03:32
Esimese lapse sünnitasin ITK-s, kuna elasin sellele lähemal. 7dal raseduskuul olin nädala ka nende sünnituseelses osakonnas, kus juba jäi kahtlus hinge, kas peaksin äkki hoopis Pelgulinna minema sünnitama. Nimelt ei viida ITK-s sünnitajaid mitte otse sünnitustuppa, vaid hoitakse viimase vindini sünnieelses. Vahel vooris öö jooksul mu palatist 2-3 sünnitajat läbi, kel olid juba sellised valud, et nad ei suutnud enam ise kõndidagi. Oleks nad siis kõik esmasünnitajad olnud, aga ei! Lõpuks pandi ratastooli ja viidi sünnitusosakonda. Natukese aja pärast toodi järgmine... Mehi sünnieelsesse muidugi ligi ei lastud, need passisid kusagil osakonna ukse taga.
Otsustasin siiski seal sünnitada, kuna ei teadnud ju, kas Pelgulinnas on parem süsteem või mitte.
Sünnitus algas lootevete puhkemisega kodus. Kohe haiglasse ei kiirustanud, kuna looteveed olid selged. Mõne tunni pärast läksime haiglasse, aga valud ei hakanud ega hakanud. Öeldi, et nemad ei hakka kaua ootama sellega ja panid tilguti, et sünnitegevust kiirendada. Vete tulekust oli ca 4h möödas ainult! Tilgutist tulev hormoon hakkas väga kähku mõjuma, alguses olid õrnad valud, siis keerati tilku juurde ja juurde järjest, kuniks valud olid konkreetselt vähem kui minutilise vahega. Avatus polnud suurenenud, oli endiselt 1.5cm. Lapse südametöö hakkas aga järsult alla minema. Kuna oli öine aeg ja see meeskond, kes keisrit teeb, oli parasjagu hõivatud, tehti mulle kähku hoopis epiduraal, mis pidavat emakakaelalihaseid lõdvestama. See toimis ja nii kui avatust oli 8cm, toodi välja vaakumpump ja tõmmati laps välja.
Peale sünnitust ma konkreetselt nutsin, kuna ma tundsin, et mind on vägistatud! Mu sünnitust kiirendati nii palju takka, et mu laps oleks võinud surra selle tõttu. Mu kehal ei lastud absoluutselt oma tempos toimetada. Isegi ei üritatud! Olin rebenenud nii seest kui väljast ning ka emotsionaalselt täiesti katki. Rõõmu lapsest ma tunda ei suutnud. Olin küll õnnelik, et ta ellu jäi kogu selle hulluse keskel, aga tundsin end vägistatuna. Põdesin pikalt sünnitusjärgset depressiooni ning sain raseduskriisi nõustajalt abi, et sellega toime tulla. Uut last ei julgenud planeerida enne, kui sellest kohutavast sünnitusest oli möödas 6a.
Teise lapse Sünnitasin Pelgulinnas. Arstiks sain endale suurepärase dr. Veronika Rohu. Äärmiselt sümpaatne ja soe inimene ja professionaalne arst. Ta on nagu selline soe emakuju. Mitte nunnutav, aga lihtsalt äärmiselt soe.
Sünnitus oli üsna pikk (18h) aga samas meeldiv. Sain valida asendeid, sünnitust ei kiirendatud, ei kasutanud valuvaigisteid ning lapse südamelöögid olid koguaeg normis. Kõik oli rahulik ja õdus. Laps sündis väga suur - 4800g, aga sain vaid väikesed pinnapealsed rebendid.
Kolmanda lapse sünnitasin abikaasa (hariduselt küll mitte günekoloog, aga arst siiski) ja ämmaemandaga kodus. Viimane kogemus oli kõige meeldivam, aga esmasünnituseks ei soovitaks.
... 11. veebruar 2016 02:16
Minu sünnitus. Kell 8 hakkasid valud. 8,30 haiglasse. 8.45 ämmaemand teatas need on alles alguse valud miks nii vara haiglasse tulite, Teil läheb veel tunde ja läks rahus minema. Hea, et ma arsti uskuma ei jäänud ja vaikselt üksi palatis valusid ei jäänud kannatama. 10 minuti pärast hakkasin nõudma veel kord ülevaatamist, et ma ei kannata enam välja ja siis hakati äkki jooksma, et juba sünnib. Täpselt kell 9 oli laps käes. Kuhu lootevesi jäi või kadus pole mul siiani teada.
.... 11. veebruar 2016 09:44
Mul täpselt sarnane kogemus. Vaidlesin arstiga päris pikalt selle üle, kas laps on juba sündimas või ei. Tema mind ei uskunud, kuid mul sündis teine laps ja teadsin ju täpselt, mis tunne on kui juba tuleb. Siis kui pika lunimise peale arst vaatama nõustus, vot siis hakkas kiire :D Kell 7:00 jõudsin haiglasse, 7:54 oli laps käes.
2011 11. veebruar 2016 11:08
ITK haigla,
Ei kurda ämmaemanda üle...aga kell 20.00 jõudsin haiglasse, vaadati üle, hakati veed lahti tegema-samuti olid veed juba äa tulnud..millal? seda ei tea mina;)
Avatust oli 4 cm, kuna oli teine laps sündimas, siis olin targem ja käisin mööda palatit ringi ja tegin õigeid hingamisharjutusi ja muudkui kõndisin , et emakas avaneks. Kell oli 23.30 kui ämmakas käis korraks läbi ja hakkas palatist väja minema, hõikasin , et millal te uuesti tulete? Öeldi selle peale , et öösel poole kolme ajal. Ma ütlesin, et aga minul on juba selline tunne, et tahan sünnitama hakata. No vaatas uuesti üle ja oligi 10 cm nagu naksti ja sünnitus hakkas pihta. ;)
Ehin 11. veebruar 2016 01:07
Kusjuures ma ka mõtlen, et kas tõesti kiired sünnitajad on haruldased. Läksime teise lapsega TÜK vastuvõttu ja noor praktikant vastas, et ma pole sünnitaja nägugi. Kui siis valuhoog tuli, ütles, et proovi aatada jne..ütlesin, et need aatamised on nüüd möödas, nüüd on juba pressid tunda. Ikka juhtmed külge ja vastuvõtutuppa..olin nii krampis, et pressid tulid selliste valudega, et karjusid täiest kõrist. Ise veel imestasin, et nii kõvasti karjuda suudan, mees mul samamoodi. Rõhutas korduvalt, et meil esimene sündis kiirelt, ta juba pressib..siis alles kontrolliti avatust ja vaevu pani käe sisse kui tõdes jaa, tuleb juba. Selle aja peale oli juba hilja, olin üle keha krampis, ka tagumikulihased valutasid täiesti ja kõndida oli mul võimatu põhimõtteliselt..ja siis ta tuli, õnneks terve beebi. Esimese lapse sünniga võrreldes, kus mu pressimöiret kuuldes kamandati kohe lauale ja öeldi, et nüüd katsun avatust, see veel lisaks valus ja koheselt valmistati sünnitus ette, anti mulle tagasisidet, kuidas on mu võimalused, mida järgmise pressiga teha võin..ma pressisin lapse vaid vahel kurtes hädiselt välja. Võrreldes sellega oli mul paar kuud sünnitusele mõeldes täiesti nutt silmis.. et ei olene see naisest alati, kuidas ta röögib ja teeskleb jne. Kui ikka ütleb, et tuleb, siis tuleb ka kontrollida ja koheselt reageerida.

Noor emme 11. veebruar 2016 00:44
Mina sünnitasin eelmisel aastal TÜKs ja esialgu oli seal küll kõik tiptop. Aga siis see valveämmaemand kes seal oli sellel ajal oli küll täielik tropp. Minul oli parasjagu valuhoog ja tema arvas, et on õige aeg hakkata siis katsuma kui suur avatus on. Pidin talle ikka korralikult käratama, et ta oma käed minust eemale hoiaks seni kuni mul valude vahele paus tuleb. Lõpuks saime ikkagi kokkuleppel
nii tüüpiline 12. veebruar 2016 07:33
arstidel tundub see olevat harjumus või kas nad tunnevad mõnu sellest kui nad valu ajal kontrollivad, mul ka mõlemal sünnitusel niimoodi, ei võinud ära oodata millal mul paus tekib, pidid just valu ajal urgitsema
Riina 11. veebruar 2016 00:34
Mina olen kaks last sünnitanud Pelgus ja olen elu lõpuni neile tänulik kuna tänu arstide otsustele ja tegutsemisel on mu lapsed elus. Mõlemal korral ei oleks enam oodata saanud, muidu oleks asi lõppenud teisiti. Kõik arstid kellega olen kokku puutunud on olnud professionaalsed, hoolivad ja teinud oma tööd hästi. Viimase lapsega võeti vastu otsus esile kutsumisele kuu aega enne sest kuigi näidud olid normaalsed, tekkis arstidel siiski kahtlus, et lõpuni seda rasedust ei maksa kanda. Täpsemalt ei kirjelda aga lapse sündides sai selgeks kui õige ja lapsele elupäästva otsuse nad tegid. Olen mõlema rasedusega ka olnud raseduspatoloogia osakonnas jälgimisel ning alati väga rahul olnud sealsete arstide ja ämmaemandatega ning tundnud end turvaliselt. Mitmetel kordadel käisin ka vastuvõtus valudega ning alati koheldi mind lugupidavalt ning uuriti igati, et leida põhjus. Olen väga rahul Pelgu arstidega ja neile elu lõpuni südamest tänulik oma laste elude eest.
11. veebruar 2016 00:34
11. veebruar 2016 00:28
+/- 10. veebruar 2016 23:39
Oma esimese lapse sünnitasin Fertilitases 18aastat tagasi. Toona oli see me teadlik valik kuna nn „vaba“ sünnitus riiklikes haiglates väga ei pooldatud. Sünnitus oli küll esilekutsumisega ja kestis ca 24 h, aga kõik kulges hästi ja suhtumine oli ka väga supper.
Teine laps sündis 7 aastat hiljem Pelgulinnas ja sellest sai minu elu kõige jubedam kogemus!
Läksin sinna sünnitama, kuna lootsin et seitsme aastaga on ehk ka sealsed suhtumised ja tingimused muutunud kuid eksisin . Kuna esimesest sünnitusest oli möödas mitu aastat , siis arvestasin, et sünnitegevus võib pikale venida. Olles haiglas olnud ja valutanud ca 8h otsustati panna tilguti, et kiirendada sünnitust. Kui esimese lapse sünnil tilgutit kasutati läks ca 2 h enne kui beebi sündis, arvestasin, et nii läheb ka nüüd kuid eksisin. Siit kõik jubedused alguse said: arst pani tilguti ja kontrollis avatust, ütles et läheb aega ning lahkus ruumist. Minu valud, aga läksid järsku 10x suuremaks ja karjumine valjuks , siis tuli arst ja sain sõimata, et mida ma röögina aga ma karjusin ,et laps hakkab tulema! Arst alguses ei uskunud, kuid ime kähku tehti voodi kus lamasin sünnitus lauaks, ma küll püüdsin neile öelda, et ei soovi selili sünnitada vaid külili kuid minust ei tehtud väljaga, soovisin ehk saaks siis vähemalt jalalabad vastu voodit suruda- kuid ei jalad tõsteti õhku öeldi ei ole sul vaja siin midagi toetada. Tilguti panekust kuni sünnituseni läks ca 20 minutit! Olin hirmus vihane ja samas suurtes valudes ning tulemuseks oli see, et pressisin end nn „lõhki“! Mulle tehti veel narkoosis mingi puhastus ja ca 3 aastat ei lubatud uuesti sünnitada! Kui see oleks olnud mu esimene sünnitus, ei oleks ma rohkem lapsi tahtnud. Kuid õnneks oli mul esimesega positiivne kogemus seega tuli veel kolmas ja isegi neljas. Kuid vaatamata sellele negatiivsele kogemusele sünnitasin ma pelgus veel 2 last ja ime siis oli kõik hästi. Kui veel kolmanda lapse sünniga võiks suhtumise osas viriseda, siis neljanda lapse sünnipuhul oli kõik väga supper ja siis oli aasta 2014! Ehk oleneb siis pelgus millisesse vahetusse sattud ja kes on valve arst!
mai 10. veebruar 2016 23:34
õnneks läks kõik hästi,kuigi nad ikka täiega mõnitasd mind veel peale sünnitust,et võtame lapse ära,et oled alaealine ja julged meid siin veel õpetada.....asi oli nii,olin jah alaealine,kogu raseduse aja tedsin,et laps on tuharseisus ja see on väga ohtlik,kui jõudis aeg haiglasse minna siis juba valvetoas tekkis arusaamaatus,kuna oli 03.öösel,siis valves oli ainult umbvenelane,kellele ma üritasin seletada,et mul on tuharseis ja et see on ohtlik nii mulle kui lapsele,et minu olukorras soovitas minu ämmaemad keisrilõiget.....siis millegipärast ta panigi minu perekonnanimeks Tuharseis!!!!!!!Peale kerget läbivaatust ta ütles,et kõik on ok ja et mul pole isegi veed ära tulnud,sest sünnitusteedel on veekott ees.........mind pandi üksi palatisse ja öeldi,et enne hommikot midagi ei toimu.....olles üksi ,ma mõtlesinloogiliselt,et kui mul tulid kodus veed,siis see sanitar ei pruukinudki teada,et veekoti asemel on lapse pea???Mis mul üle jäi,hakkasin röökima,sest teadsin,et kui laps jääb kauen nii....siis ta sured ja ärkaski üles unine ,pahur,rullid peas arst,et mis sa röögid.......ja siis läks paanikaks,appi,kas meil anestaloogi ei ole,oleks pidanud kutsuma konsiilimi kokku,miks keegi ei olnd kursis jne......värdjad,ma nimetaks ni arsti nime aga kõige ebainimlikum oli Tiina,aasta oli siis 1976-ehk keegi tunneb teda,siis õnne ja tervist talle ----aga kõige imelikum on see ,et lapse päästis hoopis arst,kes oli valves naiste osakonnas,tänud talle,kõik läks hästi,kuigi tal peaaegu murti jalad ja vaagnaluu....
meenutus 10. veebruar 2016 23:24
Läksin ka oma esimest last sünnitama, vastuvõtus olles, kuulsin kuidas naine karjus nagu teda oleks
pooleks saetud, kogu haigla kajas. Mul läksid jalad nõrgaks, küsisin, kas see on tõesti nii hirmus ja mulle vastati, et ta on kisanud tundide kaupa, ära ka ei väsi. Mõtlesin,et eks nendest suurtest kisajatest väsi ka personal ära.
Njh 10. veebruar 2016 23:21
Olen sünnitanud nii Fertilitases kui ITKs. Samuti enneaegse sünnituse ohuga sees olnud Pelgus. Kõigis on olnud profid , kuid mis salata Fertilitases oli ka suhtumine väga hea.

Ellujääja... 10. veebruar 2016 23:15
...ükskõiksust, hoolimatust, ebainimlikkust on palju ja kõikjal. Minu lugu juhtus IVKH. Õnneks läheb osadel ka hästi.Ja pärast oled emotsionaalselt nii läbi ja kurnatud, et jätad kõik sinnapaika...lihtsalt ei taha, ei jaksa...sest tead et siin riigis inimest ei kaitse keegi. Vaatame tõele näkku.
Esmasünnitaja 10. veebruar 2016 23:12
Nädal enne tähtaega tundus olukord kahtlaselt vesine. Käisin ämmaka juures, kes tegi vatipulgaga lootevee testi, mis tema väitel oli negatiivne ja kirjutas retsepti vaginaalsetele küünaldele, et ilmselt voolus. Mõned tunnid hiljem käis kodus kõhus plõks ja veed voolasid. Helistasin Pelgu valvetuppa ja öeldi, et kuni tuhud pole regulaarsed, tulge 17 tunni pärast. Kuna öösel ei tundnud enam mingil hetkel lapse liigutusi, siis sõitsime haiglasse. Masin pandi külge, lapse südametöö oli olemas aga tuhud nõrgad ja pika vahega, seega saadeti koju ja tagasi oodati meid alles 17 tunni möödumisel vete puhkemisest. Kui 17 tundi oli täis, võeti meid lõpuks haiglasse. Taheti sünnituseelsesse panna, kuid kauplesin ennast sünnituspalatisse. Anti haiglariided ja jäeti meid sinna ootama. Kui paari tunni möödudes erilist progressi polnud, pandi tilguti, et esile kutsuda. Olin selleks ajaks juba üpris väsinud, kuid nüüd hakkas alles õige sünnitegevus pihta. Tunnid möödusid, valud olid väljakannatamatud. Vahepeal käidi epiduraali pakkumas ja toodi infoleht tutvumiseks, siis tuldi tagasi ja öeldi, et on juba hilja ja ega me ei tahtnudki. 30 tundi peale vete puhkemist, kell 22... oli laps mul rinnal. Seda umbes viieks minutiks. Mõõdeti ja kaaluti ning siis hakati sahmerdama, kutsuti keegi veel juurde ja siis öeldi, et lapsel on midagi valesti ja viivad intensiivi. Me tulgu paari tunni pärast, siis on analüüside vastused käes. Läksime perepalatisse ja ootasime. 2 tundi hiljem vaarusin intensiivi, kus mu beebike soojalaual tudus erinevad juhtmed ja aparaadid küljes. Hirmus oli vaadata aga sünnituse adrenaliin hoidis emotsioone veel vaos. Analüüside vastust polnud ja keegi ei osanud ütelda, mis ja kas üldse, lapsega lahti on. Tahtsin lapsele rinnapiima anda, öeldi, et tulge 3 tundi hiljem. Lugesin need 3 tundi minuteid ja vaarusin siis taas intensiivi. Suitsuhaisune tädike andis mulle topsi, et ma sinna piima lüpsaks. Ma ei osanud ja no ega ternespiima nii ojadega ei tule ka. Tädike teatas siis, et nad juba andsid Hipp-i lapsele. Analüüside vastuseid polnud ikka ja öeldi, et hommikuni ootaksime. Kell 8 hommikul avanes palatiuks ja sisse sõidutati ilma kommentaarideta meie beebi. Oh seda rõõmu. Tissitasime ja tutvusime lõpuks, kuid rõõm oli üürike. Paar tundi hiljem astus taas keegi sisse ja viis lapse ära. Mees jooksis järgi ja küsis, et mis toimub. Öeldi, et nemad jälgivad. Mees küsis, et miks või milles asi? Nemad ei tea, selline korraldus. Enam ei pidanud närv vastu, helistasime meditsiinitöötajast sugulasele, kes võttis ühendust osakonnajuhatajaga. Mõni minut peale seda kõnet kutsuti meid peaarsti juurde, kes vabandas segaduse pärast. Ütles, et laps oigles pika sünnituse tagajärjel, kuid intensiivis hoidmiseks põhjust pole. Pakiti meie beebi kenasti meile kaasa ja saime perepalatisse kõik koos lõpuks jääda.
ema 10. veebruar 2016 22:57
Minul oli 1996 aastal selline olukord,et lasin abikaasal ennast öösel 3 paiku haigla viia,sest mul algasid pidevad tuhud iga 15 minuti järgi.See laps oli meil teine.Teadsin juba kuhu minna ja nii edasi.Aga oh õnnetust,seal ei võtnud mind keegi vastu.Kuulsin ainult beebide hääli ja muidugi valudes oigavaid emasid.Kõndisin ja läksin siis korrus allapoole.Seal tuli vastu eakas doktorihärra ja küsis,mida ma siin teen.Ütlesin ,et tahaks sünnitada,aga keegi ei võta mind teisel korrusel vastu. Jah,nii see on.Et ise pead leidma selle õige arsti.
Raivo 10. veebruar 2016 22:51
Meil on Pelgulinnas kaks tütart sündinud. Soovitati mitmelt poolt ja hoiatati just kesklinna ja erasünnitusmajade eest. Nii, et niipalju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Meie jäime ämmaemandate ja arstidega väga rahul. Ja tahan siinkohal veelkord tänada Pelgulinna personali. Hetkegi ei tekkinud tunnet, et seal puuduvad kogemused ja oskused. Julge oli olla.
*** 10. veebruar 2016 23:52
Loen ka kommentaare ja imestan, et kuidas nii palju halbu kogemusi. Mina olen oma kolm last seal sünnitanud, 7-aastaste intervallidega, ning kõik korrad on olnud täiesti positiivsed.
+4 -5 11. veebruar 2016 15:59
ja näed, tõmbasid enda peale pahameelt
G 10. veebruar 2016 22:42
Mul kunagi esimene rasedus hakkas katkema, veritses, läksin pelgu valvetuppa ja sealt saadeti mind ära kuna mul ei olnud raha et VISIIDITASU maksta. läksin nuttes minema... sõbranna ema tuli mulle autoga järgi viis haiglasse tagasi ja siis vaadati mind üle (oli teine vahetus seal valves mitte see algne mutt) midagi muidugi teha enam ei saanud aga ÄKKI oleks saanud kui mind oleks kohe vastu võetud mitte mitme tunni pärast. Aga isegi kui ei oleks niikuinii saanud, siis visiiditasu raha puudumise pärast tagasi saata... Halb halb kogemus!! See oli 7 aastat tagasi.
Läks õnneks 10. veebruar 2016 22:14
See oli vene ajal. Noor ämmaemand oli väga tore ja lahke, aga ei osanud kahjuks eesti keelt. MIna oskasin vene keelt küll, aga sünnitusalast sõnavara mitte. Nii me seal siis sõbralikult seletasime, aga ühe asjaga läks viltu. Nimelt küsisin presside kohta, tema mõtles ja ütles, et mosna mosna. Nii ma lollike siis seal voodis juba hoolega pressisin kuni saabus arst ja sain pahandada, et mida ma oma aruga teen nii vara.
maarja 10. veebruar 2016 22:05
Nüüdseks kolm aastat tagasi olin esimese lapsega juba nii viimasepeal et oli üle täht aja lausa läinu. päev otsa valutasin iga väike aja tagand jälle tugevamalt lõpuks läksin kiirabisse kus valve arst ütles et te hakkade sünnitama. kiirabi viis pelgusse. kuna lähim sünnitus maja oli meil 100 km kaugusel. jõutsin haiglasse kus vaadati et mida sa siin teed kästi mul esimeseks wc minna pissile. vaadati üle et oi siin pole hullu miskid pea ju ei paista minge koju ära. peaaegu visati välja loeti loeng sellest kuidas sünnitus üldse hakkab ja kyll sa aru saad kui õige aeg on käes. nii ma siis seisin keset pelgu parklat öösel ja vaata ise kuidas sa saad koju tagasi mis on 100 km kaugusel. õnneks sai auto järgi kutsudud kes tuli ka kaugel. öösel nii lihtne see kahjuks pole. minu elu hirsam kogemus oli see. kui enne ootasin suure ootusega lapse sünd siis pärast pelgud kartsin nii väga. lõpuks sain koju ja valutasin edasi kokku oli kolm magamata ööd käisin kohaliku ämmaka juures ja see kirjutas saate kirja, see kord soovisin pärnusse kuna hea sõbranna sünnitas kaks last seal ja kiitis väga. ja tänu neile arstidele ämmakadel olen praegu ema. haiglasse jõudes polnud enam lootevett. kuigi lootekott oli terve, tönu nende kiirele regeerimisele sündis elus ja terve laps . pelgulinna haiglale lootma jäädes oleks laps surnult sündinud . See ebameeldiv kogemus jääb eluks ajaks meelde.
Kaire 10. veebruar 2016 22:03
Mina sûnnitadin tartu ÜK ja kui läksin 32 nädalal kontrolli, sest kôht oli juba 12 tundi stsbiilselt valutanud vaadati mind kohe ûle ja hakkasid 2min vahedega kokkutômbed ja arstid ûtlesid, et hakkaksite nagu kohe sûnnitama - tegid koheselt lootele vajalikud kopsusüstid ja tilguti alla. Ma käisin veel vist oma 3 korda " sünnitamas" ehk siis tilguti all, et ometi ei sûnniks laps veel ja asja vôeti väga tôsiselt, valutas kôht kahtlaselt ja jäeti kohe sisse tilga alla, mingist koju tagasi minekust polnud juttugi. Sûnnitama läksin siis päriselt ôigel ajal ja vôib öelda, et vastamas käidi palju ja lôpus oli abiks juba 4 ämmakat, et mu piinad lôpuks läbi saaks. Häiris see, et alguses oli ämmakas, kes lapse vastu vôttis veidi kuri ja napisônaline ja mina jalad laiali voodis lebasin, diis jäi toa uks lahti, kôndis mingi meesgi sealt mööda vist... 2014 aastal oli see siis. Palju on kuulda olnud seda, et sûnnitajad toovad välja ôede mônitamised ja nähvamised, vot mina lajataks tuimalt vastu ja mingit mônitamist vôi ûlbust kûll alla ei neelaks kusagil palatis sslaja nuttes! Enda eest tuleb seista ja oma sisetunnet usaldada!

"Õnnesärgis" sündinud 10. veebruar 2016 21:59
Mind ka ei tahetud esmasünnitajana Pelgulinna sisse võtta, mis siis et tuhud olid reguraalselt iga poole tunni tagant, aga veed ei olnud ära tulnud ning oli alles 37 nädal siis. Ega mind ikka väga hästi sinna ei oodatud, õnneks kiirabi siiski viis mind sünnitusmajja, mehele öeldi et küll homme tulete naisele siis järgi , valevalud või miski selline seletus. Pool tundi sain Pelgulinnas sees oldud siis paluti mehele helistada kuna peresünnitus oli paberil kirjas. Veed polnud ikka ära tulnud, nii ma siis sünnitasingi koos veekotiga oma esimese lapse - " õnnesärgis " sündinud nagu öeldi. Lapsel hiljem tuvastati ka mitmeid tervisehäireid mis lastearstide sõnul oli seotud " kiire sünnituse "ja tõenäoliselt sellega et veekott avati alles siis kui ma selle välja pressisin , laps oli lämbumisohus. Nii et pole midagi et kõigil veed ära tulevad, ei tule on erandeid. PS : teise sünnituse aja oli sama lugu , veed ei tulnud iseseivalt ära , õnneks seekord ämmaemand teadis mida teha, avas ise veekoti.
Pelgulinnas sünnitamisest möödas 18 a , aga siiski arvan et see oli halb kogemus
Njah 10. veebruar 2016 21:57
Muud ei kommenteeri,kui esimese teksti autorile,et millegipärast lastakse sellistel puhkudel alati ise sünnitada. Miks,ei ole siiani aru saanud. Ja muide ongi valus,sest ravimitega sunnitakse emakas avanema. Ka sünnitus on valus. See selleks. Autori suhtumine a. la jalaga uks lahti ja röökimine... no ma ei tea,jätab primitiivse ja kuidagi jõmliku mulje. Eks kogu see teema on hell aga igas olukorras saaks jääda viisakuse piiridesse.
ell 10. veebruar 2016 21:38
elu halvim kogemus. jube muidugi oma lapse sünni kohta nii öelda, aga paraku see on nii on, tänu pelgulinna personalile. ma olin täiesti shokeeritud (olen siiani, kuigi mõningad head aastad juba möödas), kuidas on võimalik nii abitus olekus inimest, kui seda on sünnitav naine, mõnitada ja naeruvääristada. olen haritud ja igati ebakonfliktne inimene, ei varem, ega hiljem pole mitte üheski situatsioonis nii halva kohtlemise osaks saanud, võite uskuda, et ma ei liialda. hilisem sünnitusjärgse depressiooni ravi võttis aastaid. suur tänu, dr aak.
Mari 10. veebruar 2016 21:11
Läksime pelgusse okt 2012.a. Tuhude vahe oli 6 minutit. Ütlesin, et eelmise rasedusega veed ära ei tulnud aga see ei huvitanud kedagi. Öeldi, et tulge tagasi, kui veed ära tulnud. Läksime koju aga õnneks ei oodanud, sest valud olid meeletud. Läksime ida-tallinna haiglasse. Seal võeti kohe vastu ja tehti suuri silmi pelgulinna otsuse kohta. Suht kohe tulid veed ära ja need olid juba värvunud, mis on ohumärk. Oleks ma kodus olnud, siis poleks meil praegu seda kaunist tütart. Pelgulinna haiglas ei oleks ta elusalt ilmale tulnud, sest sealne personal ei hooli. Suured tänud Ida-Tallinna haiglale.
Gerli 10. veebruar 2016 20:34
Minul oli pea 13 aastat tagasi esimene sünnitus.Läksin sünnitama üksi ja siis karjuti,et kas esimest korda sünnitan ja selleks et ei karjuks pandi näole padi. Lõpuks viidi laps kohe minema,kusjuures lapsega oli kõik korras.Sain alles hommikul ta enda juurde (sünnitusest oli möödunud umbes 3-4 tundi ) Teinekord kord aasta hiljem läksin elukaaslasega ja siis koheldi hästi
Marge 12. veebruar 2016 14:42
Padi näole??? No sellised arstid peaks vangi panema!
patsient 10. veebruar 2016 20:34
Eks see olene enamasti arstist ja ämmaemandast, kui tõsiselt ta Hippokratese vannet võtab.
Muidugi võib mentaliteet kanduda üle, eriti negatiivne, laiemalt. Mõisa köis nagu oleks.
Endale ütles arst: meil on kõik lauad täis, kannatage veel, hoidke tagasi. Teine arst tuli ja vaatas ning kamandas: kohe lauale, kiiresti.
Mida tähendab sündiva lapse kinnihoidmine...
Tr 11. veebruar 2016 13:58
Mulle ultraheli spetsialist ütles Pelgus neljanda lapse ajal, et "küll ma olen õnnelik naine, kõik lapsed on elus". Ma siiani ei saa aru mis lause see oli!? Hämming.
kannatanu 11. veebruar 2016 23:42
sündiva lapse kinnihoidmine tähendab seda, et pärast enam presse polnud ja siis pidi kuni pepuni lahti lõikama , kahjuks....
ja kui koristaja mutt tuleb, käed puusas, mingid aluspüsid põrandakaltsuks harja otsas ja karjub sinu peale, et mis sa püherdad siin voodis nagu siga....see oli nõukaajal Pelgulinnas....õudne kogemus noorele inimesele
Johhaidii 10. veebruar 2016 20:25
8 aastat tagasi Pelgus ebameeldiv sünnitus. Olin nn jälgimispalatis ja kui jälle valudeks läks, siis otsisin 2 tundi valvearsti. Sünnitajaid oli sel ööl väga vähe, käisin mööda koridori ja uskuge või mitte, kuulsin ainult kuskilt norskamist. Kopsisin valveõe ukse taga, mitte midagi, vaikus. Helistasin mehele, et ei teagi, äkki ta peaks helistama sünntusmaja vastuvõttu ja ütlema, et naine on palatis nr ja tal on valud. Igatahes komberdasin seal 2 tundi ja lõpuks avas oma ruumi ukse ka magav õde, sain abi. Sünnitus oli tohutult pikk ja väsitav, ainuke südamlik tädi oli vene proua, kes pani epiduraali, nii meeldiv ja nunnutaja, täpselt see, mida üks sünnitaja ootab, kes on juba viimase piiri peale viidud. Esimene laps sündis Keskhaiglas, meeldiv kogemus oli.
nujah 10. veebruar 2016 20:23
mul tütar sündis seal haiglas ilusal päikesepaistelisel märtsikuu hommikul 31 aastat tagasi- ega naine midagi head sellest küll ei maininud-vesteldud sai nii heast, kui halvast ämmaemandast enne sünnitust- sõltus sellest, kes parasjagu tööl oli. aga sünnitusmaija saamine keset ööd oli omaette sekeldus sel ajal- igalpool telefone ja taksofone polnud- jooksin siis mina ööse mööda lähedalasuvaid asutuste väravaputkasi ringi, et kiirabi kutsuda. Esimene koht, kus keegi ka uksele tuli- venelasest naisterahvas, andis teada, et jei nepolozeno zvanit po takim problemam- vene mõrd, naine sünnitab ja tema ei saa kiirabi kutsuda! veel pool kilomeetrit jooksu kuni leidsin koha kust ööse helistada lubati. Kui ämmaemandaks, või kellelt abi vajad satub eestlasele venelane, siis pole ime, et laibad
taga! Sama efekt on ka vanurite hooldamisel, millega ma olen kokku puutunud- venelane hoolitseb venelase eest, eestlane on nagu 2-se järguline produkt, millest tuleb kiiremas korras lahti saada! Silmakirjalikkuses teevad venkud imet- kui ei taha suure pasa sisse sattuda, siis vaadake, et teil oleks oma rahvusest ämmaemand või hooldaja! 100 aastat tagasi sünnitasid enamikus naisi lapsi oma saunas ämmaemanda või naabrinaise kaasabil ja nüüd ei suuda suur sünnitusmaja sünnitavatel klientidel silma peal hoida! Saamatuse eest küsitakse riigilt ikka summa välja, mis näiselt on kulutatud, mis see eest, et klient on surnud!

Di 10. veebruar 2016 20:20
Minu kogemus jääb küll juba 25 aasta tagusesse aega, aga mis siin vahet. Öösel sünnitusmajja jõudes olin väga rõõmus, sest öövalves oli minu arst. Ta oli tore ja meeldiv naine, kes julgustas mind koridoris ringi jalutama jne, peaasi, et ma ennast hästi tunneksin. Ja ma jalutasingi. Siis tuli hommikune vahetus, ning mul sõimati kohe nägu täis, et kas ma olen hulluks läinud, et ringi kooberdan? Marss voodisse. Seda ma ka tegin. Eelsünnitustoa uks oli pärani ja igaüks võis sisse vahtida. Nagu sellest veel vähe oleks, sisse tuli mingi majahoidja vms. Lambipirn käes, uuuris ja klõpsutas lüliteid kas lambid põlevad. Vahtis niisama ringi ja jalutas välja. Lõpuks jõudis mu sünnitus lähedale, aga mitte ühtegi arsti, ei ämmaemandat ei isegi majahoidjat ei olnud läheduses. Hakkasin kõva häälega karjuma, lootuses, et keegi veab ennast kohale. Aga ei. Tundsin, et kohe pressin lapse välja ja karjusin täiest kõrist nii meeleheitlikult kui jõudsin. Hirm oli! Jooksuga tulid siis lõpuks arst ja ämmaemandad, ning 5 minuti pärast olin õnnelik ema. Mis siis, et laps kohe hingama ei hakanud ja teda mulle isegi ei näidatud... Aga lõpp hea,kõik hea! Nüüd olen õnnelik vanaema :)
Di 10. veebruar 2016 20:22
MaiKelluke 10. veebruar 2016 20:09
Mina kõndisin enese teadmata üle kuu aega suhkruhaigena ringi, ennem kui teine arst avastas -oi, ema teil on rasedate suhkruhaigus.väga kõrged näidud- Õnneks küll lapse ja minu tervisega on ok, kuna ravi sain ma teisest haiglast peale.Ei usaldanud enam pelgulinna haiglat
10. veebruar 2016 19:58
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
To: emised 10. veebruar 2016 20:09
sina vist sellise poegimise produkt oledki - ilmselt ka seinapõrkega!
Lauri 10. veebruar 2016 19:48
Mustamäe lastehaigla intensiivi palatite korrusel kasutati 5 aastat tagasi veel metallist võrega hälli kus lapse jalad vahele jäävad. Võin kinnitada, et see kuidas laps end tundis ei olnud selle vahetuse personali probleem. Mis iganes võib juhtuda emaga sünnitusel, kuid lapse juures võiks olla ükskõik milline lähedane.
OK 10. veebruar 2016 19:19
Kui nüüd ka kedagi vangi ei panda,keeldun riigile igasugustest maksetest,see on nagu vana Tallinna Lihakombinaat
andree 10. veebruar 2016 19:12
Tegelikult sellised " löin jalaga palati ukse lahti ja karjusin kas siin on arsti" tüüpi inimesed ei vääri üldse mingisugust arstiabi. Ja ega keegi sellistesse mingi suure hoolivusega ei suhtu ka.
Lihtsalt inimene 11. veebruar 2016 11:42
Kullakallis Andree, lugu elust enesest:Noorem 6de viidi kiirabiga haiglasse juba poolteist nadalat pohi alt ara,korge palavik, ei olnud enam kontaktivoimeline, naost hall ja sudame too ebaregulaarne. Haiglas tehti mingi vereanaluus ja pandi tilgutialla ning anti miskit kohulahtisuse vastu. ......... ja oligi koik. Laks paev ja teine ja kolmas olukord ei paranenud laks pigem hullemaks. Arstid hakkasid liigutama alles siis kui abikaasa maratsema hakkas ja kusis kas ta peab hakkama lastele uut ema otsima-noorem oli tooaeg 4 kuune rinnalaps. Siis oli inimene nii haige, et viidi kiirabiga Tartusse intensiivi........... selgus, et raviti kohulahtisuse ravimitega kahepoolset kopsupoletikku!!!!!
Siit kusimus kas inimene kes julgeb enda eest seista ei vaari inimvaarset, austavat kohtlemist??????????
Kellamees 10. veebruar 2016 19:03
Minu naise lugu ei haaku tänase sünnitusega kuid ikkagi naisega(tega).... Nimelt on naine oma 15x korralikke oppe taluma, kord on midagi ära loigatud, kord kunstlikku juurde pandud...... Ära on loigatud lausa naiste värk ........aga kord tervise seisukorra kohta tehtud kokkuvottesoli......koik toimib normaalselt, korvalekaldeid ei ole, analüüsid korras...... Ei te et kellelegi oleks veel ,,istutatud" emakaid ja munasarju....voi oleks need tagasi kasvanud....! Nii nahhaalne ,,teenindus" millega tehakse nii palju haiget kui voimalik, psühholoogiliselt ! Aitähh igasuguste jobudest ministritele ja Jopedele ! Äitähh !!!
10. veebruar 2016 18:42
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
**** 10. veebruar 2016 21:00
See ei ole koht kus mehed sõna võtta võiksid. Mis sa mees loed naiste kommentaare?

Mari 10. veebruar 2016 18:31
Mina kiidan taevani Pelgulinna sünnitusmaja. Kui ITK's käisin mitu korda erakorralises, siis kontrolliti mind nii valusalt, et pärast tassis mind mees autoni. Arst, kes üle vaatas küsis minu käest, kas hommikuni ei kannatanud oodata, et eks me siis vaata su üle. See oli viimasel nädalal enne sünnitust, kui arvasin, et vesi välja jooksis, kuid Pelgulinnas vastupidi kontrolliti, kas on veed või ei. Üks juhus oli ka selline, et minu teada peale 12ndl kontrollitakse last kõhu pealt. Läksin umbes IKT'sse 20ndl kontrolli, kuna kõht valutas, siis ei vaadatudki kõhu pealt, vaid urgitseti sõna otseses mõttes seest ning öeldi, et et emakaväline rasedus. Pandi siis aeg järgmisele päevale, et uuritakse edasi, mida teha ning kõik oli siiski korras - sellised on minu kogemused ITK. Pelgulinna sattusin, siis suhtuti nagu kuningannasse- ei reageeri üle. Aidati, nõustati meest, samuti mind, et mis edasi saab. Kogu aeg käidi kontrollimas, küsimas, kas ma midagi vajan, aidati lapsega kui õmblusi täis olin. Haigla oli puhas, peretuba supper! Eks see oleneb jälle, kes kellegi otsa satub.....ka sõbrannadelt kuulsin ainult head Pelgulinna kohta ning otsustasin seal sünnitada.
Mirr 10. veebruar 2016 18:51
Mina olen külastanud ITK rasedate EMO kuskil neli korda elu jooksul ja kõik need korrad on minusse väga hästi suhtutud. Kui ise oled sõbralik, siis ollakse sinuga ka. Ma sünnitasin oma mõlemad lapsed ITKs ja mõlemad korrad sain väga head arstiabi. Esimene sünnitus oli pikk ja raske, aga arstid olid väga proffesionaalsed. Mulle soovitasid mitu arsti just ITKs sünnitada, sest seal on vâga tasemel ämmaemandad. Tean mitut lugu Pelgulinnast, mis mind sealt kaarega mööda käima panid.
Ka itk 11. veebruar 2016 11:56
Läksin 19. nädalal valudega otse töölt ITK erakorralisse. Kuna töökoht lähedal, siis kiirabi ei kutsunud, vaid läksin ise kohale. Vastuvõtutädi ei kuulanudki mind pikemalt, vaid käratas, et mingu ma tagasi tööle ja tulgu pärast tööpäeva lõppu. Kui mainisin, et teen füüsilist tööd ja tööpäev kestab pea keskööni, ütles vaid, et väga hea, kesköö paiku ongi meil siin rahulikum. Oleks kasvõi koju käskinud minna... Tööandjale pidin valetama, et kästi koju minna, tööandja ise poleks koju lubanud kui oleksin öelnud, et haiglast kästi tööle tagasi minna. Olin kodus mõned tunnid pikali ja siis läksin juba verejooksuga tagasi.
mine 11. veebruar 2016 07:03
kiida mujal. venemaal näiteks.
Pelgukas 11. veebruar 2016 11:24
ongi pool venemaa..
Ka minu sõbranna sünnitas Pelgus, halvad kogemused, karjuti ta peale, mis sa punnitad jne. Ühesõnaga ainult halba kuulen-kle, see pelgulinna nimi ja asukoht on suhteliselt halva energiaga paik, No ei kannata seda kohta silmaotsaski.
Lemmik haigla ITK;)
N32 10. veebruar 2016 18:27
Minul oli 6 aastat tagasi negatiivne kogemus. Tundsin, et hakkan sünnitama - küll oodatust kuu aega varem. Läksin siis õhtul vastuvõtutuppa. Sealt aga saadeti koju tagasi - põhjendusel, et valud pole regulaarsed. Ebaregulaarsed valud kestsid veel 4 päeva - siis viis juba kiirabi mind tagasi. Kahjuks sündis laps surnuna.
vanaisa 10. veebruar 2016 18:23
Hävitada see julm asutus.
vanaema 10. veebruar 2016 20:02
Ja marss põõsa alla sünnitama,küll sissetulijad õpetama hakkavad,kuidas see käib.
tytre ema 10. veebruar 2016 18:04
Ma saan aru, et juhtub traagilisi asju. Kuid mind isiklikult härirb kõige rohkem see, et inimesi võetakse sellistena, et kõiki on ühe puuga löödud.
"Ei hakka sa midagi veel sünnitama, alles tunnikese valutanud"
"Pole siin miskit veel teha, minge koju"
"See ongi normaalne, et valutab"
Halllloooo! Iga inimene on erinev. See, et Maali või Juuli valutabki 25 h, ei tähenda seda, et minul ei võiks laps sündida 1 tunniga. Kust Teie arstid teate minu valuläve, et saate öelda, et need pole veel päris valud. Minul näiteks aparaat ei näidanudki emakatööd, aga oli täisavatus.
Esimene laps sündis esilekutsumisega. 5 h läks. Nii palju nägime ämmaemandat, kui pistis nina ukse vahelt sisse ning ütles:" Tulge toone kuulama!". Keegi rohkem meie juures ei käinud. Kui hiljem koridoris mehe najal juba pressisin, vot siis hakkas kõigil kiire.
Mulje jäi küll selline, et esimene sünnitus, vabalt võib 24 tundi aega minna. Mis me ikka seal vaatamas käime, las valutab.Ning see on ka üks põhjuse miks ma oma teise lapse saamist olen edasi lükanud. Päris hirmus on mehega kahekesi olla, kui mitte midagi ei tea ja mitte keegi vaatamas ei käi. Kui miskit küsimusi tekitas, siis mees jooksis arstide vahet. Ja seal siis jagati juhtnööre. Mis sest et antud tundidel oin ainus sünnitaja haiglas.
10. veebruar 2016 18:35
Kust Teie arstid teate minu valuläve, et saate öelda, et need pole veel päris valud
__
Päris valud tähendab seda ,et hoogude vahel jääb vähe aega, sis peab valmis olema
10. veebruar 2016 18:36
Päris hirmus on mehega kahekesi olla, kui mitte midagi ei tea ja mitte keegi vaatamas ei käi
_
Ei saa eru, milleks need rasedate konsultatioonid on olemas, kui mitte midagi ie tea ja ette ei valmista
N30 10. veebruar 2016 19:50
Ei tea, miks siis üldse haiglasse sünnitama minna, kui saab ka kodus end ette valmistada. Ja ämmakat ega muud tegelast ka pole appi vaja, sest saab ise kõik ära õppida. On nii või, 18:36?
Aga õnneks on ka teisi haiglaid kus sünnitada ja õnneks ei piirdu Eesti ainult Tallinnaga. Siin lõuna pool on nii igasugu keeruliste juhtumite jaoks sobilik haigla kui ka väiksemaid haiglaid, kus on kodune sünnitada ja kus ka esialgu tõredana tundunud ämmakas oma tööd hoolsalt tegi ning isegi meeldivaks osutus. Mul on kaks kena kogemust Lõuna-Eestist. Tulge ka siiakanti, isegi lätlased ja pihkvalased käivad siin!
2 lapse ema 10. veebruar 2016 22:32
Noh tegelikult ei saa nende valude vahe järgi ka midagi arvata, mul teise lapsega nt. algusest peale valud umbes 2-minutilise vahega. Eriti valusad ka ei olnud. Oma olekuga ma poleks ka vist sünnitajaks kvalifitseerunud kui ma oleks loomulikult sünnitama läinud (mul kutsuti esile vete lahtitegemisega)
2 lapse ema 10. veebruar 2016 22:42
Noh tegelikult ei saa nende valude vahe järgi ka midagi arvata, mul teise lapsega nt. algusest peale valud umbes 2-minutilise vahega. Eriti valusad ka ei olnud. Oma olekuga ma poleks ka vist sünnitajaks kvalifitseerunud kui ma oleks loomulikult sünnitama läinud (mul kutsuti esile vete lahtitegemisega)
Ka 2e lapse ema 10. veebruar 2016 23:16
Võin öelda et isiklikust kogemusest olles eelnevalt sünnitanud Rakvere haiglas, sain külge haiglase suhtumise et kui iga minuti järel tuhkusi pole siis ära siia tule. Teise lapsega siis ootasingi kuni valude vahe väiksemaks jääb seega kui oleks veel kauem oodanud olekski autos sünnitanud.
Kogemused ongi selleks et neist õppida! 10. veebruar 2016 17:48
Olen teise lapse sünnitanud Pelgulinnas ja ausalt enam rohkem sinna haiglasse ei lähe ka.Õudne suhtumine on sealsetel Ämmaemandatel.Arstid on seal muidugi toredad aga just need ämmakad. Esimese ja kolmandaga olen eelistanud sõita teispoole eestit ja sünnitanud oma lapsed Põlva haiglas.Ja olen väga rahul olnud sealse personaaliga.Arstidel pole kiire.on hoolivad.mõistvad ja iga lapse sünd väikeses haiglas on arstide jaoks suur sündmus.Seega kel vähegi mahti ja saab minna sünnituse perioodiks kuskile väikelinna siis reaalselt soovitan väikelinna haiglaid.
võehh 10. veebruar 2016 17:42
Tuttavate jutud ajavad tõesi juuksed püsti. Kaks näidet on küll sellised, kus sünnitajad oleks ära surnud, kui neil poleks olnud kaasas meest, kes haigla pealt personali poleks taga ajanud. Mõlemal juhul oli teadvus valudest juba kadumas ja laps lämbumas.
Ene 10. veebruar 2016 17:41
Veider asutus. Veel veidram riik. Kui siin inimesega meditsiinisüsteemis midagi juhtub, siis on 99,99 % süsteemi ja riigi arvates süüdi inimene. Halleluuja.
peegelpilt 10. veebruar 2016 18:12
Riik EI OLE ISIK, riik on inimesed - teie ise, tuttavad, sugulased, klassi- ja töökaaslased jne. Vaadake, keda olete sünnitanud ja kasvatanud - südametuid, elus kibestunud inimesi, nemad on teie kasvatuse viljad mitte tulnukad marsist. Katkised pered toodavad katsiste hingedega inimesi, kes on kurjad terve maailma peale, teid kasa arvatud.
Ene 10. veebruar 2016 18:44
Õigus. ÕIGUS. Aga: MINA ei tunne, et mina SÄÄRASTE riigikodanike kasvatamiseks olen panuse andnud. Aga SINA? Demagoogia. Aga kuskilt selline mentaliteet on pärit. Keegi teine vastutab ja kannatab. Et isik ei samasta ennast Riigiga. Huvitav küll miks???
Elli 10. veebruar 2016 20:22
ehh...mul maksumaksjana on suhteliselt ükskõik mis hingeseisundis on nendest maksudest palka saava teenindaja või haiglaõe seisund. Sel hetkel teeb tema oma tööd ja kui tema tööst sõltub inimese elu siis on tegemist vastutustunde mitte mingi lõhkise hingega. Antud juhul oli tegemist vastutustundetu personali ja kiirabi grupiga!
kas 10. veebruar 2016 17:38
siin pole juba nii palju kriminaalseid juhtumeid kirjeldatud, et see haigla uurimise alla võtta?
10. veebruar 2016 17:56
Arstide ringkaitsest pole midagi kuulnud?

2 last sünnitanud pelgulinnas ja ühe ITK. 10. veebruar 2016 17:30
Mina olen kaks last sünnitanud Pelgulinna Sünnitusmajas ja on positiivsed kogemused. Ja ühe lapse Itk sünnitanud see viimane on mul nii negatiive kui ka positiivne kogemus.
Kristi 10. veebruar 2016 17:29
Enda kogemuste järgi ei ütles ka midagi head pelgulinna kohta. Esimese lapse sünnitus läks ilusti ja ämmemand oli supper aga järgmine päev tuli teine äe ja vot temal olid küll pahad päevad turtsus ja plärtsus. nag hallo olen esmasünnitaja ja ta kohtles mind nagu peaksin kõike teadma kõige paremini. ja nüüd ootan teist last ja vana aasta lõpp olid valud alakõhus . rasedust oli aint 4 kuud ja 1. jaanuar pidin pöörduma.tallinna kuna meie kandis ei olnud ühtegi naistearsti ega kedagi kes tööl.oleks. jõudsin ss pelgilinna sünnitusosakonna valvearsti juurde. tema ütles mulle et tuleb vähem vahekorras olla . hmm ok njh läksin koju. nädal hiljem rääkisin oma äe seda lugu ja põhjused olid hoopis teised miks valud olid ja aegajalt ka on praegu. Sünnitama ma kindlasti sinna ei lähe. Ei tea kes mismoodi mind ees ootab .
tige tikker 10. veebruar 2016 17:22
Mai 2015 läksin 40+1 pelgulinna, kus pidi selguma kas on keiser või ei. Doktor R arvas, et keisri jaoks minul näidustus puudub ja mind saadeti minema. Kui ta oleks kordagi lugenud minu esimest sünnituslugu siis ta ilmselt ei oleks minema saatnud. 40+6 läksin ma uuesti pelgulinna ja Doktor R arvas endiselt, et ma teen nalja ja mul ei ole ikka veel mingit põhjust keisriks ja mind saadeti jälle koju. Kuigi ma palusin nuttes neid, et nad loeksid mu esimest sünnituslugu ja arvestaksid asjaoludega, et näidustused on siiski olemas, keeldus Doktor R ikkagi ja saatis mu minema. Lõpuks kui ma läksin enda arsti juurde, kes pani mulle siiski keisri, sest tema teadis mis oli olnud esimesel sünnitusel. 41+1 ma sünnitasin keisriga toreda lapse. Ja nii nagu esimese lapse puhul oli ka teise lapse puhul..laps oli risti ja ei olekski kunagi sündima hakanud ja keiser oli nii minu kui mu laste pääsemine.
Minni 10. veebruar 2016 23:02
Vedas sul ja pisikesel, aga miks sa ITK sse ei läinud? Ma nagu mäletan, et sünnitama võib ükskõik kuhu haiglasse minna.. ?
praegu ehk võib 11. veebruar 2016 08:38
Mind saadeti Pelgust tagasi, kui kiirabi mind sinna sünnitama viis - pole nende piirkonna patsient. Olin poole raseduse ajal kolinud.
Keskhaigla arvas samal põhjusel, et pole ka nende patsient. Mine või tänavale sünnitama keset talveööd. Palusin kiirabi, et viidagu siis vähemalt koju tagasi. Õnneks sealne ämmakas siiski halastas.
C7 10. veebruar 2016 17:20
Aga pelgulinna haiglal ei ole mitte ühtegi elupäästvat aparaat ju ka. Igal jõuludel nad kerjavad annetusi selle jaoks.
10. veebruar 2016 17:59
Siis on puha valesse kohta annetatud raha, kui seal sünnitajatel hukkuda lastakse.
10. veebruar 2016 17:20
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
Kai 10. veebruar 2016 18:35
Tõmba endale vesi peale, idioot!
nõukaaegne 10. veebruar 2016 17:19
Sünnitasin mina oma esimese lapsukese Pelgus. Olid siis ikka ajad! Sõimata sai ette ja taha, kui julgesid häält teha. Kui laps lõpuks ära sündis, käratas arst (mees), et mida sa karjusid, endal nii väike laps. Laps kaalus 3kg200g. Siis jäeti lauale lamama, kogu personal oli järsku kadunud. Lamasin seal oma pool tunnikest särginartsu väel, mis koosnes peamiselt pikast lõhikust ja vappusin külmavärinates. Lõpuks tuli keegi (sanitar või õde), tiris mu kärule, lükkas julma liigutusega selja alla neerukujulise metallist kausi (et veri kuhugi jookseks) ja kärutas mu koridori, kus lamasin tunde, enne kui palat leiti. Õnneks sain palumise peale mingi teki ümber. Kolmandal päeval algas tugev köha, küll oli tore köhida, kui ise oled lõhki kärisenud ja kinni traageldatud.
Arvan, et sellist suhtumist ja käitumist tänapäeval enam ei näe, õnneks. Tol ajal ei julgenud iitsatadagi, olid tänulik, et üldse aidati. Sellest on möödas 34 aastat, aga kõik on meeles nagu oleks
see eile. Ju siis sain nii vägeva elamuse!
ka 10. veebruar 2016 17:34
minule meenub . kas tõesti miski pole muutunud? Tollal pandi noored emad põrandaid küürima,
ka nõukaaegne 10. veebruar 2016 18:19
Täpselt nagu minu lugu ainult mina sain sõimata miks laps nii suur 4,400.Ämmakas oli väga noor ja tubli aga arst lihtsalt kohutav.Kõik muu oli sama .Ahjaa -kui koridoris läbiligunenud olematu öösärgiga vedelesin siis oli söögiaeg.Taldriku piimasupiga pani sanitar mulle kõhu peale .Nii ma siis olin ,liigutada ei julgenud -taldrik kukub maha ja süüa ka ei saanud.Neerukauss tagumikku soonimas.Palateid pesime ise.Aasta oli 1984.
18:19, 10. veebr 2016 -le 10. veebruar 2016 18:26
No mida siis sonida,kui "karastus teras" on läbi tehtud? Mina sünnitasin Pelgus 1977 ja kõik oli samuti. OLEN HAIGLAS TÖÖTANUD JA NEID TÄNAPÄEVA HÄDAPÄTAKAid naisi on lihtsalt hale vaadata.Isegi oma trussikuid ei suuda ise üles tõsta. Mis kõik ei tähenda, et s e e juhus on väga kole.
Markko 10. veebruar 2016 22:22
Tead, Sinu kommentaar tõstis mu kulmu korra kipra! Näed neid noori küll, kes esimest korda sünnitavad ja ongi need "hädapätakad" kuid miks nii kehvasti öelda nende kohta, kui nad läbivad sama tee mis Teiegi kunanagi esimest korda?
Huumor 10. veebruar 2016 19:15
Ja minul meeles, kui nõukaaegsed ämmakad valudes vaevlevatele naistele karjusid - ilma hääleta, ilma hääleta palun! Ajuvaba, mis elukad tol ajal töötasid ja ilmselt sellised praegugi.
E. 10. veebruar 2016 19:40
Ma lisan omalt poolt, et tundidekaupa ei hoitud Sind koridoris selili kausi peal mitte sellepärast, et palatis kohta poleks olnud, vaid selleks, et Sa juhtumisi magama ei jääks ja verekaotusesse ära ei sureks. Mulle räägiti peale esimest sünnitust-, mis oli ka juhtumisi just 34 aastat tagasi, et üks kaksikute ema oli peale pingutavat sünnitust kaastundest ära voodisse magama lastud. Mis siis järgnes, võite ise arvata. Jooksis verest tühjaks ja kaksikud jäid ilma emata. Mina olen omad lapsed sünnitanud Tartus ja Valgas ja minuga on väga hästi ümber käidud. Üks drastilisem mälestus on sellest, kui ma peale esimest sünnitust alandlikult küsisin, millal ma siit laualt tõusta võin, ja pealtnäha umbes 65-70 aastane väga kõhn sanitar mulle käratas: "Teie ei lähe siit kuhugi-, Teie ootate,kuni mina Teid siit ära tõstan". No tõstiski. Võttis üksi sülle ja tõstis sinna raami peale, suur silmapesukauss tagumiku alla. No ja kuna mul tuli peale sünnitust kõik vesi välja- oma 10 kilo võtsin maha sünnitusega-, ja see oli verega läbisegi, siis nad esimese hooga arvasidki, et mul on selline suur verejooks-, ma siis rahustasin,et see on kõigest uriin.
K 10. veebruar 2016 23:40
Mulle öeldi Tallinnas Sakala haiglas kui olin veel laual aga juba sünnitanud ja kokku "nõelutud" (ka umbes 34 aastat tagasi), et pane nüüd jalad kokku ja mine palatisse. Käsk anti, eks nii tuli teha! Ja ma ei vingu selle pärast. Sünnitamine on ikka naise elu juurde kuulunud ja kerge pole see kunagi olnud.
ma 10. veebruar 2016 19:59
sünnitasin ka raskel nõukaajal(aastal 1976)Pärnu haiglas.Olin ka kuulnud kohutavaid õuduslugusid sünnitamisest.Olin 19 aastane ja ei julgenud piiksugi teha veel vähem midagi küsida.Juhtus tööl olema väga vana ämmakas, kes oli väga hoolitsev,sest rohkem sünnitajaid ei olnud.Ka arst oli väga sõbralik ja tegi õmblused tuimestssüstiga,mida tol ajal ei olnud keegi kuulnud.Vastupidine kogemus oli samas haiglas 1980 aastal.Õnneks oli minul kerge sünnitus,aga mitmel sünnitajal nii hästi ei läinud,
Laine 10. veebruar 2016 17:19
Minial tulid veed kodus ära, läks Keskhaiglasse. Seal öelda, et oodake kuna kohti ole. Küsimusele millal võiks koht vabaneda, et nemad ei tea. Õnneks oli noortel oidu Pelgulinna haiglasse kihutada. Seal oli väga meeldiv vastuvõtt ja suhtumine. Samas pojalapsed on sündinud Keskhaiglas ja neil head mälestused sellest haiglast.
rotipojad.... 10. veebruar 2016 17:14
Sünnitasin oma viimased kaksikud Rapla haiglas. Seal töötas tol ajal, üks naisterahvas, vanemõena. Kui mind viidi alt kiirabist, üles palatisse, ütles ta mulle, et vaevalt need rotipojad ellu jäävad. Ma nimelt sünnitasin kaksikud 7 kuu pealt. Kaksikud elavad ja saavad varsti juba, 30 aastaseks!
Vot sellised muljed, siis minu poolt!
10. veebruar 2016 18:01
see vana nõks et jumalaid mitte kadedaks ajada, halvasti öelda. teine eesti eit oli kade, keegi sai 2-ikud - jälle palju õnne.
Ka raplas sünnitanud 11. veebruar 2016 09:20
Küll pea 8 aastat tagasi aga minul oli endagi üllatuseks kõik okei. Tänu raplakate kiirele reageerimisele ja pidevale jälgimisele sain lapse elusalt ja tervelt kätte. Peale 33 h sünnitegevust erakorralise keisrilõikega. Nabanöör pool last.

Kolme lapse ema 10. veebruar 2016 17:12
Eluaeg on meeles see kui läksin kolmandat last sünnitama ja vastuvõtja ütles "teil juba 2 last olemas, mis te veel siia tulite! - see ei olnud küll Pelgulinna sünnitusmajas.
10. veebruar 2016 18:09
mul ka mõned mögisest 3 lapsega sünnitushaiglas, et ise nii noor, ala 25 a. - palju ma neid mõtlen soetada. rohkem ei õnnestunudi. see oli ärkamisajal, nn. vabariigi lapsed sündisid.
4 lapse ema 10. veebruar 2016 17:08
loe ja imesta! isegi aborteeruja mees nõuab arsti. milleks? mujal maailmas pole arste sünnituse juures. rahvas, harige ennast!
ikka 10. veebruar 2016 17:07
palka juurde, ikka juurde! Need aRSTID olid kindlasti aastate taguses streigis esireas palka juurde nõudmas. Oma kodulinnas ma märkasin just siukseid kõige kõvemat häält tegemas, kes ei tohiks üldse arstina töötada ja need kellel tuleks palka tõsta, olid tagasihoidlikudja ei hakand eriti silma.
ühispritsungile 10. veebruar 2016 16:58
Kuulge,ümaralauamutid, ärge nüüd hakake oma frustratsiooni siin välja elama ja ennast "targana" näitama.Kõigil on,mida pursata? "Minul nii", aga "minul naa"...
"Selgitati, et ta ainult kujutab ette, et need on looteveed. Miskipärast teises haiglas, kuhu tal oli oidu minna, nii ei arvatud ja samal päeval sündis õnneks terve ja tubli pisike." Mina näiteks tean, et looteveed võivad tulla ka sünnituse ajal ja et äratulnud vetega võib kuus tundi kodus olla,kui pole valusid.
Ärgem nüüd imegem sealt,kus kõik on juba ära tulnud ja olnud...
Kirjutage, 10. veebruar 2016 16:51
ometi nende arstide nimed ka, teistele hoiatuseks, et hoiduksid nendest inimestest eemale,nad pole ju arstid,kuidas võib üks inimene nii käituda,nii julm ja südametu olla.Rasedal naisel pole kuhugi minna ja haigla ei lubata jääda.KUIDAS SAAB SEE VÕIMALIK OLLA?
Vihkan Pelgulinna sünnitusmaja! 10. veebruar 2016 16:49
Lühidalt: 12 aastat tagasi. Kolm nädalat läks tähtajast üle, öeldi- oodake. Siis tulid veed ära, läksin haiglasse. 18 tundi sünnitust- arst ütles, mis ema ma olen, et ei suuda last välja pressida. Siis äkki hakkas kõigil kiire, tehti erakorraline keiser. Tuli välja, et mul ei olnudki võimalik sünnitada, laps oli põiki- seda enne ju ei kontrollitud, ning lämbumas. Lapsel sünnitrauma- tagajärjed terveks eluks. Õnneks, mitte küll suured, aga siiski. Kolm kuud hiljem pöördusin haiglasse tagasi, kuna haava alla kasvas mingi moodustis. Haiglas öeldi- song. Läksin teise haiglasse, kus tuvastati, et seestpoolt oli vale niidiga õmmeldud, mis läks mädanema. Lõigati keisrihaav lahti ning tehti operatsioon. Selline lugu siis. Kõik dokumendid ning haiglast nõutud väljavõtted on alles mõttega, et ükskord ma neile veel näitan. Aga nagu ikka, tüüpiline eestlane- ei ole seda pealehakkamist.
**** 10. veebruar 2016 20:55
Täiesti imelik, et ei ole seda pealehakkamist.
Arstidele 10. veebruar 2016 16:47
Kohutav-kohutav-kohutav.... Neid kommentaare ja üleüldse igasuguseid uudiseid lugedes (kuidas inimesi saadetakse koju tagasi ja nad surevad, nagu oli Raplamaal üks juhtum noormehega...) ei mõtle ma vaid muud, et KUIDAS TE JULGETE VINGUDA, ET TEIL ON PALGAD VÄIKESED JA RAHA JUURDE NÕUDA!? Kas selline käitumine ei käi arstide Hippokratese vande vastu? Siin riigis on eluohtlik haige olla! Jah, muidugi on ka häid arste aga mul ja mu tutvusringkonnas pole nendega küll kokkupuuteid olnud.
elutarkus eriti rumalale inimesele 10. veebruar 2016 17:08
_Siin riigis on eluohtlik haige olla!_
Haige on ohtlik igas riigis olla. Palu kellegil endale haiguse definitsioon lahti seletada. Rumal on ka reeglina halb olla. ;)))
Mustafa Bei 10. veebruar 2016 16:47
Olen laste sündimise ajal ikka sünnitusmajas kaasas olnud. Enamasti on nii, et arstid on mõistlikud aga muu kaader on enamuses Kopli lõpust võrguga kinni püütud. Sai laps natukeseks magama, mingi baba kargab sisse, nimesilti pole, süstal peos ja kukub lapsele sisse suruma seda. Ma siis küsisin, et kes sa selline oled ja mida süstida plaanid. Vaatas ussi näoga ja üritas midagi siis seleteda. OK Sai tehtud. Laps muidugi kisama nagu ratta peal. Sai siis uuesti magama ja 5 min pärast järgmine tädi süstlaga. Sellel palusin küll lahkuda ja hiljem tagasi tulla ja ühtlasi kui tuleb siis pangu mingi identifitseeriv silt ka külge, et ei tekiks arusaamatusi. Leidsid kõik nimesildid üles. Vereproovi võtmine näiteks väikesel lapsel, korduvalt tehtud ja proovitud ja no ei saa käest kätte, nii pisike. Siis peab jalast võtma. Läheme arsti juurde ja seletan, et ärge palun hakakegi proovima käest, võtke jalast. Vanaeit oli muidugi maailma targim ja pärast 15 min kisa loobust käes urkimast. Võite kisa ette kujutada. Vat siis oli küll tunne, et viskan ta läbi ukse koridori kui peaarsti hakkan otsima. Ilmselt tädi tabas ise ka ära, et võib jamaks minna ja kadus kähku ära. Lisaks olen veel lastega haiglas olnud.... üldine meetod, mis sanitaride ja õdedega tundub kogu medsüsteemis töötavat on, et esimese mõnitamise ja ilkumise peale tuleb kohe verbaalselt ära lajatada. Siis hakkavad täitsa inimese moodi käituma. Loomulikult on ette tulnud ka väga meeldivaid õdesid. Eelkirjelkdatus sündmused on toimunud Olümpia vastas olevas sünnitusmajas ja lastepolikliinikus.
sest 10. veebruar 2016 17:36
Nooh eks sinna ämmade ja õdede koolidesse ei lähe just palju priimused õppima. Ikka need, kes mujale ei pääse.
n41 10. veebruar 2016 18:52
Sa pole vist viimasel ajal lehte lugenud. Kui raske on sisse saada nt TTKsse

Ülle 10. veebruar 2016 16:44
Kui 30 aastat tagasi Võrus pere kolmandat ja viimast last sünnitamas käisin, siis võttis sünnitust vastu seal üks venelanna, kes kogu sünnituse aja sõimas mind nagu vana voorimees.
Mul ununes ehmatusest isegi sünnitamine ära, polnud eales nii palju solvanguid enda aadressil kuulnud. Põhiline oli see, et ma olevat vana lehm, kes tahtvat oma last tappa jne...Olin tol korral vaid nooruke veterinaar, vana lehm kindlasti mitte.
Üllele 10. veebruar 2016 17:01
No siis sa pole kuulnudki Sakala tänava kuulsast Virvest,kes karjus igale sünnitajale mida sülg suhu tõi,näiteks: selle 32-aastase p-rse võib lõhki lõigata küll"
ka Sakalast 10. veebruar 2016 23:31
Minu mäletamist mööda oli karjuja-ämmaemanda nimi Loreida. Aga võib-olla mäletan valesti. Mina sünnitasin ka kui kuulus karjuja tööl oli. Eelsünnitustoas olin koos venelannaga, kes karjus täiesti kõrist. Ja nii kui Loreida uksest tuli, venelanna sõimata sai. Mina olin oma voodis vaikne kui hiir, Loreida tuli minu juure, istus voodi servale ja rääkis vaikse ning õrna häälega nagu lapsega. Ja lõpuks sünnitasin mina venelannast varem, st. tal ei oleks pidanud samal ajal suuremad valud olema.
Johhaidii 11. veebruar 2016 12:57
Sünnituse kiirus ja valude tugevus pole seotud. Mõni piinleb ööpäeva ränkade valude käes, aga minul oli esimesest valust lapse sünnini 3h.. ja valud polnud tugevad. Kõik pole ühesugused
10. veebruar 2016 16:43
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
jutt läheb edasi siit 10. veebruar 2016 16:56
Kiirabi viis mu too öö sinna pelgulinna sünnitusmaja vastuvõtuuppa, kus noor ämmaemand kuulas ära mind, ütles et temaarvates on kõik normaalne ja et ma koju tagasi läheksin, järgmine päev annaksin oma ettenähtu analüüsid ära mis pidid siis näitama kas see emakaväline rasedus on katkenud või mitte ja kui analüüsid ei ole korras seljuhul tagasi tuleksin. Valud olid tol hetkel tapvad, mõtlesin et suren seal samas. Tol hetkel olid need valud küll sellest , et see nii öelda hakkas katkema, kuid paar päeva hiljem kukkusin kokku, sest see munajuha lõhkes kus see emakaväline asetses ja jõudsin nii öelda napilt viimasel minutil opilauale..
kvantiteet 10. veebruar 2016 16:42
....aga kvaliteediga väidetavalt on selles haiglas kõik ok.president pidavat ordeni andma kvaliteedi juhile-----rõve!!!!
Mari 10. veebruar 2016 16:36
Süüdiste esitamise juures võiks/peaks olema ka julgus enda nimi avalikustada!!!
selles 10. veebruar 2016 16:32
ongi asi,et eestisse enam lapsi ei sünni.sünnitusmajades töötavad lihunikud.
halb kogemus 10. veebruar 2016 16:29
sünnitasin Tartus Maarjamõisa kliinikus. Veed olid tulnud, kuid sünnitus pihta ei hakanud. Tehti kiirendav süst ja mind jäeti üksi. Hetke pärast tundsin, et laps hakkab sündima. Hõikasin ämmaemandat, kuid keegi ei tulnud. Varsti hõikasin uuesti, tuli kuri tädi uksele ja ütles, et mis karjud. Need asjad ei käi nii kähku. Tädi lahkus. Hõikasin uuesti ja sama tädi tuli lõpuks mind vaatama. Sünnitus oli juba käes ja lapse pea paistis. Samas kästi mul püsti tõusta ja sünnituslauale minna. Ma ei suutnud enam tõusta ja sain järjekordse sahmaka, et kas me peame su sülle võtma! Kuidagi ikka sain koperdada sünnituslauale ja laps käes oligi. Kohutavalt ebameeldiv kogemus ja viimaseks lapseks see laps jäigi.
halvale 10. veebruar 2016 17:05
Aeg oli ilmselt ajastatud . Ei saa ju ainult sinu voodi kõrval istuda, teised sünnitavad niisamuti. Ja koondama peab ju personali kõvasti,ministrid teavad...
N30 10. veebruar 2016 20:05
Ja mina teatasin haiglasse saabudes, et mina laual ei sünnita. Ämmakas siis ütles, et vaatame ja kui asjaks läks, siis pakkuski, et mis asendis aga tahan. Tegu oli vanema inimesega ja kui küsisin, et kuidas tema sellises asendis hakkama saab, teatas ta, et ämmakaid koolitatakse igatmoodi hakkama saama ja et ärgu tema pärast muretsegu. Tegu siis Põlva haiglaga. Üksi ei jäetud (kuigi esimesega oli teisi sünnitajaid ka ja käidi kõrvaltubades neid ka vaatamas) ja teise sünnituse ajaks tuli isegi arst kohale, sest parasjagu midagi muud huvitavat haiglas toimumas polnud.
Elle-Miile 10. veebruar 2016 16:28
Minul kogemus Pärnus haiglast,kus ainus inimene,kes minuga suhtles sõbralikult oli koristaja.Aga kui telekas näidatakse,kuidas haigeid nunnutatakse ja kus on ikka kõik nii sõbralikud ja abivalmis.siis see ikka pigem selline lavastuslik moment,tegelik elu on karm ja kurb.
ohohoo 10. veebruar 2016 16:47
Olen ise sünnitanud pärnu haiglas ka,ütlen ausalt,kui meest pole kaasas,siis sind koheldakse üsna kehvasti.Vahitakse altkulmu jne. Kui mees on kaasas,siis koheldakse sind hästi. Hoitakse kätt jne.
Ida-Tallinna keskhaiglas oli kõik just täpselt nii ,nagu sina telekast näinud oled :)
Sest! 10. veebruar 2016 17:01
mees on tunnistaja ja ollakse viisakamad.Mees võib ka filmida.Võtke mees alati kaasa või keegi lähedane.
10. veebruar 2016 18:28
mees võib hakata vastu kui mõnitatakse ja sõimatakse. keerab jama kokku. aga valudes naisega, kes niigi segaduses, hirmul ja teadmatuses on hea ülbitseda ja oma viha välja valada.
E. 10. veebruar 2016 19:53
Mina sünnitasin oma esimese lapse nõukaajal, 1981 Tartus- dr Krstiina Koort istus mul voodi ääre peal, hoidis mu kätt oma peos ja nimetas mind lapsekeseks. Mees mul kaasas polnud- siis ei saanudki mehed sünnitusmajja sisse. Mul pole õhegi sünnituse ajal meest kaasas olnud, ent alati on mind kenasti koheldud.
"jubesünnitus" 10. veebruar 2016 16:24
Lisaksin omalt poolt koledad kogemused sünnitusest Ida-Tlna Keskhaiglas. See oli küll juba 15 aastat tagasi, aga kannan neid mälestusi siiani kaasas. Kui minu peale kisati, et neil pol 10 aastat keegi nii karjunud, löödi uks kinni ja 3 tundi ei tulnud keegi isegi vaatama. Lamasin seal sedasi terve ööpäeva ... Tahtsin juba siis kuhugi kirjutada, aga eestlase tagasihoidlikkus ...
16:24-le 10. veebruar 2016 17:06
Oled seda "tagasihoidlikkust" nüüd usinalt kõrvade vahel toitnud,tervelt 15a....

eks neid kogemusi leidub igal pool 10. veebruar 2016 16:19
Ida-Tallinna keskhaiglasse minnes öeldi ka mulle "Te pole seda nägugi, et sünnitama hakkate". Ometi käisid valud iga minuti kahe tagant. Kui küsiti veel 10 palli skaalas kui valus on ja öeldes, et 9 naerdi välja mis siis veel teed kui sünnitad. Ja laps oli tunni pärast käes. Paraku kõik ei karjugi alati valust ja ei ole seda nägu, et on suremas. Adekvaatne inimene võib kaa tõtt rääkida!
jh 10. veebruar 2016 18:29
kui karjud, siis oled halb. kui ei karju, samuti.
N30 10. veebruar 2016 20:09
Mul teisega ei olnudki avanemisevalusid, tuhud olid ebaregulaarsed 10-15 min vahedega, ometi edenes asi jõudsalt. Kogenud ämmakas ütles, et iga sünnitus on erinev ja alati võib ootamatuseid tulla.
Kati 10. veebruar 2016 16:12
Samamoodi ebameeldivad mälestused. Esimese lapsega käisin seal, kahe järgnevaga Ida-Tlna Keskhaiglas. Jõudsin öösel kahest meeletute valudega(sünnitegevus juba käis,olin sünnituslaual),kui mulle konkreetselt nähvati, et sa oled sellistes valudes hommikuni ja põrutati uks kinni oma järelt........tegelikult oli laps juba tunni pärast käes----selline ebameeldiv mälestus esimesest sünnitusest!!
mul hakkasid veed ära tulema mõni minut hiljem 10. veebruar 2016 16:04
palatikaaslasest ning minu juttu ei võetud tõeselt(et ahvin teda) ja nii toimuski sünnitus peale vete äratulekut täiesti kuivalt ning lapse elu oli ohus :( :( :( olin tollal noor ega teadnud,kuhu sellise käitumise peale kaebus esitada . . .
las hakkasid 10. veebruar 2016 17:08
No sina oled küll peast segi oma arvamusega--sündis kuivalt! Veed tulevad isegi 10 tundi enne sünnitust ära.Normaalne,muide.
Kata 10. veebruar 2016 19:42
Kas siis peab niimiodi kohale nähvama w?? Viisakamalt ei mōista kirjutada??? Suht nōme käitumine
mina 10. veebruar 2016 19:43
sünnitasin nii,et veed tulid paar minutit enne kui laps sündis.See pidi kergem sünnitus olema.
Üllas 10. veebruar 2016 16:00
Ja siis karjus mu mees üle palati ukse koridori, et kas keeeegi tuleb appi?! "Esmasünnitajatel lähebkauem aega!!! " nähvati. Laps oli mõne minuti pärast käes! Kas seal töötavad tõesti nii kogenematud inimesed? Kas Eestis sünnib tõesti nii vähe lapsi teisiti, kui õpikutes kirjeldatud klassikalisel viisil? Mul on mitu sünnituse kogemust, aga kahjuks ei ole kõik olnud toredad peresündmused. Pigem võitlus õiguste ja inimlikkuse eest - tänan oma vaprat ja tugevat abikaasat selle eest!!!!!!
..veed tulid ära.. 10. veebruar 2016 15:51
kiiruga haiglasse---ja mida--minge koju tagasi-mis siia nii vara ronite!