Eesti uudised

Sõrulased said hätta sattunud laevalt juba teist korda kingiks puidulasti

Oliver Rand, 8. veebruar 2016, 06:00

19 KOMMENTAARI

h
hiidlane-saarlane/ 8. veebruar 2016, 17:25
Uudis on randa uhutud palkidest ja hiidlased ja saarlased juba materdavad üksteist :D:D parim
t
teeme ära/ 8. veebruar 2016, 14:31
rannarahvas koristab ja utiliseerib prahti rannast mis on pärit leedu kaubalaevalt. jokk
t
To ???/ 8. veebruar 2016, 13:14
Vana mereseaduse kohaselt on merest tulnud aakriku omanik see kes selle rannast esimesena leiab , kirjutamata reegel mis kehtib ja mida kõik austavad
t
to 13:14/ 8. veebruar 2016, 13:48
Kirjutamata reeglid? s.o. et muistsed tavõigused? Tavaõigused on vanasti lubanud paljugi. Näiteks ka laevade madalikule meelitamist ja otsest mereröövigi. Koos tunnistajate mahalöömisega. Vanasti polnud seegi patt. Muidugi lubati ka võõra väljamaalase petmist ja paljaksröövimist. Teenijatüdruku või naissoost sõjavangi vägistamist. Orjaks tegemist. Rändkaupmehe mahaöömist paljaks röövimise eesmärgil. J,n.e. Siis veel veritasu. Ja vihavaenlasele tule räästasse panekut. Vahest taasäratame ka need muistsed tavad veel ellu?
Tavaõigustele tehti ametlikult lõpp juba orduajal. Hansa poolt. Samuti hljem ka Rootsi ja Vene impeeriumi võimu all. Näiteks pistsid Peteburi võimud XVIII saj keskpaiku pokri enam kui poole Suursaare meestest, kuna nad olid laevahuku ja randa uhutud kraami pealt soomust teinud. Pärast seda olid sealsed külad meestest lausa lagedad. Kuni uued peale kasvasid ja ka karistuse ära kandnud mehed vangist tagasi tulid.
m
maalt/ 8. veebruar 2016, 20:34
Olin tunnistajaks, kuidas hiidlased 2012. a septembris kaklesid randa uhutud puidu pärast.
K
???/ 8. veebruar 2016, 12:49
Kas vanad head randröövlite ning ja kadunud kammerhärra parun von Ungern-Sternbergi traditsioonid on taas au sisse tõusmas? Muuseas, juba Hansa vaatas sellist merre uhutud lasti pihtapanekut kui mereröövi, mille eest olid ette nähtud rängad karistused. Nii ka hiljem Rootsi ajal ning seejärel Vene impeeriumis. Lasti päästnud randlased olid kohustatud selle ametnikele (rahvapäraselt tongaritele) koheselt üle andma. Siis võis loota lasti omanikult ka pisikest päästetasu, preemiat. Vastasel korral ootasid omastajaid aga vangirauad.
h
Homini/ 8. veebruar 2016, 13:03
kui teemat ei valda siis pole ka vaja kiibitseda
J
? to Homini/ 8. veebruar 2016, 14:13
Ja sina muidugi oled tavaõiguste ja muu taolise spetsialist? Sel juhul pean mina suu, mina ei ole ajaloolane ega spetsialist!
Siiski sulle üks väike soovitus. Mõne aasta eest ilmus eestikeelsena soomlase Juha Ruusuvuori raamat "Läänemere mereröövlid. Piraadilugusid põhjalast". See on küll mitte teadlastele vaid rohkem nagu koolilaste tasemele kirjutatud, piltidega ja puha. Aga sealtki leiaks nii mõni "teemat hästi valdav" spetsialistki üht-teist kasulikku informatsiooni. Mereröövidest, randlaste tavadest ning rannaõiguse kasutamisest muinasajast kuni XIX sajandini välja. Ning kuidas kohalikud ametivõimud sellega kogu aeg sõdisid ja piirasid.
t
Tiit/ 8. veebruar 2016, 13:08
Last oli niikuinii kindlustatud, nii, et omanik mingit kaotust ei kanna. Rannarahvale kulub mere kingitus ära.
k
kapten/ 8. veebruar 2016, 12:28
h
haakrik/ 8. veebruar 2016, 11:41
Mere poolt randa uhutud kaup on haakrik ja seda võib ära viia igaüks. Peaasi, et omavahel kaklema ei lähe.
k
klaabu/ 8. veebruar 2016, 10:55
Sõrves elavaid inimesi kutsutakse sörulasteks. See, mis teil seal Hiiumaal on ja tehakse, ei huvita meid Saaremaal absoluutselt. :)
l
Lurban/ 8. veebruar 2016, 12:29
Kuram mina aru ei saa sellest saarlaste omavahelisest hõõrumisest :) Niipalju, kui ma erinevate saarlastega kohtunud olen, siis Saaremaalasega saab lihtsalt asjad selgeks ja äri käima, kuid hiidlastega on asi väga nukker - liiga uimased ja ei saa lihtsalt kuidagi äri ajada,...tundub, et asi jääb lihtsalt tahtmise taha!
Üks kild kah siis:
K: Mis on naabersaarel parem, kui kodusaarel?
V: Naabrid!
m
mis sa ajad/ 8. veebruar 2016, 10:55
Sõrve inimesed on, jah, sõrulased.

a
Ahaa/ 8. veebruar 2016, 07:25
h
Hiiu Sõru sõrulased elavad Saaremaal Sõrves?/ 8. veebruar 2016, 07:24
Sõrulased said hätta sattunud laevalt juba teist korda kingiks puidulasti.
Sõrulased veavad juba mitmendat päeva kodudesse Jämaja juures randa uhutud suurt puidulasti, mis pärineb ilmselt möödunud kuu lõpus Läänemerel osa oma lastist kaotanud Leedu laevalt Afalina.
"Sõrve on viimastel päevadel tublisti elavnenud, puid on rannas väga palju ja neid veetakse traktorite ja džiipidega päeval ja isegi öösel," lausub Jämaja elanik ja Torgu volikogu liige Aivo Põlluäär (50).
===
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Sõrve_poolsaar
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Jämaja
Jämaja (varem ka Jamaja) on küla Saare maakonnas Torgu vallas.
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Sõru
Sõru on küla Hiiu maakonnas Emmaste vallas Soela väina ääres.
===
sõrulased Sõrves?
v
Vastab sõrulane/ 8. veebruar 2016, 11:00
Jah, tõesti, Sõrve inimesi kutsutakse sõrulasteks, kui sa ei tea, siis ära seleta.
h
hiidlane/ 8. veebruar 2016, 11:31
k
Kuidas, palun?/ 8. veebruar 2016, 12:10
Mis sa arvad, et ma ei tea, kuidas minu kodukoha inimesi kutsutakse?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee