Kui on teada ässitajate nimed, siis riigist välja. Mida ootavad? Kas nii saabki nüüd olema? Aga muidugi mida me räägime, kui reaalsete kurjategijatega ei tehta midagi. Kõige hullem on veel tegude varjamine. Kuulasin mingi saksa blogija juttu, siis rääkis varjamistest. Nimelt vägistati üks pagulasarmastaja ning tema alaealine tütar pagulaskeskuses (kus ta siis abis käis) eriti jõhkral viisisil. Tõenäoliselt ca 20-30 mehe poolt. Kui pöördus politseisse, siis paluti varjata, et rahvast mitte ärritada. Ei tea, kas on õige jutt. Aga on olnud ka artikleid, kus on palutud inimestel (ohvritel) kuritegudest vaikida. Oli mingi hetk artikkel, kus pagulaskeskuse töötajad püüdsid varjata 3 aastase lapse vägistamist. Ei hakka otsima. Minu küsimus on, et kas ei saada aru, et selline varjamine ja poputamine ei vii kuhugi? Ei jää see kurjategija viimaseks kuriteoks ning lõppkokkuvõttes kui pahategijate kontsentratsioon on kõrge, siis igal juhul ei jää see märkamata. Nii kasvatatakse ainult pingeid ühiskonnas.