Eesti uudised

ÕHTULEHE VIDEO | Pealaest jalatallani märjaks – auto numbrit ka ei näinud, sest prillid olid pori täis... (24)

Mattias Tammet, 2. veebruar 2016, 18:22
Foto: Arno Saar
"Hüppasin küll seina äärde, aga kasu polnud," ütleb Enn, kes umbes kümne sekundi eest läbimärjaks pritsiti. Pealaest jalatallani. Paljud pealinlased eelistavad kõnniteedele haljasalasid, sest sealtkaudu liikudes on suurem tõenäosus kuiva nahaga koju jõuda.

"Ega sa numbrimärki ei näinud? Algas 121, aga ma rohkem ei näinud," on Enn õnnetu. Tal said märjaks ka prillid ja müts. "Hüppasin küll seina äärde, aga kaugemale polnud kuhugi minna," räägib Enn.

Samal teemal

Ennu kõrval seisnud Annel läks veidi paremini – temal said märjaks ainult püksid ja kingad. "Eelmisel nädalal pritsiti meid Kreutzwaldi tänaval täis. Aga see oli õhtul. Sellest saab veel kuidagi aru. Aga see oli küll praegu eriliselt nahaalne," vangutab Anne pead. Tõepoolest: kihutaja pritsis nad täis hetkel, kui nad olid just Kunderi ja Jakobsoni ristmiku ülekäigurajale astumas. Tõsi, ülekäigurada on reguleerimata, aga korralikult märgitud. Kella kahe paiku pole veel ka kaugeltki pime.

Veidi varem sama vöötrada ületanud Mari tõdeb, et tal on vedanud ja teda pole märjaks pritsitud, aga samas näiteks Gonsiori tänaval püüab ta siiski jalutada ettevaatlikult. Ning tõepoolest, nähtu kinnitab Mari sõnu: Gonsiori tänaval on porimülkaks muutunud näiteks Hiltoni hotelli kõrval olev haljasala, mida eelistavad kõnniteele paljud jalakäijad, sest kõnnitee kõrval on autojuhtidele märklauaks terve seeria sügavaid lompe. Porilompe jagub seal teistessegi kohtadesse. "Oi, neid on liiga palju, et üht kohta välja tuua," naerab üks taksojuht, kui temalt mõne ohtliku lombi kohta küsin. 

Tüütust lombist võiks teada anda 

Autojuhid teavad samuti, et autoteed võivad praeguse ilmaga lainetada. Aga teadmisest alati ei piisa. "Kuna kesklinnas elades käin ma enamasti jala, suure osa ajast koos nelja-aastase lapsega, oskan ma autojuhina arvestada jalakäijaga ja vastupidi. Aga olgu mu süda kui suur tahes, olen minagi jalakäijaid märjaks pritsinud, sest ühest küljest ei ole mul võimalik pritsimata jätta, kui sõidan tänaval, kus on umbes sama palju vett kui Emajões ja teiseks ei ole hulk jalakäijaid kunagi autoroolis istunud ega arvesta, et vesi, vastik vesi, võib ka väikese hooga autorattast meetri kaugusele lennata," kirjeldab olukorda oma vaatenurgast näiteks autojuht Teet.

Seaduste alusel on tee omanikul kohustus sõidu- ja kõnniteelt tagada vee äravool. Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann loodab, et enamikus see ka toimib, ent teab, et paiguti – eriti väikestel tänavatel – esineb probleeme. "Mustamäel pole näiteks üldse sadeveekanalisatsiooni. Loodetakse, et vesi voolab teelt ära ja leiab tee kõrvale muru sisse. Aga kui seal on lumevallid ees ja lumevallidesse pole kanaleid ka tehtud, siis ei pääse vesi kuhugi," toob Valdmann näite.

Samuti tõdeb ta, et segaste ilmadega on osa kanalisatsioonikaevusid ära jäätunud ja Tallinna Vesi käib neid auruga lahti sulatamas. Valdmanni sõnul sõidavad teemeistrid küll ringi ja otsivad murekohti, aga kindlasti jäävad mingid kohad kahe silma vahele. "Igal juhul võiks meile neist sel juhul teada anda," pakub Valdmann ja soovitab kommunaalametile vastava e-kirja saata. "Seda ei võta kindlasti keegi kaebamisena. Mida rohkem informatsiooni, seda parem."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee