"Kirun ennast maapõhja, kui oma mõttetult seisvat pensionisammast vaatan!" (165)
Enam kui kümme aastat pärast II pensionisambaga vabatahtlikult liitumist on paljud vihased, et nad toona sellise otsuse vastu võtsid. Sambasse maksmist aga lõpetada ei saa.
"Iga kord, kui lähen oma netipanka ja vaatan koondväljavõtet, kus rida ka minu teise samba kohta, kirun ennast maapõhja, kui summat vaatan," räägib Katrin. II pensionisammas on kohustuslik kõigile, kes sündinud alates 1983. aastast, ent Katrin on sündinud enne seda. Seega oli tal võimalik valida, kas maksta või mitte.
Katrin arvab, et valis valesti, kui otsustas maksta. "Mul oleks selle rahaga praegu väga palju muud kasulikku teha, kui seda lasta keerutada miskites fondides, millest ma mõhkugi aru ei saa. Pealegi läheb rahast suur osa pangatöötaja taskusse teenustasuna, et ta neid fondide kõveraid vahib ja siis vastavalt oma teadmistele-oskustele-kõhutundele otsuseid teeb."
Edasi lugemiseks:
Osta üks artikkel
Samal teemal
Esiseisja ehk liider hakkas edasi liikuma, teised kõik järel. Liiguti läbi labürindi, no umbes nagu lennujaamades, lintidest ja keppidest piiratud selline, aga palju keerulisemalt seatud.
Siis edasi juba tuli punane joon, kust liider nähtava põhjuseta üle hüppas ja veel edasi keksumärg ja lõpuks pandi veel sound ka üürgama ja hall mass tantsis oma liidri eestvõttel congat.
No ja pärast seda te veel imestate, mis te mingeid sambaid oma elu segama lasete ja oma
peaga mõelda ei oska! Loll saab kirikus ka peksa pangast rääkimata! Maailmas kõige kallim asi on rumalus, sest lõpuks tuleb tema eest alati kõige rohkem maksta!
Kas mõni teist demograafiast või sellest, et elanikkond vananeb, polnud kuulnud, kui te seal telleri mesijuttu kuulasite või sellest , et 30-40 aasta jooksul võib paljugi juhtuda, sest mitte miski pole igavene...