Eesti uudised

Varastatud rattaid ostnud pandimajapidaja: olin kodus kõhugripiga, kui politsei mind kööki toru külge aheldas (32)

Teet Teder, 29. jaanuar 2016 06:00
«Sõber käis tüdrukuga, kelle isa oli pandimaja omanik. Ta hakkas pandimajas töötama ja kutsus mindki. Kui me olime paar kuud töötanud, otsustasime, et võiks ka proovida. Kamba peale avasime ühe koha ja pärast avasin teisi veel,» ütleb Jevgeni Gurtšioglujants, kuidas ta pandimajaärisse aastast 2009 sattus.Foto: Stanislav Moškov

Kui üks ja sama mees viib pandimajja samal päeval juba kolmanda jalgratta, ei ole tõenäoliselt tegemist garaaži koristava pereisaga, vaid lihtlabase vargaga, ütleb kaine mõistus. Pandimajade omanik võttis aga kõik vastu. Et tõestada jalgpallurist pandimajapidaja süüd ja tema äris toimuvast aimu saada, pidi asjaga tegelema neli jälitajat ja üks uurija.

Szolnoki keskuse küljes ripub väiksem silt Swedbanki logoga ja suurem kuulutab Lombard. Silt on kõrgel majaseinal ja paistab kaugele kätte, aga valetab. Keskuse teisel korrusel naiste intiimpesuga kauplev müüjanna ütleb telefoni käest panemata, et pandimaja pole seal enam ammu.

Selle kunagise peremehe leian Mustamäe kortermajade vahelt Tammsaare keskuses, millel samasugune Lombardi logo. Seal istub kolme klaasist ukse ja ühe luugi taga sportlik noormees Jevgeni Gurtšioglujants. Ta on mees, kes eelmisel nädalal kohtus süüdi mõisteti, sest võttis vastu ja müüs edasi varastatud jalgrattaid.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee