Eesti uudised

Koolijuht: Poska nimi aitab rõhutada noorte sidet oma riigi ja rahvaga (3)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 28. jaanuar 2016 17:22
Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi käis pühapäeval ka Tallinnas Jaan Poska ausamba avamisel. Foto: Tartu Jaan Poska gümnaasium
Tuleval nädalal viiendat sünnipäeva tähistava Jaan Poska gümnaasiumi õpilased viibivad erilise ajaloohõnguga majas.

Nimelt õpivad Mart Reiniku gümnaasiumi alusel loodud kooli Poska gümnaasiumi õpilased Vanemuise 35 majas. Samas majas sõlmisid 2. veebruaril 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Koolimajas asub ka Tartu rahu tuba – just selles ruumis rahuleping allkirjastati.

Koolijuhi sõnul teavad kooliõpilased Tartu rahu peaarhitekti Poska nime hästi. „Teatud mõttes on ka meie kasvatuskontseptsioon sellele rajatud. Et on olemas selline erilise pühendumisega mees ja eeskuju. Usun, et Poska nimi kõnetab ka meie kooli õpilasi, mitte vaid vanemat põlvkonda,” räägib Jõgi. Tema sõnul saab Poska nime kasutades rõhutada noorte ühtekuuluvust ja sidet oma riigi ja rahvaga.

Kooli enda õpilased seisid ka selle eest, et Poska sõnu tsiteerides saaks kooli motoks „Määrame ise oma tuleviku”. Nimelt ütles Poska pärast Tartu rahu sõlmimist Eesti delegatsiooni liikmetele: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda määrab Eesti ise oma tuleviku saatust.”

Kui kool kannab sellise suurmehe nime, on mõistagi loomulik, et aastapäeva tähistatakse just Tartu rahu nädalal. Juba on omamoodi traditsiooniks saanud, et sünnipäevanädalal peetakse Poska gümnaasiumis Tartu rahu aastapäevale pühendatud ülelinnaline gümnasistide mälumäng. Kuigi Tartu rahu üritusi on praegugi linnas kavas juba üksjagu, otsustasid Tartu gümnaasiumid tänavu hakata korraldama ka gümnasistidele mõeldud mälestusüritust.

„Sinna kogunevad Tartu viie gümnaasiumi õpilased oma teklite ja lippudega. Loodan, et sellestki üritusest kujuneb traditsioon, sest noored peavad teadma meest, kes Lennart Meri väljendit kasutades kirjutas alla Eesti riigi sünnitunnistusele,” räägib direktor.

Miks aga Poska gümnaasium üldse viis aastat tagasi sündis? Helmer Jõgi selgitab, et toona hakati Tartu koolivõrku reformima ja Poska gümnaasium oli selle üks esimesi pääsukesi. Uues Poska gümnaasiumis hakkasid asuma gümnaasiumiklassid, kes jätkasid õppetööd Vanemuise 35 hoones. Reiniku kool aga muudeti põhikooliks, mille töö hakkas käima Vanemuise 48 ja Riia 25 õppehoonetes.

Helmer Jõgi ütleb, et uue kooli tekkega võitsid õpilased väga palju, sest Poska gümnaasium pakub palju valikaineid ja õppetöö toimub kursuste vormis. Koolides, kus gümnaasium ja põhikool on koos, on seda palju raskem rakendada.

„Meil on eri õppesuunad, nagu keskkond, loodus, reaalained, tehnoloogia suund koos robootikaga. Hästi palju paneme rõhku digipädevusele, õpetame näiteks programmeerimist,” tutvustab Jõgi 470 õpilasega gümnaasiumi õppetööd.

Lisaks põhiaineid toetavatele valikkursustele saavad õpilased valida üldharivate ainete vahel, näiteks õppida kas või hiina või jaapani keelt. Kokku pakub kool üle 50 valikkursuse. „Minu enda meelest on huvitav kursus Tartu linna kultuuri- ja muuseumivaramust. Nii meie kui ka teiste Tartu gümnaasiumite õpilastest tuleb ligi 30 protsenti väljastpoolt Tartut. Ja oleks kurb, kui noor inimene õpib kolm aastat Tartus, aga ei tea ikka Tartu kultuurist suurt midagi. Püüame viia õpilased nende väärtuste ja varamute juurde,” räägib Jõgi.

-------------------------

Mälksoo analüüsib Tartu rahu

Tartu rahu 96. aastapäeval, 2. veebruaril kell 14 peab õigusteadlane Lauri Mälksoo Tartu linnamuuseumi (Narva mnt 23) saalis ettekande „Tartu rahuleping rahvusvahelise õiguse kontekstis”. Ta heidab pilgu lepingu rahvusvahelis-õiguslikele aspektidele ning puudutab seejuures ka rahvaste enesemääramisõigust, lepingu kehtivust pärast 1940. aastat ning Tartu rahulepingut võrdluses teiste analoogsete rahvusvaheliste lepingutega. Üritus on tasuta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee