Katrin saab ka ise aru, et kehva tervisega töötaja on igale tööandjale rist ja viletsus.Foto: Bulls
Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee 28. jaanuar 2016 16:22
Töövõimereform läheneb ja riik valmistub tegema hüpet terviseprobleemidega inimeste tööhõives. Ometi on käivitunud ka vastupidine protsess: tööandjate jaoks pole midagi lihtsamat, kui vähenenud töövõimega inimesele tööleping üles öelda.

Katrin on ammu üle keskea ning nagu paljudel tublidel Eesti inimestel on ta tervis eluvõitlustes korralikult räsida saanud. Läbi on kulunud selg, südames on isheemiatõbi ja kõigist neist vintsutustest teevad vahel muret ka närvid. Katrinil, nagu veel mitmekümnel tuhandel inimesel Eestis, on 80-protsendine töövõimetus ning pikki aastaid ei tulnud tööl käimine tema jaoks kõne allagi.

Kuid ega oma tervisehädade rüpes kodus ja nn „invaliidsuspensioni peal” istumine kellelegi head ei tee. Tahaks samuti end vajalikuna tunda ja mis seal salata, natuke teenida ka. Pärast aastaid kodus muretsemist õnnestus Katrinil asuda tööle maakonnakeskuses asuvasse tekstiilivabrikusse Wendre. See on pika ajalooga, kunagisest Eesti linakombinaadist välja kasvanud korralik ettevõte, mille vabrikud asuvad Eestis, Poolas, Soomes, Venemaal ja Hiinas, müügiesindused aga üle Euroopa. Katrin oli õnnega koos. Ta sai tööd tekstiilitoodete pakkijana. „Mu esimene mõte polnudki raha, vaid see, et saan tunda end veidikene kasulikuna ühiskonnale ja olla inimeste seas,” tunnistab naine.

Siis aga saabus päev, kus ettevõtet külastas töötervishoiuarst. Pikema jututa sai Katrin töökeelu. Kõik need koormused, sundasendid ja valed liigutused – see ei tule seljahaigel kõne allagi.

Proovime veel

„Arstiga oli juttu sellest, et kui antakse kergem töö, siis võiks edasi töötada,” meenutab Katrin. Paar päeva hiljem oli tal personalijuhiga pikk jutuajamine, kus nad püüdsid leida võimalust edasiminekuks. „Sealsamas tõmbas ta mu silme all ka esmase töölepingu lõpetamise käskkirja tükkideks ja sain tööd jätkata. Kuid sõlmisime suusõnalise kokkuleppe, et kui mul peaks midagi tervisega juhtuma, siis ikkagi lõpetame töösuhte,” meenutab naine.

Ta tunnistab, et nautis aega, mida talle võimaldati, aga siis läkski nii, nagu keegi poleks tahtnud, ning pärast kuuajalist haigust tuli loole siiski kurb lõpp. „Sain käskkirja, milles teatati töölepingu lõpetamisest töövõime vähenemise tõttu,” meenutab Katrin.

Paar nädalat varem oli ta meilitsi suhelnud ettevõtte töökeskkonnaspetsialistiga ja palunud võimalust jätkata tööd poole kohaga. Ehk pidanuks siis selg vastu, arvab ta siiani. Seda aga ei pidanud tööandja võimalikuks, sest nagu spetsialist põhjendas: poole kohaga töötaja läheb maksude mõttes ettevõttele kallimaks.

Katrin saab ka ise aru, et kehva tervisega töötaja on igale tööandjale rist ja viletsus. Kaheksa kuu jooksul puudus ta töölt kolm kuud. Lisaks haigestumistele sokutas saatus talle ette olukorra, kus tal tuli olla hoolduslehel lapselapse haiguse tõttu. Lisaks pidi ta paluma endale vahetusi, mis haakuksid abikaasa töögraafikuga, et too saaks ta koju minnes auto peale võtta, sest elukoht on maal ja ühistranspordiga temasugune seljahaige sinna juba ei sõida.

„Saan sinu murest aru. Minu ettepanek Sulle on aga võtta aeg maha ja olla pere keskel. Tegelikult on meil väga raske niimoodi tööd korraldada ja otsida asendust. Puudumisi on selle aasta algusest olnud 1/3 tööpäevadest, millal pole saanud sinuga arvestada. Teen ettepaneku lõpetada tööleping meiepoolsel algatusel tervise tõttu, siis saad kasutada töötukassa pakutavaid teenuseid.” Nii oli kirjas tööandja esindajalt saabunud kirjas. Teade anti kätte kahenädalase etteteatamisega. Katrini üllatuseks ei kaasnenud ka mingit kompensatsiooni, nagu on koondamise korral. Lihtsalt maksti välja lõpparve.

Sein tuli ette

„Olin nördinud ja südamest kurb ja sel hetkel tajusin, et meie ühiskond ei vaja minusuguseid, sest suurfirma ei suutnud leida mulle isegi võimalust poole kohaga töötada. Olen nüüd arvel töötuna, kuid sisimas on mul okkad selle otsuse tõttu ja ma ei tea, kas ma enam oma elus tööle saangi. Riik propageerib küll töövõimereformi ja tundub, et uue seaduse järgi pooldatakse ka tööle minemist, kuid kuhu? Kes võtab tööle inimese, kes suudab vähem ja lisaks on tihtipeale haige? Sellest viimasest pole aga pääsu, kui tervis on kadunud,” mõtiskleb Katrin.

Ta tunnistab, et on siiani tänulik Wendrele, kes oli ju ainuke ettevõte, kuhu ta üldse pärast suuri otsimisi oma töövõimetusprotsendiga tööle võeti. Ta on tänulik ka selle eest, et ettevõte lubas tal siiski jätkata, kui arst oli töötamise ära keelanud. Kahjuks see ettevõtte silmis ennast aga ei õigustanud ning siis tuli tööandjal sein ette.

Veel tunnistab Katrin, et esialgu ta ei uskunud, et mitte millegi vastu eksinud inimese lahtilaskmine käib nii lihtsalt. Ta arvas, et tegemist peab olema eksitusega, ja mõtles, et küllap tööandja rikkus seadust. Uurinud asja, selgus aga, et Wendre oli seadustest väga teadlik ja vormistas kõik korrektselt. Ka töötukassast lohutati Katrinit, et pole parata, nii see käibki.

--------------------------------------------------

Tööinspektsioon selgitab

Uurisime tööinspektsioonilt, kas Wendre käitus Katrinit vallandades õigesti. Vastas peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Ta selgitas, et arsti otsus on nii töötajale kui ka tööandjale täitmiseks kohustuslik. Kui arst on väljastanud tõendi, mille alusel senine töö pole tervist silmas pidades sobiv, on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötingimuste ajutist kergendamist või enda üleviimist teisele tööle.

Kui aga tööandjal tõepoolest ei ole teistsugust tööd pakkuda, ega ka võimalust olemasoleva töö jaoks töökohta kohandada või töötingimusi muuta, võibki tulla kõne alla töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel (töötaja töövõime vähenemine tervise tõttu). Siinkohal on vaja silmas pidada, et kui töötaja töövõime kaotus ei sega tal kokkulepitud tööd teha ning ka arst pole töö jätkamist keelanud, siis ei saa tööandja seda seaduspunkti töötaja vallandamiseks kasutada.

Millised on sellises olukorras inimese õigused ja võimalused?

Tuleb silmas pidada, et sellises olukorras ei saa tööandja nõuda, et töötaja lahkuks töölt omal soovil. See on oluline: töötajale on vallandamine tervise halvenemise tõttu kasulikum, sest siis on tal võimalus pöörduda töötukassasse ja taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud seaduses ette nähtud tingimused on täidetud.

Alati võib nõu küsida ka tööinspektsiooni juristidelt, helistades infotelefonile 640 6000 (vastame tööpäeviti kella 9–16.30) või kirjutades aadressile jurist@ti.ee.

Juhul kui inimene liikus töötukassa abil töökohale, mis tema tervisega tegelikult ei sobi, siis milline on sellises olukorras töötukassa vastutus?

Seda tuleks küsida sotsiaalministeeriumilt või töötukassalt.

--------------------------------------------------

Töötukassa kommentaar

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal kinnitab, et alanud aastast nõustavad nad uue teenusena ka tööandjaid, et aidata neil tervisekahjustusega inimestega paremini toime tulla.

Samuti pakuvad nad nõu ja abi kõigile, kes on mis tahes põhjusel tööta jäänud, sealhulgas psühholoogilist nõustamist kriisi sattunud inimestele. Töötukassas on tööd alustanud juhtumikorraldajad, kes on ette valmistatud puude või haigusega inimeste nõustamiseks ja toetamiseks.

Kas töötukassal on prognoos, kui palju praegu töötavatest puudega inimestest võib töötervishoiuarstide hinnangute alusel langeda tööhõivest välja?

Sellist prognoosi meil ei ole.

Kas töölepingu seaduse paragrahvid, mille alusel on väga lihtsaks tehtud töötajaid terviseprobleemide tõttu vallandada, on kooskõlas töövõimereformi eesmärkidega?

Meile on teada, et sotsiaalministeerium kavandab töövõimereformi teise etapina samme töötajate haigestumise ja töövõimekao ennetamiseks ning arutluse all on ka tööandja vastutuse ulatus.

--------------------------------------------------

Võib vallandada päevapealt

# Töölepingu seaduse § 88 järgi võib tööandja töötaja lepingu erakorraliselt üles öelda:

- kui töötaja ei ole pikemat aega (vähemalt nelja kuu jooksul) tulnud toime tööülesannete täitmisega töövõime vähenemise tõttu;

- kui töötaja ei ole tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata.

# Enne lepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd, korraldama vajadusel täiendusõppe, kohandama töökohta või muutma töötingimusi – seda siis, kui taolised muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Igal juhul peab ülesütlemisele eelnema tööandja tehtud hoiatus.

# Töövõime vähenemise tõttu vallandamisel ei pea tööandja järgima seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaegu.

Allikas: töölepingu seadus

--------------------------------------------------

Tööandja peab kaitsma töötaja tervist

# Tööandja peab läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, millega selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötajate tervisele ja ohutusele. Selle alusel koostatakse asutusele töötervishoiu tegevuskava. Riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat.

# Ohutegurite korral peab tööandja saatma töötajad (ettevõtte kulul ja tööajast) töötervishoiuarsti juurde kontrolli kuu aja jooksul pärast töösuhte algust ja edaspidi vähemalt kord kolme aasta jooksul.

# Töökeskkonna ohutegurid, mille olemasolu korral peab töötaja käima tervisekontrollis:

- müra, vibratsioon, kõrge või madal õhutemperatuur, kiirgus, kõrge õhurõhk;

- mürgised või söövitavad ained, tolmud, biotsiidid, plii ja selle ühendid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumide lahused, nakkused;

- raskuste tõstmine, sundasendid ka -liigutused, kuvariga töötamine, öötöö jne.

# Arsti otsusel ja töötaja nõudmisel on tööandja kohustatud viima töötaja ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ta töötingimusi.

Allikas: töötervishoiu ja tööohutuse seadus