Meeled

VARDAD KÄTTE! Kudumine leevendab depressiooni ja hoiab Alzheimeri tõve eemal (18)

LISA KOMMENTAAR

Aet 28. jaanuar 2016 15:17
Kui mu vend suri ei saanud ma magada,Kudusin -koon tavaliselt väga harva- pooled ööd.Sain paar vesti ,paar kampsunit ja pikki salle hulgim .Aitab küll ,minu arvates, stressi vastu.
Eda Väli 28. jaanuar 2016 14:07
kudumise puhul toimib sama mehhanism,mis moslemitel palvehelmeste veeretamine.Puuteenergiast saavad rikastatud kõik kätel asuvad energiapunktid-kõik organid on punktide kaudu kätel projetseeritud.olen pea terve elu kudunud,pensionile jäänult kudusin hommikust õhtuni ,sest tööpinge ja eluraskused olid ränga jälje jätnud.Kudusin kotitäite kaupa sokke,viisin neid siis lastekodusse ,turvakodudesse,kinkisin kellele aga juhtus.Nüüd olen saavutanud vaimse tasakaalu,taastunud on uni ,mul pole enam depressiooni.olen rahulik,ja tasakaalukas.Kui paar päeva ei saa kududa,siis ei leia kuidagi asu,midagi on puudu.koon pooleldi pimesi,vaatan telekat ka kudumise ajal.Liigutused jäävad sõrmedesse meelde-on olemas "sõrmemälu".Õpetasin ka oma 6-aastase lapselapse kuduma-ta teeb seda nii süvenenult,ja sõrmed juba liiguvad hästi.arvab,et kui tal prillid oleksid,nagu minul,läheks tal paremini.Vanemad prouad,ja need kellel vähegi päevas mõni minut üle jääb-kuduge midagi,kasvõi tarbetut asja või pajalappe-tasuks on teil tervem psüühika.
marii 28. jaanuar 2016 10:13
poistele peaks õpetama viisakat käitumist,naela löömist,kruvide keeramist,puude lõhkumist,maa kaevamist.lume rookimist, austust endast vanemate ja oma vanemate vastu . Seda,mida lastele õpetada,on oi kui palju. Kuid tütarlastele peale toiduvalmistamise,käsitöö ja viisakuse peab õpetama tähtsaimat-EMAKS olemist.
johhaidiii 27. jaanuar 2016 15:39
Ära koo mu käpikuisse päikest..., lumepall vöib peos sulada....laulame neid laule jälle.
***** 27. jaanuar 2016 12:29
Arvan , et heegeldamise ja kudumise asemel võiks poistele õpetada, kuidas kruvi keerata ja naela lüüa. Kuidas drelliga auku puurida ja düüblit kasutada. Ma saan veel aru, et nööpi võiks osata ette õmmelda, aga heegeldamine ja kudumine...andke andeks...kooliprogrammis...
kuduja mutt 27. jaanuar 2016 09:41
Jutt täiesti õige! Dr. Viktor Vassiljev kirjutas ka,et käsitöö lõõgastab,annab kätele liikuvuse,treenib mälu ja nii ei tunne ka igavust. Peale kõige muu on tore värve kokku sobitada,see treenib ka ilumeelt. Käsitöö annab ka palju rõõmu-kui kudum valmis saab,tunned sellest rõõmu. Seda lähedasele kinkides näed rõõmu ka saaja silmis. Kudum on ka soe,sest sinna on kootud südant,päikest ja armastust. Jõudu kõigile kudujatele!!
ei pea paika 27. jaanuar 2016 10:27
minu vanaema kudus üle 70-aastaselt veel palju, aga oli mürgist tööd nahkgalanteriitsehhis teinud pikki aastaid, kummiliim on mürgine ning öhutus oli tol ajal kehv, kliimaseadet ega midagi ei olnud. Suri ikkagi Alzheimerisse. Ja juba 76-aastaselt. Positiivsus jpm. on midagi muud, seda haigust sellega eemal ei hoia.
27. jaanuar 2016 09:35
Päriselt leevendab depressiooni naturaalsete hapendatud toitude söömine, kudumine serotoniini ei tooda, seda teevad kõhus hapendamise bakterid.
karu 27. jaanuar 2016 08:13
Sama siin, et jubedamat närviajavat tegevust ei ole olemas :D Ma parem joonistan;)

Horros 27. jaanuar 2016 01:04
See on imetlusväärne, kuidas suudavad ÕL ühte rubriiki palgatud küünelakkijad toota nii palju mõttetust.
.
Tõlgivad saasta ja saavad selle eest nähtavasti ka tasu.
.
Imeline rubriik ja imelised töötajad, kes neid on palganud?
27. jaanuar 2016 08:37
See ei ole isegi päris saastartikkel, seda teemat on päriselt uuritud tegevusteraapiana erinevate terviseprobleemidega inimestele ja see töötab! Hullem on see, et osad satuvad kudumisest endast peaaegu sõltuvusse.
Ei pea võtma nt 1 vardaid ja ülipeenikest lõnga, et ennast närvi ajada, jämedama lõngaga ja suuremate varrastega edeneb töö kiiresti.
Meestele 26. jaanuar 2016 21:18
Pange otsingusse Kaffe Fassett.
Mart Palmas 26. jaanuar 2016 20:06
Kuuekümnendatel pandi kooli tööõpetuses ka poisid kuduma. Nii jubedalt närviajavat tegevust ei soovi küll kunagi uuesti kogeda.
26. jaanuar 2016 22:23
Isegi aastal 1979 kudusid poisid 3. klassis. Midagi nii jubedat selles ei ole kui mees endale kinda või sokipaari valmis koob. Isegi USA sõdurid koovad missioonidel aja viiteks.
islandi mehed koovad 27. jaanuar 2016 00:35
pole neil häda kedagi.
Miks Mart piriseb? Ei vingumine ole mehele vajalik .
Mardile 27. jaanuar 2016 02:40
Jah - olgu Taevaisa kiidetud, et sa ikka ellu jäid ja siin kobiseda saad.
väike vaene Mardikene 27. jaanuar 2016 08:12
umbes samal ajal saadeti tüdrukud kooli puutöökotta lihalauda tegema ... Jumalast äge ju! Ma ei ole küll kuuekümnendate koolilaps, veidi hilisem, aga see kuidas tüdrukud linnusöögimaja tegid ... Kihvt! Ja siin üks nõrguke mees viriseb kudumise üle, oh sa tupsu-nunnuke :):)
aga mina õppisin 27. jaanuar 2016 13:28
auto mootorit remontima.
Kõik jupid j a ühendused olid sama selged kui poistel,neil läks asi lennult,iseenesest .Neidudel nii kerge polnud.