Foto: Aldo Luud
Õhtuleht.ee 22. jaanuar 2016 18:12
Hiljuti päevakorda kerkinud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) muudatus peaks töökogemuse baasilt lubama ülikooli ka gümnaasiumihariduseta inimesi. Ülikoolid aga leiavad, et enne muudatuste tegemist peaks läbi mõtlema, kas pole liiga kulukas teha mõne üksiku juhtumi pärast kallist süsteemimuudatust.

Hiljutistes aruteludes on jutuks olnud võimalus, et varasemat töökogemust hakkaks ülikoolide asemel hindama mõni eraldiseisev asutus. Mis asutus see olla võiks ja milline oleks sellisel juhul ülikooli roll otsustusprotsessis, küsisime ülikoolidelt ja ministeeriumilt.

Hindamist on võimalik korraldada mitmel viisil – kas eraldiseisva agentuuri loomise kaudu, mõne senise struktuuriüksuse ülesannete laiendamisega või siis ka nii, et õppeasutused ise hindavad isiku teadmisi ja oskusi, selgitab Sille Uusna, haridusministeeriumi haridusseadustiku juht.

Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku aga ütleb, et kui ülikoolid peaksid hakkama seda kompetentsi ise looma, siis on see väga kallis tegevus ja tekib küsimus sellise dubleeriva hindamiskompetentsi loomise otstarbekuses Eesti maksumaksja seisukohast.

Pikemalt loe Novaatorist!