"Asenduskodud saavad riigilt puudega lapse ülalpidamiseks toetust 1283 eurot kuus ja ikka kurdavad, et nad ei tule rahaga välja. Kuidas siis meie, kodus puudega last kasvatavad vanemad, peame hakkama saama, kui saame riigilt kümme korda väiksemat toetust?" küsib nõutult kahe puudega lapse ema.
"Kui asenduskodu kasvataja on haige, väsinud või tüdineb, ta lahkub töölt. Vanemal ei ole aga kusagile minna. See ei ole unenägu, millest hommikul ärkad. Selle valupunkti sügavust on raske seletada. Aga see ongi meie elu – peame kuidagimoodi hakkama saama," ütleb üksikema Anne, kes kasvatab nelja last – üks neist on sügava liitpuudega, teine keskmise puudega.
Nii teda kui ka teisi puuetega laste vanemaid jahmatas asenduskodude kurtmine, et 1283 eurot kuus ei ole neile puudega lapse ülalpidamiseks piisav ja nad soovivad selle suurendamist.
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Osta üks artikkel
Samal teemal
Raha on tore asi ja aitab paljus kergemalt hakkama saada. Kõike raha eest ei saa.
Muidugi on elu kallis ja keeruline, kui selline laps on kodus. Endal õnneks päris nii keerulist last ei ole. Keeruline on ikkagi. Tööelu seisab, teised tahavad, mis tahavad neil on täielik õigus, elada normaalset eakohast elu. Paratamatult aga ka nende elukvaliteet kannatab. Samas nad õpivad mõistma ja hoolima palju kõrgemal levelil, kui need, kes ei teagi, mis on elu erivajadusega inimesega koos. Õnn, kui on keegi, kes natukenegi toetab. Mees, sugulased, sõbrad.
Mind ajab hoopis marru see, kui palju kulutab riik ühe kinnipeetava kohta kuus. Mille eest, et kellelegi kurja tegid, kannatusi põhjustasid?