Kommentaar

Väino Rajangu | Elektri langev börsihind Eesti Energiale rõõmu ei tee (8)

Väino Rajangu, majandusteaduste doktor, elektriinsener, 21. jaanuar 2016 18:40
Elektritarbija maksab elektri eest hinda, mille kujunemise aluseks on olenevalt paketist ja sõlmitud lepingust börsi hind. Elektri börsihind kujuneb, nagu turumajanduse puhul ikka, nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Nõudjaks on elektritarbijad ehk elektrimüügi ettevõtted ja pakkujaks mitmesugused elektritootjad. Eesti elektrituru omapära on, et meil on üks suur elektritootja Eesti Energia ja hulk väiksemaid elektritootjaid ning suurevõimsuselised ühendused naaberriikidega õhuliinide ja merekaablite kaudu.

 

Konkurentsita turg kasvatab hindu

 

Meie elektribörsi senise toimimise võib jagada kahte etappi. Pärast elektribörsi täielikku avamist turgu reguleerivad mehhanismid algul ei toiminud. Suur elektritootja dikteeris elektri hinna ja väiketootjad tegutsesid tema kujundatud hinnatasemel. Tarbijale tähendas see suurt elektrihinna tõusu, kuid elektritootjatele majanduslikult väga soodsat ajajärku. Poliitiline otsus avada elektribörs oli tarbija jaoks enneaegne, sest turukonkurents praktiliselt puudus. Euroopa Liidu ettekirjutuste alusel ei olnud meil ka vajadust elektribörsi avamisega kiirustada. Kuid silmas peeti muid asjaolusid ja otsuse pidi lõpuks elektritarbija omast rahakotist kinni maksma. Töötas küll üks elektrikaabel Soomega, kuid piiratud läbilaskevõimsuse tõttu jäi ta mõju Eestis elektri hinna kujundamisele tagasihoidlikuks.

Elektritootjate jaoks soodne olukord pani tookordsel Eesti Energia juhil Sandor Liivel ja teisel otsustajatel ilmselt pea ringi käima ja järgnesid suured investeeringud riigisisestesse ja välisprojektidesse. Nüüd kuuleme, et osa välisprojektide jaoks ei ole isegi reaalset äriplaani, ning tänaseks on Auvere elektrijaam ja Utah’ projekt 65,6 miljoni euro võrra allagi hinnatud, sest turul on olukord muutunud.

Elektribörsi toimimise järgmine etapp algas, kui käiku läks täiendav elektrikaabel Eesti ja Soome vahel. Selle kaabli läbilaskevõime on ligemale kaks korda suurem esimese kaabli läbilaskevõimsusest, ja nende kahe ühenduskaabli tulemusel hakkas meil toimima tasakaalustatud elektriturg. Seega elektri suurtootja Eesti Energia kõrvale tekkis reaalne konkurent ja Eesti Energia ei saanud enam üksinda kujundada elektri börsihinda. Nüüd näeme olukorda, kus Eestis elektri börsihind on enamasti võrdne Soome odavama hinnaga ja me tarbime Soomest või Soome kaudu Norrast tulevat elektrit.

Eesti Energia oma põlevkivist toodetud elektriga, millel on kallim omahind, ei pääse tavaolukorras Eesti elektriturule ja müüb oma elektrit õhuliinide kaudu Lätti ja sealt edasi Leetu, kus elektritootmise võimsust isegi oleks, kuid kus kõrge omahinna tõttu pole majanduslikult mõttekas turul tegutseda – oluline on vaid energiajulgeoleku tagamine.

 

Riigieelarve ei lase piirhinda fikseerida

 

Jälgides elektri börsihinna muutusi ajas, ilmnevad teatud ajaperioodid, kus Eestis kasvab hind kordades. Sellel on kaks põhjust: väga suur elektritarbimine või Soomega ühenduskaabi (või mõlema kaabli) avarii, remont või hooldus. Sellistes olukordades saab Eesti Energia suunata elektri börsihinda olulise kasvu suunas, sest tal puudub konkurents. Konkurentsi puudumise peab taas tarbija oma rahaga kinni maksma, sest puudub monopolivastane regulatsioon. Elektri ülemist piirhinda pole kehtestatud. Paraku pole poliitikud ega elektrimajanduse korraldajad seni olnud huvitatud selliste eriolukordade tarvis elektrile ülemise piirhinna kehtestamisest. Elekter on muutunud riigieelarve oluliseks tuluallikaks ja ajutine kõrge börsihind kasvatab sedagi.

Eesti Energia paremad ajad hakkavad lõppema ja riigieelarvesse laekuv tulu kahaneb, sest Leedus valmivad ühendused Rootsi ja Poolaga, kust tuleb neile odavam elekter ning vajadus Eestist tuleva elektri järele väheneb. Elektritarbimise suurenedes võib Eesti turule jõuda elekter ka Leedu ja Läti kauda, mis taas mõjutaks börsihinda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee