Konstantin Päts Foto: Repro / Elvis
Õhtuleht.ee 21. jaanuar 2016 10:13
Rahvusarhiivi filmiarhiiv esitleb 4. veebruaril kell 15.30 Tallinna Ülikooli SuperNova kinos (Narva mnt 27) haruldasi leide Rootsi Eestlaste Liidu poolt üle antud filmi- ja helikogust: helisalvestis Konstantin Pätsi viimasest avalikust kõnest 21. juunil 1940, värvilised filmilõigud Konstantin Pätsist Oru residentsis ja filmikroonika eestirootslaste lahkumisest Haapsalu sadamas.

Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument. Seni oli võimalik 21. juunil Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal. Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks.

Esitlusele tuleval salvestisel, mida peeti aastakümneid samuti hävinuks, püüdis president Kadriorgu kogunenud rahvahulgaga dialoogi astuda, mis jõuliste vahelehüüete tõttu nurjus ja kõnelejal tuli lossi rõdult lahkuda.

Huvipakkuvat ja avalikkusele täiesti tundmatut materjali jätkub Rootsi Eestlaste Liidu kogus veelgi. Filmilintidel saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel. Samuti on jäädvustatud Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. Ajaloo traagilisi keerdkäike peegeldav filmimaterjal jätkub eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja olustikukaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis. Elu paguluses kajastavad filmilõigud Stockholmi Eesti Gümnaasiumi lõpueksamitest ja lõputunnistuste kätteandmisest aktusel.

Lisaks filmidele tulevad esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953. Avasõnad Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloo teise trüki esitlusel Rootsis lausus kiriku- ja haridustegelane Johan Kõpp. "Olgem kindlad lootuses ja teos," rõhutas Eesti Vabariigi 32. aastapäeva piduliku aktuse kõnes Stockholmi Kontserdisaalis 1950. aastal riigitegelane August Rei. Helilindilt „Siuru jutud" on võimalik kuulda Marie Underi ballaadi „Kotermann" autori esituses.

Paljude nimetatud filmide ja helisalvestuste autor on Harald Perten. Harald Perten (8. aprill 1913, Tallinn – 5. mai 1992, St. Gallen, Šveits) oli eesti põllumajandusteadlane ja teraviljakeemik. Põhitöö kõrvalt tundis ta suurt huvi filminduse ja fotograafia vastu ning on jäädvustanud palju kultuurilooliselt huvitavat materjali. Harald Perteni filmi- ja heliarhiiv korrastati koostöös Rootsi Eestlaste Liiduga.

Filmide digiteerimist toetas Rahvuskaaslaste programm. Rootsi Eestlaste Liidu audiovisuaalkogu jääb hoiule Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks Rahvusarhiivi andmebaasis FIS.

4. veebruari üritusel jagavad kommentaare ajaloolane dr. Ago Pajur ning Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultant Pearu Tramberg ja heliarhivaar Paavo Annus. Rootsi Eestlaste Liidu esindajana on kohal Jüri-Karl Seim.

Ürituse kestuseks on planeeritud poolteist tundi.

Samal teemal

Kommentaarid  (5)

Kui Päts müüs 21. jaanuar 2016 12:13
Siis ostjateks olid perekond Lauristin Aliik
Brunn 21. jaanuar 2016 11:33
Päts müüs meid maha et oma nahka päästa-jäi uskuma mida nkvd talle kõrva kandis. Kaitseliit oleks pidanud vastu astuma. Samas oleks Hitler kiirelt reageerinud ja venemaaga oleks kaputt olnud. Päts viitis aega ja muutis ajalugu.
Üliriik Eesti? 21. jaanuar 2016 12:43
Brunn-brunn, juuksekrunn ja pudelipunn! - Stalinil oli Hitleriga mõjuvõimupiirkonnad juba kenasti ää jagatud ja Eestimaa okupeeritud Adolfi nõusolekul, et pärastpoole oleks kena tulla eestlasi kommunistide ikke alt "vabastama" Selle maailma suured ja vägevad olid maailmasõjaks stardipaugu andnud, Pätsil polnud siin midagi muuta, käskida või keelata. Nagu Ida-Euroopa langes sotsialismileeri, nii juhtunuks see ülima tõenäosusega ka Baltimaadega, vaatamata kas Eesti olnuks enne sõja kohalejõudmist bokupeeritud või mitte. Eimingit tähtsust!
adjöö mõistus 21. jaanuar 2016 13:13
Tähendab see muudab Pätsi allkirjad ja punanahkade baasid olematuks? Oi kui tark "oleksi" ja "olnud" mees. Oi kui tark...
A.H., to Üliriik Eesti? 21. jaanuar 2016 17:41
Ka Soome oli samamoodi antud venemaa mõjupiirkonda, seda muideks Inglismaa vaiksel heakskiidul. Kuid Mannerheimi onu ei osutunud paraku selliseks mölakaks nagu meie kosta.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS