Kaljurand andis ülevaate viimastest arengutest alates 2011. aastal toimunud Eesti inimõiguste olukorra ülevaatusest ning tõi esile mitmeid samme, mida on Eestil inimõiguste vallas lähiaastatel plaanis teha, vahendas ERR-i uudisteportaal.

Näiteks jätkab Eesti vajalike ettevalmistustega, et ühineda isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise konventsiooniga, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni ratifitseerimiseks ning astuda samme, et ühineda UNESCO konventsiooniga diskrimineerimise vastu hariduses.

Esitlusele järgnenud arutelul avaldas Eesti inimõiguste olukorra suhtes arvamust 73 riiki ja tunnustati Eesti edasiminekuid mitmetes valdkondades, näiteks mitmete inimõiguste alaste konventsioonidega, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ühinemise eest.

Positiivselt toodi esile Eesti tegevust väljendusvabaduse kaitsel ja edendamisel, seda ka virtuaalruumis, lisaks tunnustati 2014. aastal vastuvõetud kooseluseadust.