Raha tehakse, mitte ei teenita. To earn money and to make money - selles on vahe! Kui kaks pôlvkonda tehti paljaks, kust siis lastelastel see raha on - läks headesse taskutesse.
Inimene on juba looduse poolt ahne. Nii kaua ahnitseb, kuni viimseni ära hävitab. Ainult loodus võidab. Liike ennemgi kadunud ja uusi tekkinud. Asi see inimene nii vajalik on?
Enamus inimesi on vaesed, isegi enamus kõrgelt haritud inimesi on vaesed. See on nende enda süü, ei ole valitsuse ega riigi süü. Rikkad on enda arendamiseks ja raha juurdevoolu nimel kunagi palju enam pingutanud kui igapäevased tööinimesed. Ärge olge kadedad ja tehke järgi.
raha on mingis hetkes konstantne suurus, kõigil seega ei saa olla sama palju, kui ühel superrikkal. Rahajaotuse üle aga otsustab riik ehk riigivalitsejad. Kui riik oma seadustega võtab vaestelt kõik ja annab käputäiele rikastele, siis ongi riik süüdi.
Nii et 700 tuhat eurot tagab pääsu 1% ja 64 tuhat 10% hulka? Arutlen pisut. Meie EW kestab meil 25-ndat aastat. Kui paljud suudaksid aastas ligi 30 tuhat eurot säästa, et neil võiks praegu juba 700 tuhat eurot koos olla? Ilmselt võiks selliseid nii hästiteenivaid tipp-spetsialiste sõrmedel üles lugeda. Seega, kust siis need suured rahad ja varad? Mõned on saanud tõesti kas väljamaalt suure päranduse või on neile tagastatud mingi hinnaline magus kesklinnamaja või maatükk. Ülejäänud on kas osavad erastajad-ärastajad või näiteks äritehingute mahhinaatorid. Väi on rikkuseaga lausa mingi pettus. 64 tuhande eest vara? Sinna kuulub meie kodanikke juba märksa arvukamalt. Praktiliselt kõik Tallinna korteriomanikud. Samuti paremate ja suuremate korterite omanikud Tartus või Pärnus. Erastasid omal ajal kollaste kaartide või EVP-dega ja kuuluvadki rikkama 10% hulka. Samas on aga näiteks Kohtla-Järvel, aga samuti ka mõnes Kagu-Eesti laostunud väikeasulas või majandikeskuse kortermajas korteri turuhind vaid mõni tuhat eurot. Või isegi üldse mitte midagi. Kuidagi ebaõiglane nagu. Seega ei määra rikkust sugugi mitte vaid töökus ja kokkuhoidlikkus, vaid ka näiteks erastatud korteri asukoht.
Mingi ebavõrdsus peabki tegelikult olema. Näiteks peavad rasket ja ohtlikku tööd tegevad kaevur, tuuker, naftapuurija ja kõrgmonteerija saama ilmselt rohke töötasu kui näiteks raamatukoguhoidja. Tippkirurg või teadlane rohkem kui köögi-abitööline. Samuti peab korralik inimene käima paremini riides, omama mugavamat kodu ja sööma tervislikumat toitu, kui näiteks see, kes oma rahad maha joob, narkotsi peale kulutab või end rumalusest kiirlaenudega lootusetult lõhki laenab ja kuuse alla satub. Kui raskem töö, kõrgharidus või arukam ja kokkuhoidlikum eluviis mulle mitte mingit paremust ei tagaks, miks pagana pärast peaksin ma siis tööd rabama ja kokku hoidma, arukalt majandama? Aga nende 1% ülirikastega on asjad pisut teisiti. Nemad midagi ise enam ei tee ega ei pea enamasti isegi mitte mõtlema. Raha teeb muudkui raha juurde! Töö teevad nende eest ära teised. Isegi ärijuhtimise, investeerimise ning laienemisplaanid teevad nende eest ära teised, hea raha eest palgatud tipp-spetsialistid ning kõrgelt haritud asjatundjad.