Liisa Pakosta (TEET MALSROOS)

2015. aastal pöördus oma murega võrdõigusvoliniku poole 209 inimest. Võrdõigusvoliniku kantseleilt nõustamist küsivate inimeste arv jätkas seega ka 2015. aastal kasvamist. Tooni andsid lapsevanemate küsimused oma õiguste kohta, neist suurem osa oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega. Nähtavalt rohkem kui varasemalt oli mullu küsimusi puudega inimestelt.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul oli puudega inimeste pöördumiste arvu kasv hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini. "Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia," märkis Pakosta.

Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja –vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.

"Meie pöördumiste pinnalt on ka näha, et oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad. Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam - oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata," ütles Pakosta.

Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal tõusis naissoost pöördujate arv, sama tendents jätkus ka 2015. aastal. Voliniku kantselei poole pöördujatest olid 2015. aastal 110 naised ja 71 mehed ning kolmel korral olid pöördujateks naine ja mees koos. Voliniku kantselei poole pöördus mullu ka 21 juriidilised isikut. Nelja pöördumise puhul polnud konkreetset isikut võimalik kindlaks teha.

Pea poolte juhtumite korral puudutas küsimus töösuhteid, millele järgnesid kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused.

Jaga artiklit

2 kommentaari

  /   09:10, 14. jaan 2016
Neid kaebusi peaks veel rohkem olema, see on täielik sadism, kuidas puuetega inimesi koheldakse selles riigis, seejuures täiesti karistamatult, seadusloome tasemel, mis kannab järjest halvemat suhtumist puuetega inimestesse ühiskonda, ametnike kaudu, kes neid seadusi täidavad. Rünnakud ja irreaalsed väljamõeldised nagu: puuetega inimesed on joodikud, petised, kui nad rohkem pingutaks saaks nad terveks, kui viimast väidab sotsiaalkindlustusameti puuete määramisega tegelev ametnik või on asi eriti kummaline, viimastel aastatel on paberi peal muidugi paljud tervemaks saanud, aga see sõltub ainult hindamise metoodikast, mitte reaalselt toimetuleku paranemisest. Napib neid, kes puuetega inimeste kaebusi vormistaks kaebusteks ja neid kaebusi analüüsiks süsteemsete rikkumiste seisukohalt, Kuskilt maalt ei suuda need inimesed enam isegi kaevata kuhugi, neil ei olegi kuhugi kaevata, ov lihtsalt ei vasta või viidatakse perekonna kohutusele abi korraldada. Riigi poolt on puuetega inimeste hääl maha surutud "invatapuseadustega" hirmutamise ja ministeeriumi palgaliste katusorganisatsioonide kaudu, kes tegelikult puuetega inimesi kuidagi esindada ei saa, aga neid on vaja rahva petmiseks, et demokraatia mäng paistaks veenvam. Sellise väärastatud demokraatia etendamine on kõigile kulukas ja mis peamine, jätab see puuetega inimesed tegelikult abist ilma. 10 000 uut töövõimetust aastas on ise juba märk sellest, et ühiskonnas on baasiliselt midagi väga valesti, kui sellises tempos invaliidistumine kasvab, osa tuleb muidugi eakate arvelt, aga ka naiste järjest varasem invaliidistumine ei ole uudis. Ma väidan, et see riik on inimeste tervisele ja elule ohtlik ja inimete tahtliku sandistamise poliitika jätkub, selle eest juba hoolitsetakse meediast tuleva ajupesu kaudu. Inimete lakkamatul hirmutamisel ja vaimsel terroril on tagajärjed, mis avalduvad järjest varasema ja suurema hulga inimeste invaliidistumisena. Ei maksa petta ennast mõttega, et see kõik toimub juhuslikult, see on teadlik ja poliitiliselt juhitud tegevus. See riik on kohalikele inimestele eluohtlik, praegu on kohalike ilmajäetus teenustest eriti teravalt näha immigrantide poputamise taustal, viimaseid kaitsevad rahvusvahelised standardid, aga kohalikele, mitteinimestele, need ei laiene.
Ka see on võrdõiguslikkuse eiramine.
H
Heidrich .  /   08:36, 14. jaan 2016
Puuetega inimeste pöördumise kasv ei ole hea peegeldus . Tuleks võidelda põhjustega , miks üha enam tekib juurde puudega ilmakodanike .

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis