Repliik

Üks küsimus | Kuidas e-riik inimestele lähemale tuua? (4)

Kuldar Taveter, Tallinna tehnikaülikooli tarkvaratehnika professor, 12. jaanuar 2016 18:50
Õhtuleht: EMORi küsitlus näitas, et paljusid Eesti e-teenuseid kasutab vähem kui 10% Eesti inimestest. Kuidas tuua e-riik inimestele lähemale?

 

Kuldar Taveter, Tallinna tehnikaülikooli tarkvaratehnika professor: Eesti inimesed ei ole oma e-riiki täielikult omaks võtnud, ja seda kahel põhjusel. Esiteks, meie e-teenused ei ole pandud inimese elukaarest sõltuvasse süsteemi, nagu seda on tehtud näiteks Norras. Seda eelkõige seetõttu, et Eestis on e-teenuseid arendatud pigem ministeeriumide kaupa kui lähtuvalt inimese vajadustest mitmesugustes eluolukorades. Teiseks, Eesti e-riigi arendamisele panid aluse tehnilised inimesed ning nemad on seda protsessi ka siiamaani juhtinud. Alles viimasel ajal on hakatud rohkem tähelepanu pöörama teenuste kasutatavusele ja kasutajamugavusele. Positiivseks näitena võib tuua maanteeameti e-teeninduse.

Olukorra parandamiseks tuleks kõik Eestis pakutavad avalikud teenused – nii riigi kui ka omavalitsuste ja erasektori pakutavad teenused – panna ühtsesse süsteemi ja realiseerida see portaalina, mis pakuks inimesele vajalikke teenuseid tema võimalike eluolukordade järgi. Järgmise sammuna tuleks nende pakkumine portaalis seada sõltuvusse konkreetse inimese elukaarest, mille kohta kogutakse e-riigi registritesse ja andmebaasidesse infot. See puudutab selliseid elusündmusi nagu lapse sünd, õpingute alustamine, abiellumine ja pensioniea kättejõudmine, aga samuti inimese vastava portaali külastused.

Kirjeldatud portaal võiks edasi kasvada niinimetatud nähtamatuks e-riigiks, kus näiteks lastetoetusi ei pea taotlema, vaid riik teeb vastsetele lastevanematele elektrooniliselt vastava ettepaneku. Kes kirjeldatud süsteemi realiseeriks? Näiteks Suurbritannias on e-riigi põhimõtteks "riik kui platvorm", mis tähendab, et riik pakub ainult platvormi ja infrastruktuuri, millele erasektor saab ehitada vajalikke teenuseid. Niisugust lähenemist kasutatakse samuti Eesti e-residentsuse juures. Miks mitte teha sama meie oma e-riigiga?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee