Kulutused toidule ja majapidamisele moodustavad kolmandiku keskmise Eesti pere eelarvest. Kuidas siiski säästlikult ning samas tervislikult ja maitsvalt süüa? Planeerimine tagab, et pere-eelarves jagub raha tähtsate asjade jaoks ning pole tarvis kergekäeliselt laenuraha kasutada, kirjutab Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja.

1. Pane kirja planeerimise eesmärk. Olgu selleks siis lihtsalt kulude vähendamine või millegi tarbeks kogumine.

2. Analüüsi praegusi kulutusi. Teades, millele kulutad, leiad kokkuhoiuvõimalusi – abi võib olla näiteks toiduvaliku uuendamisest, ostukoha vahetamisest või valmistoodete osakaalu vähendamisest poekorvis.

3. Väldi emotsioonioste. Ahvatlusi aitab vältida ostu- nimekirja koostamine. Läbi võiks mõelda kogu nädala menüü ja vajadused ning hoida silm peal ka kodupoe nädala eripakkumistel. Samuti on abi kululimiitide seadmisest nädalaks või igaks ostukorraks – kui näiteks soetada soodushinnaga kruusid või DVD (mida tegelikult vaja pole), peaks kulutusi kokku tõmbama teiste plaanitud ostude arvel. Tark on kriitiliselt hinnata ka väikesi kulusid, mis võivad kokku moodustada arvestatava summa. Näiteks paar maiustust või karastusjook nädalas pole suur väljaminek, kuid aasta jooksul võib pere nii märkamatult kulutada sadu eurosid.

4. Võrdle hindu ja koguseid. Toidupoes ringi jalutades hakkavad sageli silma kollased või punased sildid, mis üht või teist kaupa tavapärasest madalama hinnaga pakuvad. Ehkki soodushinnaga, võib “kollase sildi” kaup siiski olla kallim mõnest samaväärsest tootest sealsamas kõrval. Samuti ei tähenda soodne hind alati kokkuhoidu – kui kaup ei ole tegelikult vajalik, tähendab ost hoopis lisaväljaminekut. Tähele tuleb panna ka toodete koguseid. Kui näiteks 400grammine soodushinnaga kohvipakk on vaid veidi odavam kõrvalolevast 500grammisest, aitab otsust langetada kilohind. Tark ongi võrrelda sarnaste toodete kilo, liitri või tüki maksumust, et saada teada kauba ühikuhind.

5. Uuri etikette. Lisaks hinnale tasub toodete võrdlemisel jälgida ka koostist. Nii võid kindel olla, et lõunapraad sisaldab tõepoolest liha ja mitte kümnendiku jagu soolvett. Väikeses kirjas etikettide ja siltide uurimine tasub vae- va – näiteks on kodumaist kaubamärki kandvad tooted majanduslikel kaalutlustel sageli valminud hoopis mujal.

6. Vaata säilimisaega. Üldjuhul on soodsam osta suuremates pakendites toidukraami, mille ühikuhind on odavam. Ka siis, kui pere on väike, on nutikas planeerida ostusid pikemalt ja soetada kaupu, mille säilimisaeg pikem, siiski suurpakendites. Seevastu väiksemaid koguseid on mõistlik osta lahtise kaalukaubana. Näiteks 150grammise singipaki hinnast moodustab suure osa pakend.

7. Väldi pool- ja valmistooteid. Kodus kokkamine, eriti kui rooga on valmistatud paariks päevaks, on märkimisväärselt soodsam.

8. Võimle pisut. Väiksemate kuludega väljub toidupoest see, kes viitsib kikivarvule tõusta või, veel parem, kükitada – nimelt paigutatakse kauplustes soodsama hinnaga, aga vähem tuntud tootjate samaväärsed kaubad madalamatele riiulitele, ostleja silmade kõrguselt leiab aga populaarsemad ja krõbedama hinnaga produktid.

9. Tutvu turul ja internetis paku- tavaga. Turul on paljud hinnad soodsamad, kuid kergesti rikneva toi- dukraami puhul tuleb silmas pidada kauba värskust ja hoidmistingimusi. Se- da eriti siis, kui puuduvad kogemused ja tuttavad müüjad, kelle kauba kvaliteedis saad kindel olla. Viimasel ajal kogub alternatiivse ostukanalina populaarsust internet, mis võimaldab kaupa muretseda otse talunikelt või netituru vahendusel.

10. Varu toitu nädalaks. Pood olgu suure ja hea kaubavalikuga ning võimalikult lähedal koduteele – nii väldid liigset sõidu- ja ajakulu. Suuremaid oste võiks teha kord nädalas, nii tuleb nädala sees täiendada vaid saia-leiva- ja piimavarusid. Tühja kõhuga poes käimine nõuab tõelist meelekindlust, seepärast vali ostlemiseks aeg, kui kõht on täis ja tuju hea.

11. Õpeta säästmist ka lastele. Lastega poes käimist on targem vältida või kui see ei ole võimalik, teha kokkulepped neile meelepärase ostmise osas juba varem. Nii väldid laste silmade kõrgusel olevate ahvatluste korvi libisemist ja ebamugavaid läbirääkimisi kassas. Suuremad lapsed, kes raha väärtust tunnevad, kaasa nädala menüü ja ostunimekirja tegemisse. Nii saad isikliku eeskuju najal ja koduses miljöös õpetada kulutuste planeerimist ning ühtlasi selgitada, miks on kodus valmistatud toit tervisele kasulikum ja soodsam. Jaga lastega ka säästmise eesmärke, sest koos on lõbusam ka edusamme tähistada.

12. Arvesta kulusid. Kassatšekid hoia pere-eelarve kokkuvõtete tegemiseks alles. Tšekid annavad hea ülevaate, millised on ostukorvis olevate kaupade hinnad, ja on abiks planeerimisel. Pere “finantsjuhil” tasub luua endale sobiv süsteem, kuidas kulusid ja tulusid mugavalt jälgida – kas seada sisse käepärane arveraamat või teha seda arvutis või internetipangas. Võrreldes paar korda kuus tegelikke tulusid ja kulusid eelarves olevatega, saab vajadusel parandusi teha.

Jaga artiklit

3 kommentaari

R
Rasmus  /   00:12, 29. jaan 2018
Kalamrasmus @ gmail .com
R
Rasmus  /   00:12, 29. jaan 2018
Kalamrasmus @ gmail .com

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis