Kommentaar

Toomas Alatalu | Sirge seljaga Poola ja Ungari (12)

Toomas Alatalu, vaatleja, 11. jaanuar 2016, 17:04
 
Euroopa Liidu mullune suurviga oli kindlasti Saksa migratsiooniameti juhi 19.augusti üleskutse: „Võtame vastu 800 000 põgenikku", millest sai just seda oodanud massile õigustus Euroopasse jõuga sissemurdmiseks. Kaks nädalat hiljem astus ta ametist tagasi, ent äratambitud Ida-Euroopa pole järgnenust veel praegugi toibunud. Saksamaa võimud on jätkanud vigade tegemist, ent nii Euroopa Komisjon kui ka europarlament ei üritagi neid arutada, sest kohe-kohe hakatakse vaagima kahte Poola valitsuse otsust.

 

Ümmargune Brüssel

Eelöeldu tuletab meelde Brüsseli mullust Ungarile pealehüppamist ja selle praegust seisu – läks ju nii, et aasta lõpus „tehti Ungarit" mujalgi ehk siis kehtestati oma piiridel Schengeni reeglitele tuginev kontroll. Arvatavalt tekib sama olukord ka Poola probleemidega. Vähemalt – nagu Ungarigi puhul – osaga neist, sest ainutargaks ei saa praeguses üldkriisis kedagi pidada. Eksivad Budapest ja Varssavi, ent ekslik on ka Brüssel ehk kogu Euroopa Liidu mõtlemine.

Poola praeguse valusa probleemi tekitajaks oli nende eelmine „õige" valitsus, kelle nõudel kinnitati konstitutsioonikohtu uued liikmed vahetult enne parlamendi eelmise koosseisu tegevuse lõppu ehk siis, kui oli selge, et valimised võidab opositsioon.

Parlamendi uus enamus tühistas need määramised kiirelt ja pani paika hoopis oma mehed-naised. Ida-Euroopas on sääraseid kiirvahetusi varemgi tehtud, sest seda lubab kehtiv poliitiline kultuur ja sobivad seadused. Demokraatia püsimist saaks ka tagada – paljudes Lääne-Euroopa ja Ladina-Ameerika riikides kehtib seadus (tõin Nicaraguast sealse kaasa ja üritasin tulutult selle sätestamist Eestis aastail 1993–98), mis kehtestab väga lihtsa printsiibi – kolm (või kuus) kuud enne ja pärast valimisi ei tohi ametist vabastada või ametisse määrata ühtegi kõrget ametnikku ja meediajuhti ning vastu võtta konstitutsioonilisi seadusi.

Mõistagi aitaks see säte kaasa võimu sujuvale üleminekule isegi olukorras, kui võimule pääseb senisele täiesti vastandlik jõud. Oleks Poolas see seadus kehtinud, oleksid ära jäänud äsjased kiirkorras määramised ja neist alguse saanud konfliktid ja pinged.

Tegelikult on nii 10miljonilise Ungari kui 40miljonilise Poola põhiprobleem muus – nad on regionaalsed tegijad ja evivad samas harukordseid valitsusi kogu Euroopa Liidus. Tegu on üheparteiliste valitsustega, millel on parlamendis pealegi absoluutne enamus (Ungaris 133 kohta 199st, Poolas 235 kohta 460st).

See võimaldab ajada väga selgepiirilist poliitikat ja see erineb oluliselt Euroopa Liidu praegusest nn konsensuslikust poliitikast, mis on kompromiss kahe poliitilise peajõu vahel. Ei tasu unustada, et 2004. aasta peale on europarlamendi kaks suurjõudu – konservatiivid ja sotsialistid, kes üksinda ei saa valitseda, ent kes koos moodustavad suure enamuse parlamendis – sõlminud ülejäänud parteirühmi ignoreerides võimu jagamise koostööpaktid. Viieaastasest perioodist kuuluvad esimesel 2,5 aastal kõik võtmepositsioonid ühele neist – seda mõistagi teise toetusel ja teiseks 2,5 aastaks vahetatakse kohad. Tegemist on niivõrd mugava süsteemiga, et kahe suure juba kolmas vastav kokkulepe sõlmiti veel enne 2014. aasta europarlamendi valimisi ja Eestigi valijad peaksid mäletama, kuidas käis agiteerimine – toetage vaid parempoolseid või sotse, sest teiste parteide esindajad ei suuda europarlamendis Eesti huvides midagi korda saata.

Nii ongi, ent eks europarlamendi selge hambutus kasvõi Kreeka ja migrantide probleemi käsitlemisel tulene paljus opositsiooni tasalülitamisest – soojade kohtade ootus või tänumeel neil istumise eest teeb oma töö.

 

Poola ja Ungari sildistamine

Euroopa Komisjon räägib ammu mugavdatud juttu, mille kooskõlastamine röövib enamiku europarlamendi tööajast. Ungari ja Poola valitsuste enesekindel ja kiire toimetamine mõjub vastukarva eurobürokraatide ümmargusele toimetamisele ja veel ümmargusematele juttudele väärtustest ja rääkimise käigus ei taheta kuulda ega näha midagi enda ümber.

Sünge näide – ajal, mil pandi kokku Euroopa Komisjoni (mai–november 2014) tekkis ja kehtestas end oma suurpiirides Islami kalifaat, mille ohtlikkusest hakati Brüsselis tõsimeeli rääkima alles siis, kui oli sõlmitud Iraani kokkulepe (juuli 2015). Samasuguse venitamisega on läinud ja jätkub pagulaste probleemi lahendamine.

Tagatipuks juhib ka Euroopa poliitika suurotsustajat Saksamaad taas samasugune suur koalitsioon nagu Brüsselitki. Kombinatsioon, mis võimaldab ajada ka kahest välispoliitikat – kantsler Merkeli konservatiivid nõuavad Venemaa agressiooni lõpetamist Ukrainas, samas kui sotsiaaldemokraatidest koalitsioonipartner kasutab otsepääsu Putini juurde selleks, et rajada Nord Stream2, mis on selgelt Ukrainavastane samm.

Poola praegune valitsus teeb kindlasti liiga opositsioonile, ent tema "põhihäda" on hoopis selles, et nad on avalikult vastu Euroopa tipus käivale kahepalgelisele välispoliitikale. Ajalooliselt on Poolal sajandeid tulnud valida Venemaa ja Saksamaa vahel. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine tähendas viimase eelistamist, ent nüüdne Varssavi valitsus annab selgelt märku, et suuri kooslusi tuleb juhtida mitte suurriikide erihuvisid tagavate poliittehnoloogiliste võtete abil, vaid arvestades kõigi liikmesmaade huvidega.

See, et Poola hoiak leiab toetust mujal Ida-Euroopas, mis meenutab kahe ilmasõja vahelist perioodi, mil Poola püüdis olla piirkonna liider, on siiski vaid ajalugu. Küsimus pole mitte Poola käitumises, vaid Euroopa Liidu liialt ümmarguses juhtimisstiilis, mis kannatab opositsiooni ehk siis normaalse, kuid teistsuguse arvamuse tasalülitamise all. On viimane aeg taibata, et paljuski just tänu sellele jäävadki kõlama Euroopa kõigi äärmuste avaldused. See käib ka Ungari ja Poola valitsuste mõnede (NB! – mitte kõigi) otsuste kohta, mida ei või sildistada (oma toolist kinnihoidja esimene liigutus!), vaid vajadusel selgeks vaielda, nagu demokraatia seda ette näeb.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee