Repliik

Malle Pärn | Tagurpidi-maailma traagika (48)

Malle Pärn, teoloog ja näitleja, 8. jaanuar 2016 18:52
Foto: TEET MALSROOS
Vahel tundub mulle, et me elame täielikus tagurpidi-maailmas. Tähtsatel ametikohtadel kõrget palka saavad inimesed, kelle hoolde on usaldatud terve meie riigi ja rahva elu, on kaotanud reaalsusetaju, nii enda kui teiste, koguni terve maailma suhtes. Nad keskenduvad kinnisideedele, millele kõik peavad alluma, nad isegi ei vaevu neid rahvale selgitama. Ehk ei oskagi, sest kuidas sa selgitad kinnisideed?

Neid ei huvita see, mis maailmas tegelikult toimub. Aga tänapäeval ei ole enam võimalik seda rahva eest varjata. Neid ei häiri see, et nende palk on palju kõrgem kui nii mõnegi nendest palju olulisema töö tegija sissetulek. Vastupidi: nad hakkavad vastu, kui rahvas nende boonuseid kärpida tahab. Aga selle kärpimise põhjuseks ei ole kadedus ega pahatahtlikkus, vaid elementaarne õiglustunne, mida tavaline inimene ei ole hõbeseeklite eest maha müünud.

Tundub nagu oleks riigikogu ja valitsus rahva sundusel pandud tegema mingit eriti vastumeelset tööd. Justnagu oleks nad süüta vangi pandud. Miks muidu on vaja neid seal mitmekordselt üle kullata?

Ja nendelt kõrgepalgalistelt ja lisatasulistelt tuleb juba kaks aastat absurdseid ja rahvale ebameeldivaid otsuseid: trahvid, maksud, sundkindlustused, sundregistreerimised, sundkorstnapühkijad. Nagu oleks terve meie rahvas üks paadunud kurjategijate kamp.

Kõige väiksem usaldusprotsent telehääletusel oli seitse ja see oli peaministrile. Miks see talle korda ei lähe? Mina oleksin ammu tagasi astunud. Valitsust on vaja selleks, et rahvas saaks inimväärset elu elada. See on tema töö, mille eest talle palka makstakse.

Kui valitsus oma rahvale inimväärset elu võimaldada ei oska, siis ta peab tagasi astuma. Või siis selgitama, mis neid takistab. Valitsus räägib, et nad on kõik hästi teinud, aga elu maapiirkondades sureb tasapisi välja, noored põgenevad välismaale.

Tark isand palkab teenri, kes on talle väärikaks abiks, mitte ülbeks mõistuseta ülemuseks. Mõistusega inimesed elavad kogukonnas ja tarvitavad iga liikme võimeid ja oskusi ühiseks hüveks. Ja kodanikena on nad kõik võrdsed, sest neil on ühine eesmärk, nad teevad tööd, mis on neile kõigile oluline. Igaüks kannab müüri omi kive. Ja müür kuulub meile kõigile.

Tagurpidi-maailm ei mõista seda lihtsat tõsiasja. Ja see on traagiline, mitte koomiline. Sest rumal ja alatu teener müüb oma isanda maha või rikub ära tema maine, aga koos sellega kaotab ta ka oma positsiooni. Nagu vähktõbi kaob ju ka ise, kui ta ohver sureb. Edukas teener on ustav oma isandale. Ja saab väärilise tasu.

Miks meie riigis on poliitika nii madalale langenud? Mitte rahvast teenima, vaid seda ebaustavate teenrite kombel võõrastele maha müüma? Kui õppisin veel lavakunstikoolis, ütlesid poisid tihti – ah, teeme niisama pulli!

Mulle tundub, et “niisama pulli” tehakse praegu nii kultuuris kui ka poliitikas. Meil tuleks ehk täiskasvanuks hakata?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee