Uudised

Mu aadress pole maja ega tänav 

MÄRT MILTER, 21. veebruar 2000, 00:00
“KT-l” on tore stuudio, vaatega Vabaduse väljakule. Sümpaatne on ka algus, kus sisu tutvustatakse, ja saate logo (ainult muusika on niru). Tegijad on endale korralikult selgeks teinud, et saadet juhib Siiri Sinijärv, seega säästetakse vaatajat reporterite nägudest. Saade on kujundatud meeldivas headfilmilõigudladuspealeloetudtekstformaadis.

Teeviidal käis rekordarv inimesi
KAIDO TIITS


Tänavune “Teeviit” osutus sedavõrd populaarseks, et reede õhtuks olid müüdud kõik 15 000 noortele trükitud piletit ja huvilistele tuli hakata noortepileti hinnaga täiskasvanute pileteid müüma.

Messi pressiesindaja Reimo Sildvee sõnul külastas tänavust haridusmessi umbes 19 000 inimest, mis on eelmise aastaga võrreldes tuhatkond külastajat rohkem.

Rahvasummast läbimurdev maksuametnik Aalo Kukk (42) uudistas laupäeval koos Audentese erakõrgkoolis õppiva abikaasaga bokside vahel ja nentis, et aitab peatselt lõpetaval pojal edasiõppimiseks kooli valida.

Täisealiseks saav Kristel nentis, et tegi oma valiku juba enne “Teeviidale” tulekut. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahab ta minna aastaks välismaale õppima, seejärel naasta Eestisse ja jätkata õpinguid kõrgkoolis.

Muulastel pole valikut

17-aastased Aleksei Borihhin ja Stanislav Jurtšenko valivad merekooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Lennukolled©i vahel. Kõige rohkem huvitab neid lenduri amet. Valik sõltub sellest, millises koolis käib õppetöö vene keeles. “Tegelikult pole meil suurt valikut,” nentis Borihhin.

Blond kaunitar Olga (16) lausus veendunult, et valib edasiõppimiseks Tallinna meditsiinikooli. “Mulle meeldib inimesi aidata,” lisas Olga.

Concordia webmaster

Sel ajal, kui peaminister Mart Laar tunni jooksul õpilaste küsimustele vastas, otsis poeg Mihkel kooli, kus arvutialaseid teadmisi täiendada.

Usaldusväärse allika sõnul saab noore Laari arvutiõpetajatel raske olema, sest 10. klassis õppiva noormehe õlul on Concordia ülikooli veebilehe ülespanemine ja täiendamine.

“Vaatasin gümnaasiume ja tehnikakoole, aga sobivat pole leidnud,” ütles Mihkel Laar. “Praegu käin Gustav Adolfi gümnaasiumis, kuhu tahaksin edasi jääda.”

Mart Laar külastas Mulgimaa boksi, kus proovis võimeid paaditrena©ööril.

Maha astudes lausus punetav ja pingutusest ähkiv Laar: “Viljandi paadimeheks peaksin kõlbama.”

Turu linna boksis istus Laar juuksuritooli, kus kaheksandat aastat Soomes elav ja juuksuriks õppiv Eneli Lagutin ta soengut seadis. “Ehmatasin algul täitsa ära. Siis mõtlesin, et kas peaks lakki ka panema, aga ei jõudnudki,” lausus Lagutin.

Kaitsejõudude boksis tulistas valitsusjuht elektroonilisest püstolist kümme lasku, saades 100 punktist 14. Ka minikorvpall valmistas Laarile raskusi, kuid pärast üheksandat viset vopsas pisike pall pealtvaatajate rõõmuhõisete saatel siiski korvi.

Jakob Westholmi gümnaasium kinkis peaministrile 120-kroonise raamatu “Jakob Westholm ja tema kool”, mida Laar oli eelnevalt põhjalikult sirvinud.

Õpihimuliste vahel jalutas ringi ka perekond Tarand. Andres Tarandi sõnul köidavad teda Luua Metsakool ja Tartu Teoloogia Akadeemia. Kärus poolteiseaastast Juliust lükkav Indrek Tarand märkis: “Meeldiv üritus. Vaatan, kuhu Julius tulevikus õppima panna.”

Indrek Tarand tahab õpetajaks

Ajaloolane Indrek Tarand uuris Rocca Al Mare kooli boksis, kas tal õnnestuks sinna õpetajaks minna. “Poolteise aasta pärast peaks midagi tõsist tegema hakkama,” nentis Tarand.

Kooli omaniku Hannes Tamjärve sõnul on kõige teravam konkurents laulmise ja kehalise kasvatuse õpetaja kohale.

700 õpilaskohale on end juba kirja pannud 400 õpilast.


Ministri autojuht saab trahvi
SIIM RANDLA


Politsei trahvib halduskorras välisministri Toomas Hendrik Ilvese autojuhti, kes läinud nädalal vastu puud sõitis.

“Autojuht saab sümboolse rahatrahvi,” kinnitas Harju liikluspolitsei inspektor Lembit Prunt. Ta ei osanud veel öelda, kui suur halduskorras määratav trahvisumma tuleb. Samas märkis liikluspolitsei tööga kursis olev inimene Sõnumilehele, et Ilvese autojuht võib saada üle 2000 krooni trahvi või jääda mõneks ajaks juhtimisõiguseta.

Välisministri ja tema autojuhi Oleviga (28) juhtus õnnetus läinud neljapäeval, kui viimase juhitud Mercedes-Benz Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teel libedas kurvis teelt välja ja vastu puud sõitis. Kumbki mees vigastada ei saanud, küll sai kannatada masin.


Politsei on Lvovi kriminaalasjadega raskustes
(BNS)


Politsei on väidetava allilmaliidri Oleg Lvovi (pildil) suhtes algatatud kahe kriminaalasja uurimisega raskustesse sattunud ja enne kevadet Lvov kohtu ette ilmselt ei jõua.

Keskkriminaalpolitsei asedirektori Kersti Jundase sõnul taotleb uurija täna prokuratuurilt Lvovi suhtes altkäemaksu andmise paragrahvi järgi algatatud kriminaalasja eeluurimistähtaja järjekordset pikendamist.

Sama taotluse teeb uurija ilmselt ka veebruari lõpus, kui saab täis Lvovi suhtes relva ebaseadusliku omamise paragrahvi järgi algatatud kriminaalasja eeluurimistähtaeg, ütles Jundas.


Ving tappis kolm last
Toomas Šalda


Laupäeval kella viie ajal hommikul puhkes Pärnumaal Paikusel seni kindlaks tegemata asjaoludel lõpuni ehitamata eramajas tulekahju, mis lõpetas omapäi koju jäetud kolme lapse elu.

Kahekorruselises eterniitkatusega majas surid vingumürgitusse viieaastane Estrid, kümnene Ethel ja üheksane Hannes. Põlesid kahe korruse vaheline trepp, sein ja katus. “Millistel asjaoludel tuli alguse sai, võib praegu vaid oletada, eksperdid alles selgitavad seda,” öeldi eile Pärnu päästeametist. Põlengust tuli teade kell 5.57, seega ligi tund pärast arvatavat tule süttimise aega. Neli tuletõrjemasinat kolmeteistkümne mehega jõudsid õnnetuspaigale kümne minutiga, kuid lapsi päästa polnud enam võimalik.


Moevärv roosa
TIINA KUULER


Ülemaailmselt Beauty for All Seasonsi aastakonverentsilt Ameerikast naasnud Gersi stiilistuudio juhataja ja omaniku Sirje Küttise sõnul on praegu moes naiselik mõtlemine ja roosa värv.

Sirje Küttis võitis seitsmendat korda järjest Euroopa parima konsultandi auhinna. Euroopa Oscariks kutsutud kuldse kujukese jagamisel läheb arvesse eelkõige stiilifirmade läbimüük, aga ka korraldatud koolituskursused. “Eesti naine peab välimust väga oluliseks, sealt ka meie suur läbimüük,” põhjendab Küttis oma võitu.

Varem on Sirje Küttis pälvinud ka Doctor of Dressi nimelise auhinna, mille saab klientide välimuse võrdlusel enne ja pärast stiilikonsultatsiooni.

Kergendamaks välimusemuutjate ja -nõuandjate tööd, tutvustati Ameerikas lähemalt 2000. aasta kevade ja suve uuemaid moeuudiseid. “Praegu valitsevad moes 1980. aastate mõjud,” ütles Sirje Küttis, kuid lisas, et otse kapist vanu asju võtta siiski ei saa. Eelkõige on muutunud materjalid.

“Uue sajandi mood on nagu juba kirjutatud raamatu uuesti kirjutamine, ainult uue varjundiga,” selgitas Küttis piltlikult.

Female thinking (naiselik mõtlemine) ja emotsionaalne intelligents ruulivad. Mood on eelkõige iseseisva, enesekindla naise mood. Samas on riietus mugav ja sportlik, mida näitavad pöörad, aasad ja krõpsupaelad nii riietel kui ka jalanõudel.

Teknodekoor

Kogu rõivamoe suuna kohta käiv märgusõna on teknodekoor. Dekoreeringuid on igal pool ja igal kujul – lilled, lehed, reljeefne muster, pealeõmmeldud aplikatsioonid.

Seni valitsenud sirgele, lihtsale, ilma liigsete lisanditeta joonele lisanduvad uuel hooajal romantilised rüüsid ja volangid. Materjaliks on techno - helendavad, hõbedased ja läikega kangad.

Hooaja värv number üks on ROOSA. Külm roosa, soe roosa, beebiroosa, tumeroosa – absoluutselt kõik roosa varjundid. Ka hall pole kuhugi kadunud, seda on hea roosaga kombineerida. Valitsevad neutraaltoonid kreem ja karamell. Natuke võib aktsendina kasutada kollast, rohelist ja oran©i.

Kapuuts on endiselt kohustuslik, seda võib sobitada ka pidulikku õhtutualetti. Moodne on kas paatkaelus või siis vastupidi väga kõrge kaelus nagu skafandril.

Miski pole seal, kus kombeks

Eelkõige puudutab see väide vöökohta, mis on kas alla puusa peale lastud või hoopis rindade alla tõstetud. Nii püksisääred kui ka varrukad on kolmveerandpikkuses. Püksisääri soovitas Küttis suvel uuendada nii, et õmmelda alla serva tunnel ja tõmmata sääred paelaga kokku.

Ka kotti kantakse igal pool mujal kui käes – seljas, vööl, üle õla. Suveks ennustab Sirje Küttis väga suuri kotte, peaaegu nagu “Kott, kuhu sa naise viid?”

Nagu kakskümmend aastat tagasi, ei pääse ka nüüd suurtest mummudest. On ka lilli ja taimset d©unglimustrit, aga loomamustrid võiks küll veidikeseks puhkama jätta.

Enda jaoks kõige kummastavamaks peab Küttis plastmassehteid. Plastkäevõrusid võib endal käe kuni küünarnukini täis lükkida. Odavailmelised plastkõrvarõngad aga olgu hästi suured.

Naiselikud juuksed

Kuna kogu moe suund on naiselikkusele, siis on ka juustemoes rohkem kohevust ja laineid ning pikki juukseid. Endiselt on moes igasugused salgud, mida saab geeli ja vahuga kujundada. Dekoreerida saab ka juukseid, kasutades litreid, täppe ja mumme. Neid võib ka lihtsalt soengule peale kleepida või külge haakida.

Meik on loomulik

Teravaid kontuure pole, kõik on hajutatud. Laugudele kantav värv on eelkõige matt ja suitsune roosa või sinakashall. Huuled ja põsepuna peavad aga tingimata läikima. Silmi rõhutatakse rohkem kui huuli, suujoon olgu võimalikult loomulik.

Igal juhul on oluline, et meik ei domineeriks selle kandja üle.


Lühidalt
(BNS)




Savisaar jätkab

Eesti suurpartei Keskerakond valis üleeilsel kongressil suure häälteenamusega parteijuhi kohale tagasi Edgar Savisaare (pildil).

Savisaare poolt andis oma hääle 732 kongressi delegaati, tema vastaskandidaat Siiri Oviir sai 120 ja Kalev Kallo 40 häält.

Keskerakonna kongress vahetas kongressil välja üle poole partei senisest juhatusest, valides sellesse 15-liikmelisse juhtorganisse üheksa uut inimest.

Keskerakonna uude juhatusse valiti Peeter Kreitzberg (493 häält), Siiri Oviir (432), Kadri Must (390), Sven Mikser (332), Vilja Savisaar (305), Koit Pikaro 285, Jelena Ivanova (271), Kalle Mihkels (248), Tõnu Kauba (237), Ando Leps (231), Karl Õmblus (224), Peep Põdder (221), Urmas Laht (218), Arved Liivrand (205) ja Toomas Varek (205 häält).

Keskerakonna liider Edgar Savisaar kritiseeris kongressil esinedes kolmikliidu tegevust ja kinnitas, et Keskerakond tugevneb ja tuleb võimule. Ta ei kahtle selles, kuna valijate toetus Keskerakonnale on aastate jooksul üha kasvanud.

Savisaar ründas teravalt Eesti ajakirjandust, süüdistades seda valitsusliidu soosimises ja poliitilises tsensuuris.

Tuleb Makedoonia president

Täna tuleb Eestisse kahepäevasele visiidile Makedoonia president Boris Trajkovski. Homme kohtub Makedoonia president Kadrioru presidendilossis Eesti riigipea Lennart Meriga, Riigikogu esimehe Toomas Saviga ja peaminister Mart Laariga.

Näitavad õhutehnikat

Kaitseväel on kavas 24. veebruaril Eesti iseseisvuspäeva paraadil Tallinnas demonstreerida muu lahingutehnika kõrval esimest korda ka piirivalve lennusalga õhutehnikat.

1990. aastate keskel Saksamaalt kingituseks saadud Tšehhis toodetud L-410 lennuk ja Nõukogude päritolu MI-8 helikopterid lendavad 150 meetri kõrguselt ühe korra üle Vabaduse väljaku.


Kuulsused rõvetsesid poliitpeol
AIRI ILISSON


Isegi Contra kangestus, kui Peeter Volkonski poliitpeol Koeru kultuurimajas üleeile mitmendat korda kõiki lavalt “p...i” saatis.

Rusikatega vehkivad Vene sõjaväe vormis laulikud veeretavad nukrat lauluviisi või ajavad sõimusõnade saatel õigust taga. On sajandi esimene poliitpidu – Koeru holaöö.

Kes pärast peo algust kohale jõuab, peab kultuurimaja uksel otsa ümber pöörama. Piletid lõppesid otsa juba enne algust, nii et hilinejad kontserdile ei pääse.

Riidehoiu töötajad laiutavad vaid käsi ja nendivad: “Hullumaja. Pole enam kohta, kuhu jopet riputada.”

Saal on rahvast puupüsti täis. Kel õnnestub istekoht hõivata, see rõõmustab. Vähem õnnelikud toetuvad püsti seistes seina najale.

Seltsimehed naised

Osa rahvast on kohale tulnud Vene sõjaväelase- või miilitsavormis. Laval käiv mäsu kogub õhtu hargnedes aina hoogu. Õhtu juht Peeter Volkonski seob oma etteastetesse ohtralt sõimusõnu. Isegi Contra, kes alati varmas sõna on võtma, kohkub.

Seevastu ei hoia end tagasi Contra miilitsavormis kaasesinejast poeet. Näiteks luuletuses “Piss” räägib noormees Toompea nurga taga asjal käimisest, aasides samas Riigikogu juhmust.

Esinejate seltskond on kirev: kuulsamad nimed, nagu Jääboiler, Lauri Saatpalu, Mülleri Sass, Henri Laks, ansambel Dagö, Urmas ja Siiri Sisask ning paljud teised. Mõned astuvad üles rohkem, teised vähem poliitiliste lauludega.

Koeru kultuurimaja naistetualeti ukse peal ripub silt “seltsimehed naised”. Meestele mõeldud samasuguse asutuse uksel seisab “seltsimehed mehed”.

Vasakpoolsed puudu

“Kuulutan meie kommunistliku partei looduks – edasi mingem nüüd oma rakukesi moodustama!” karjub Peeter Volkonski kella ühe paiku öösel mikrofoni. Enne seda on ära vaadatud mustvalged filmikaadrid Leninist ja tõmmatud laval Urmas Sisaski loitsu saatel üles sinimustvalge.

Publiku hulgas ringi kõndinud Nõukogude armee autoroodu lihtsõdur on nii vindine, et sõbrad on sunnitud ta koju talutama.

“Häh, ühest küljest oli see ju nali,” ütleb svipsis Volkonski aeglaselt ja hoolikalt sõnu hääldades pärast pidu ajakirjanikule. “Aga teiselt poolt puudub Eestis tõeline opositsioonipartei. Keskerakond on nagu nimestki näha keskerakond. Vasakpoolseid parteisid Eestis pole.”

Ta mõtleb natuke, raputab pead ja lisab: “Tänane üritus oli siiski puhas nostalgitsemine. See oli ilus.”

Hullumeelselt popp

Ürituse korraldaja Thea Kristal on peoga rahul. Neljandat korda maha peetud “Holaööst” oli publik nii vaimustuses, et väike kultuurimaja ei suutnud ligi 400 inimest ära mahutada.

“Meil oli saalis 250 tooli. Veel enne pidu helistati igast Eesti nurgast, et kohta broneerida, kuid meil lihtsalt ei olnud enam pileteid.”

Kas üritus oli tõepoolest poliitüritusena mõeldud?

“Tegelikult oli see pilapoliitika, mis me tegime. Me oleme vabad ja laulame, mis hingel. Protestilauludega oli tegemist selles mõttes, et millegi vastu oleme alati tõredad: olgu see raha, keskkond, teise inimese türanniseerimine,” ütleb Kristal. “Ma kutsusin meelega sellised muusikud, kes midagi loovad, kas või häälitsustega. Näiteks kui öeldakse väga vihaselt “tovarištš”, siis võib see olla sama, kui kümme roppu sõna.”

“Okei, see üritus oli tipptopp,” nendib ta rõõmsalt lõpetuseks ja lubab järgmiseks aastaks midagi uut välja mõelda.


Vürtsitüdrukute kohal ripuvad mustad pilved
Reuters-BNS


Tüdrukutebändi Spice Girlsi liikmetel on Briti bulvarilehtede andmeil tõsiseid probleeme, sealhulgas kehakaalu, maniaki ja laialimineku ohu pärast.

Victoria Beckham, kes äsja osales Londoni moenädalal Maria Grachvogeli rõivaste esitlusel modellina, on hädas kehakaaluga ning lähedased veenavad teda arsti juurde minema, teatas Sunday Mirror. Lehe teatel on Beckham hädas tasakaaluhäirete ja väsimusega ning tema ema ja ämm üritavad teda ravile saata. Spicegirl on väiteid oma võimalikust toitumishäirest eitanud, bulvarilehed pasundavad aga vastupidist. Mirror spekuleeris, et Beckham võib põdeda suhkruhaigust.

Sunday People teatas omakorda, et 1998. aastal Spice Girlsist lahkunud Geri Halliwelli (Ginger Spice) jälitab maniakist austaja ning soolokarjääri üritav endine vürtsitüdruk on oma Londoni maja ümber korraldanud mitmekordse valve.

Peale selle on Sunday People teatanud, et Mel “Scary Spice” Gulzar on tõsises tülis Melanie Chisholmiga ning nende vastuolud ähvardavad bändi sootuks lammutada.

Chisholm plaanivat kolida Ameerikasse ning jätkata seal oma soolokarjääri, sest talle ei meeldi Spice Girlsi muusika.

Tagatipuks ootavad Halliwell ja teised spicegirls’id otsust, kas nad peaksid maksma ühele Itaalia jalgpalliklubile 1,6 miljonit naela (ligi 40 miljonit Eesti krooni) kahjutasu.

Nimelt kaebas palliklubi Aprilia kõik viis tüdrukut kohtusse, väites, et Halliwelli lahkumisega bändist rikuti pooltevahelist sponsorlepingut.

Londoni kohus peaks otsuse tegema 23. aprilliks.


Austria avaldas valitsuse vastu meelt
Reuters-BNS


VIIN. Viinis kogunes laupäeva õhtul umbes 150 000 austerlast, et avaldada meelt uue paremtsentristliku valitsuse vastu.

Heldenplatzil peetud suurmeeleavaldusel süüdistati konservatiivist kantslerit Wolfgang Schüsselit riigi isoleerimises ja lõhestamises, kuna ta sõlmis valitsusleppe paremradikaalse Vabadusparteiga, mida juhib natsilembuses ja ksenofoobias süüdistatav Jörg Haider. Viimane küll ise kabinetti ei kuulu.

“Te peate üksnes tagasi astuma, ja meeleavaldused lõpevad väga kiiresti,” sõnas ürituse korraldaja Robert Misik Hofburgi lossi ette platsile kogunenud rahvale. 1938. aastal pidas samal väljakul rahvale kõne Austria annekteerinud Adolf Hitler.

Haider ise oli sunnitud ühest äärelinna restoranist lahkuma politseinike valve all, sest mitukümmend meeleavaldajat olid söögikoha sise piiranud ja ähvardasid teda.

Meeleavaldajaid toodi Heldenplatzil peetud üritusele kogu Austriast ning naaberriikidestki. Üritus möödus rahumeelselt.

Meeleavaldusi oli ka teistes Euroopa riikides. Pariisis kogunes Austria saatkonna juurde umbes 9000 inimest.

Schüssel on öelnud, et olukord riigis normaliseerub mõne aja pärast, kui protestijad on auru välja lasknud. Haider nimetas meeleavaldust provokatsiooniks, millele ei kavatseta reageerida. Siseminister Ernst Strasser tänas meeleavaldajaid koostöö eest politseiga ja rahumeelsuse eest — alles 4. veebruaril pärast uue valitsuse ametisseastumist lõppesid Haiderivastased protestid vägivaldsete kokkupõrgetega.


TORM
REUTERS




Teadlaste arvates seisab tänavu ees üks suurimaid päikesetorme, mille käigus kosmosesse paisatud laetud osakesed viivad rivist välja nii satelliite kui ka elektrijõujaamu. Päikesetuul võib rikkuda isegi garaaÆiukse elektroonilise avaja.

Prootonitest koosneva päikesetuule kiirus ulatub Maa orbiidini jõudes 300 – 700 kilomeetrini sekundis.


Peterburi endine linnapea Anatoli Sobtak suri infarkti
Interfax-BNS


KALININGRAD. Ööl vastu eilset suri Kaliningradi oblastis Svetlogorski hotellis Russ infarkti Peterburi endine linnapea Anatoli Sobtšak (62).

Kardioloog Nikita Semigolovski, kes ravis Sobtšakki 1997. aastal, ütles, et tema patsient oli viimase kahe ja poole aasta jooksul olnud surma lävel. Ta tuletas meelde, et Sobtšak oli paigutatud tema haiglasse 1997. aasta oktoobris kolmanda infarktiga, mis oli olnud väga raske. Ent siis olevat paljud kahtlustanud tema haigusega seoses mingit poliitilist mängu.

Venemaa 1980. ja 1990. aastate reformiliikumise üks juhtfiguure Sobtšak oli viimasel ajal taas poliitilisele areenile kerkimas tänu headele suhetele presidendi kohusetäitja Vladimir Putiniga, kes töötas 90-ndatel Sobtšaki abina Peterburi linnavalitsuses.

Leningradi ülikooli õigusteaduse õppejõud oli Mihhail Gorbatšovi ning hiljem Boriss Jeltsini liitlane. 1991. aastal sai temast Peterburi linnapea, ameti kaotas ta 1996. aasta juunis.

Aastail 1997–1999 elas Sobtšak Prantsusmaal, sest kartis enese vahistamist korruptsioonisüüdistuste tõttu. Mees ise eitas oma süüd kategooriliselt.

Putin on oma presidendimeeskonda värvanud mitmeid endisi kolleege Peterburist, kõrget kohta märtsikuiste presidendivalimiste favoriidi Putini tiimis ennustati ka Sobtšakile. Teisipäeval Putini usaldusisikuks nimetatud Sobtšak viibis Kaliningradis kuberner Leonid Gorbenko kutsel.

Pisut pärast keskööd hakkas magama suundunud Sobtšakil halb ning hotellitöötajad kutsusid kiirabi, päästa meest aga enam ei õnnestunud.

Endine linnapea maetakse ilmselt Peterburi.


Lühidalt
Reuters-AP-Interfax-BNS


President kahetseb

RIIA. Läti president Vaira Vike-Freiberga avaldas kahetsust selle üle, et Venemaa ekspresident Boriss Jeltsin keeldus vastu võtmast Läti kõrgeimat riiklikku autasu - Kolme Tähe ordenit. Jeltsin põhjendas ordenist keeldumist Läti võimude poliitikaga vähemusrahvuste suhtes.

Kõige rikkam

MOSKVA. Vene keskvalimiskomisjonis kinnitatud viie esimese presidendikandidaadi seas on kõige jõukam kompartei juht Gennadi Zjuganov.

Vastavalt registreerimisel esitatud tuludeklaratsioonile teenis Zjuganov kahe viimase aastaga ligi pool miljonit rubla. Sissetulekute poolest teisel kohal on Samara kuberner Konstantin Titov, kes teenis 470 000 rubla.

Mashadov tagaotsitavaks

MOSKVA. Vene võimud kavatsevad Tšetšeenia presidendi Aslan Mashadovi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada. Siseministri esimene asetäitja Vladimir Kozlov ütles laupäeval ajakirjanikele, et tagaotsitavaks kuulutamine toimub Mashadovi vastu kriminaalasja algatamise raames.

Lennon toetas IRA-d

LONDON. Rahuvõitlejana tuntud eksbiitel John Lennon võis 1970-ndate alguses rahaliselt toetada Põhja-Iirimaal Briti võimu vastu võidelnud Iiri Vabariiklikku Armeed. Eks- spioon David Shayler on ajalehe The Observer andmeil kohtus tunnistanud, et on näinud 1993. aastast pärit luureraportit, mille kohaselt Lennon annetas IRA-le raha. Lisaks seisis dokumentides, et Lennon on rahastanud trotskistlikku Revolutsioonilist Töölisparteid.

Kavatses mürgitada

LONDON. Üks Briti kuninganna Elizabethi köögitöölistest vallandati, kuna ta olevat rääkinud monarhi toidu mürgitamisest. Ajalehe News of the World teatel sõnas naine detsembris ühele kolleegile, et ta võiks soovi korral vabalt kuninganna toidusse mürki panna. Seejärel olevat naine kolleegidelt uurinud, kust võiks saada tsüaniidi.

Reformistide edu

TEHERAN. Iraani valimisametnikud on teatavaks teinud uue, 290-kohalise laiendatud parlamendi 170 saadikukoha jaotuse, enim on mandaate kogunud president Mohammad Khatamit toetav reformimeelne koalitsioon.


Mõrv Niilusel
ALLAN KASESALU


Hääletult hiilib mõrvar öö varjus mööda kuninglikke ruume ja tungib märkamatult magamistuppa.
Ohver lamab voodi serval. Kurjategija hiilib talle ligi, tõmbab välja raske nüri eseme ja lööb sellega tugevasti magajale pähe. Seejärel lahkub ta teadmata suunas. Ränkraske hoop tabab ohvrit väga tundlikku kohta, kuklasse, kus tekib verevalum. 170 sentimeetri pikkune ja 19-aastane noormees on siiski veel elus, kuid surm saabub raske vigastuse tõttu mõne nädala pärast.

Just nii kirjeldab ajakiri Focus 3323 aastat tagasi toimunud mõrva, mille ohvriks langes maailma ajaloo üks tuntumaid ja salapärasemaid figuure: Egiptuse vaarao Tutanhamon.

1922. aastal avastati Kuningate orus Luxori lähedal vaaraode matmispaik, kus oli ka Tutanhamoni muumia. Tema palsameeritud surnukeha on sellest ajast peale teadlaste suur huviobjekt, kuna see on ainus peaaegu täielikult säilinud muumia. Arheoloogide jaoks oli sensatsioon ka see, et Tutanhamoni hauakambrit polnud rüüstanud hauaröövlid, kes peaaegu kõikjale on jõudnud enne teadlasi.

Tutanhamon lebas aga üle kolme tuhande aasta oma kuldses ja 110,4 kilogrammi kaaluvas sarkofaagis. Kui teadlased olid kindlaks määranud tema vanuse, tekkisid neil kohe küsimused. Miks suri Tutanhamon nii noorelt? Põdes ta ehk mõnd ravimatut haigust? Oli tema surm äkki vägivaldne?

Nendele küsimustele annab vastuse USA egüptoloog Bob Brier oma raaamatus “Tutanhamoni mõrv”: “Kõik asjaolud viitavad mõrvale ja vandenõule.” 56-aastane Brier on egüptoloogiaprofessor ja paleopataloog, kes uurib vanu haigusi.

1969. aastal tegi Ameerika anatoom R. G. Harrison Tutanhamoni muumiast röntgeniülesvõtte, mille abil ta avastas verevalumi kuklas.

Harrison küll sedastas, et surma põhjuseks võis olla löök kuklasse, kuid põhjalikumalt ta selle küsimusega ei tegelnud.

Siis võttiski Brier uurimise üle. Aastatepikkuse tööga selgitaski Brier välja nii mõrva toimumise kui ka kõige tõenäolisema mõrvari — vesiiri Eje.

Eje oli juba Tutanhamoni isa Echnatoni õukonnas kõrgel kohal. Kui Echnaton suri, oli riik killustunud ja ebastabiilne. Tema ainuke järeltulija Tutanhamon oli siis umbes 10-aastane.

See, et nii noor laps troonile sai, oli just nimelt Eje teene, kes asus halli kardinalina ise riiki juhtima.

Mõrva otseseks motiiviks sai ilmselt see, et täiskasvanud Tutanhamon hakkas Eje plaane segama.


Bush võitis olulised eelvalimised
Reuters-BNS


GRAND RAPIDS. USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Texase kuberner George W. Bush võitis laupäeval ülekaalukalt partei eelvalimised Lõuna-Carolina osariigis ning jätkab võitlust konkurendi John McCainiga Michiganis.

McCain tunnistas kaotust, kuid pidas terava kõne, lubades võitlust jätkata.

Bush oli 1. veebruari New Hampshire’ eelvalimistel McCainile suure vahega kaotanud ning Lõuna-Carolina hääletust peeti otsustavaks tema liidripositsiooni taastamisel. Võitlus jätkub teisipäeval Mi- chiganis ja Arizonas.

Kui Bush võidaks ka Michiganis, mida peetakse USA kesklääne valijate meelsuse baromeetriks, on McCaini ¹ansid suuresti kadunud, samas näitavad viimased küsitlused talle osariigis veel üheksapunktilist eduseisu.

Vabariiklaste presidendikandidaat selgub lõplikult 7. märtsil, mil eelvalimised toimuvad veel 13 osariigis.

USA parteide presidendikandidaatide valimine kulgeb keeruka süsteemi kohaselt, kus iga osariigi eelvalimistega määratakse teatud arv valijamehi, kes lõpuks partei esindaja valivad.

Vabariiklaste vastav valimiskogu tuleb kokku 29. juulil, demokraatide oma kaks nädalat hiljem.


Lühdalt
BNS


Jaan Kiivit 60

Üleeile sai Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Jaan Kiivit 60-aastaseks. Peapiiskopi juubeli tänujumalateenistus toimub täna Tallinna Toomkirikus.

Kiivit lõpetas 1971. aastal EELK usuteaduse instituudi ning kõige tihedamalt oli ta seotud Tallinna Pühavaimu kiriku kogudusega, kus teenis 30 aastat.

EELK peapiiskopiks valiti Kiivit 1994. aastal.

Eelnõu lõpusirgele

Homme läheb Riigikogus viimasele lugemisele erimeelsusi tekitanud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse tudengitele kohustus läbida armeeteenistus.

Möödunud nädalal lükkas Riigikogu riigikaitsekomisjon tagasi kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu muudatusettepaneku, mille tegi Reformierakonna fraktsioon; ettepaneku läbiminemise korral lühenenuks teenistusaeg kuni poole aastani.

Keskerakonna frakt- sioon esitas samalaadse ettepaneku, mis ei leidnud samuti toetust.

23 suurõppust

Eesti kaitseväelased osalevad tänavu 23 rahvusvahelisel õppusel, millest kaalukaim, mere- ja maavägede osalusel korraldatav Cooperative Banners toimub 29. maist kuni 10. juunini Norras.

Tähtsaim Eestis toimuv rahvusvaheline õppus Cornerstone 2000 leiab aset 17. juulist kuni 15. septembrini, kus USA juhtimisel harjutatakse kriisiabi ja ehitustöid, ütles kaitsejõudude pressiesindaja.

Tudengid hindavad

Algaval nädalal korraldab Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesindus küsitluse, et selgitada esmakordselt välja ülikooli aktiivseim tudeng ning parim ja halvim õppejõud.

Arvamust saavad avaldada kõik TTÜ üliõpilased, kes põhjendavad enda seisukohti mõne lausega.

Küsitluse korraldab üliõpilasesinduse haridustoimkond eesotsas toimkonna juhi Rando Rannuse ja sotsiaaltoimkonna juhi Ahto Kuusega. Küsitluse tulemused teeb esindus teatavaks 28. veebruaril kooli stendidel ning pressiteate vahendusel.

Aktiivseimat üliõpilast ning parimat õppejõudu premeeritakse kooli särgiga, halvimat õppejõudu suhtlemisõpikuga.

Tahavad palgaarmeed

Reformierakonna noorpoliitikud soovitavad Riigikogul ja valitsusel hakata ette valmistama palgaarmeele üleminekut ja teha selleks vajalikud muudatused ka parlamendis arutusele tulevasse kaitseväeteenistuse seadusesse.


Lühidalt
(BNS)




Poisi tapsid koerad

Kohtuarstlikud ja kriminalistika eksperdid tõestasid eile, et jaanuaris Tartus tapetuna leitud Jevgeni mõrtsukad olid siiski koerad.

Eksperdid jõudsid ühisele arvamusele, et 16. jaanuari öösel tapetud kaheksaaastane Jevgeni sattus koerte äkkrünnaku ohvriks. Poiss polnud rünnaku hetkeks alajahtunud ega kontaktivõimetu.

Kert kuulati üle

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl koos uurijaga viibis jaanuaris kuus päeva Ameerika Ühendriikides, et küsitleda põhjalikult kaitseväe juhatajat kindralleitnant Johannes Kerti (pildil). Küsitluse peapõhjus oli välisluurelise teabeteenistuse eriüksus.

Üksuse olemasolu avalikustati mullu detsembris ja pärast seda nõudis luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross kaitsepolitseilt kriminaalasja algatamist riigisaladuse lekitamise paragrahvi alusel.

Õigustavad transiidimaksu

Valitsuskomisjon nimetas ainuõigeks sammuks Narva linnavalitsuse eelmise aasta otsust, mis sätestas transiidimaksu kehtestamise linnast piirile sõitvatele autodele, ehkki riigikohus tühistas omavalitsuse selle otsuse.

Narvas Eesti-Vene piiril valitsenud kaose reguleerimisega ei tegelenud toona ükski vastutavatest ametkondadest, ütles Narva linnapea Eldar Efendijev.

22 miljonit keeleõppeks

Euroopa Liidu abiprogramm PHARE käivitas Ida-Virumaal ulatusliku eesti keele õpetamise kampaania, toetades seda ligi 22 miljoni krooniga.

Programmi üks osa on otsepostituskampaania umbes 40 000 muukeelsele perekonnale Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel, Narva-Jõesuus ja Kiviõlis. Kampaania eesmärgiks on ärgitada sealseid perekondi eesti keelt õppima, teatas Integratsiooni Sihtasutus.

Maavanem kaebas

Viljandimaa maavanem Helir-Valdor Seeder kaebas kohtusse Viljandi volikogu, kes andis mullu munitsipaalasutusele Tervisekeskus õiguse võtta tööle eriarste.

Seeder avastas aasta algul, et tervisekeskuse põhimääruse muutmine on vastuolus linna arengukavaga.

Rööviti rootslannat

Tundmatud kurjategijad röövisid neljapäeval Tallinna kesklinnas Rootsi kodanikult dokumendid ja raha.

Vahejuhtum leidis aset kella 18 paiku Katariina käigus, kus 49-aastase Rootsis elava naise juurde tulid kaks meest ja võtsid talt noaga ähvardades ära käekoti dokumentide ja rahaga.


Külamehed näitavad narkareile hambaid
ARGO SOOLEP argo@sl.ee


Tudu ja Oonurme kandi inimesed ei soovi, et nende kodumetsade veerel hakkab elama paarkümmend Narvast pärit eksnarkomaani.

Peressaare küla talumees Ülo Leemets ei ole otseselt vastu, et Narva narkomaanidele mõeldud narkokommuuni tema kodukülla rajatakse. Halli lõuahabemega Leemetsa kummikuis jalad astuvad koolimaja trepi ees edasitagasi. Mees avaldab kätega vehkides kahtlust, et kas need usumehed ikka hullude uimastisõltlastega hakkama saavad.

“Ikka liiga kõrvaline,” kõhkleb Leemets. “Abi on kauge tulema. Kui mõni näiteks endal veenid läbi lõikab, siis pole kusagilt kiirabigi helistada.”

Kuigi ümberkaudsed inimesed on äärekülla narkokommuuni rajamise hukka mõistnud, kaalub Leemets ka selle plusse. Ehk saab küla siis telefoni, mida seal praegu pole. Ehk tuleb porise metsaraja asemele korralik asfalttee.

Rahvas nõuab aru

Oonurme koolimaja kitsuke saal on murelikest inimestest tulvil. Neljapäev, külakoosolek. Narkokommuuni eestvedajad on Narvast kollase mikrobussiga paaro tunni tee selja taha jätnud, et külarahva arvamust kuulda. Kaks päeva varem on nad Peressaarest kümmekond kilomeetrit eemal, Lääne-Virumaal Tudus selgelt ja õelalt kõlava äraütlemise osaliseks saanud. Sealne koolidirektor oli kõva kihutustööd teinud.

Narva narkomaanide kaitseingel Tatjana Magerova selgitab maavalitsuse sotsiaalnõuniku Merike Peri vaba tõlke abil narkokommuuni olemust. Et tulevad töökojad. Ja asutus on kinnine. Seal elavad mõnuainest loobunud. Ei tohi isegi ropendada, suitsetamisest, napsutamisest ja süstimisest rääkimata. Ja asi on usklike järelevaatajate kontrolli all.

“Ei tule sul midagi välja,” kostab tagareast küüniline repliik. Vinni vallas on narkokeskus lörri läinud ja vallarahvas kannatab kurjamite pärast rängalt.

Külarahvas kardab uimastisõltlasi. Hakkavad igasugu külalised käima. Ääremaade rahulik elu muutub ohtlikuks. Hakkavad varastama. Külla siginevad diilerid. Valitseb arvamus, et narkomaan jääb ikka narkomaaniks.

Vastu seina

Sillamäe seitsmenda päeva adventistide kirikus pastorina tegutsev Juri Magerov räägib külainimestele, et tema isegi on aastaid tagasi uimasteid tarvitanud. Tema langes kire ohvriks üliõpilasena ühikamiljöös. Tervisest pakatava kiilaspäise mehe juttu ei usu eriti keegi.

Magerovite leer laseb käiku oma raskekahurväe, morfiumi haardest lahti rabelnud pensionil arsti Aleksander Laanemanni. Mees selgitab autoriteetsel toonil, mis narkomaania on. Räägib, kuidas teda ei päästnud isegi mitte vanglaaastad. Kui raske tal oli oma arstikutset pärast võõrdumist taastada. Räägib nagu vastu seina.

Algavad sõnavõtud. Mõningad neist on õelad. Mõningad mõistvad. Enamik on vastu. Kommuunirajajad annavad lubadusi.

Kindlust ja kirikut

“Kõik jääb kontrolli alla,” lubab Aleksander Laanemann. “Meil on seal igaühel mobiiltelefonid.” Saalist kostab naeruturtsatusi. Peressaares “ei mängi” ükski mobiil, sest levi ei ole.

Narvalased lubavad välismaa rahaga vajaduse korral külla ka telefonitraadid tõmmata. Ja uuendatud hoonet maha jättes kohe lahkuda, kui mingi jama juhtub.

“Kas te kiriku kah külla ehitate,” küsitakse saalist. Vastasleer kohmetub. Sekt ju, mitte kirik. “Ei,” teatab mitteusklik Laanemann lõpuks. “Kirikut me teile ei ehita.”

Koosolek lõpeb äkki, nagu algaski. Kuigi Peressaare inimesed algul Magerovitele oma jahsõna ütlesid, on neidki kõhklus haaranud. Kui rahvas ei taha, siis kommuuni ei tule, lubab sotsiaalülemus Peri. Midagi ei otsustata. Mõeldakse veel.

“Pärast varastavad kõik ära,” avaldab Oonurme koolipoiss Marek Erikson umbusku. Aga ega ta kommuuni pärast oma kodust ära ei koliks. Külapoiss teab, kes narkomaan on. Peol nägi. “Pilves selline,” rehmab ta käega.

Talumees Ülo Leemets kisub koolimaja trepil suitsu. “Kui kaks politseinikku kohale panna ja telefon...” mõtiskleb mees kuuldavalt. Viskab siis suitsuotsa prügiurni ja muigab koni suunas, et tema ise ju kah narkomaan.


Elo tõrjub võõrast muret oma õuelt
ARGO SOOLEP


Tuntud oonurmelasest muusikamehe Ants Üleoja Tallinnas elav tütar Elo Kaarepere (pildil) kolib kodukülla järelpõlve kasvatama ega soovi eksnarkareid oma naabriks.

“Paljud inimesed just rahu ja vaikuse pärast siin ääremaal elavadki,” räägib Elo. Elo kavatseb sündiva lapse üles kasvatada oma kodutalus, mis asub Peressaare koolimajast ainult kaheksa kilomeetri kaugusel.

Last ootav naine loobub linnahüvedest ning asub rahu ja vaikuse nimel elama kanti, kus talviti bussiliiklus kehvade teeolude pärast katkeb ning kus sageli päevade kaupa elektrit pole ja telefonid tummad.

Elo on kindel, et Narva eksnarkareid Peressaarde paigutades tuuakse narkomure kunstlikult rahulikku äärekülla. “Kui meil siin kunagi narkomure peaks tekkima,” arutleb Elo, “siis teeme ise oma narkomaja ja hoolitseme oma narkomaanide eest ise. Teiste omi pole siia vaja.”


Lühidalt
(BNS)


Mees sõitis surnuks

Pärnus sõitis eile varahommikul autoga vastu puud ja sai surma 32-aastane mees. Õnnetus juhtus kell 6 Vana-Pargi tänaval, kus Aini juhitud BMW paiskus teelt välja vastu puud. Ain suri sündmuskohal.

Kaks inimest said autoõnnetuses viga

Pärnumaal sai laupäeval toimunud autoõnnetuses vigastada kaks inimest.

Õnnetus juhtus kell 13.20 Pärnu-Rakvere maantee 13. kilomeetril, kui Opel Frontiera kaldus vastassuunavööndisse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.

Viga said autot juhtinud 28-aastane Ahti ja kaasreisija.


Lapsehoidjafirma ajab õigust taga
AIRI ILISSON


Tüdrukuid välismaale saatev firma TÜ Evmarkaup väidab, et teda Sõnumilehes süüdistanud noored lapsehoidjad valetasid.

11. veebruari Sõnumileht kirjutas kahest Tallinna ja ühest Tartu tüdrukust, kes said Evmarkaubaga lepingut sõlmides petta.

Firma ei pakkunud neile kolme kuu jooksul kohta ja lisaks kaotasid tütarlapsed tuhat krooni.

Kolmas tüdruk sõitis küll välismaale, kuid sattus kiusliku perekonna otsa ega pääse enne poolt aastat koju tagasi.

Evmarkauba omanik Oleg Bereznjak ja juhtivdirektor Oksana Golovina on vihased: kaks tüdrukut olevat valetanud, ja kolmanda, Saksamaale last hoidma sõitnud tüdruku sõnu on Eestis elav sõbranna valesti tõlgendanud.

“Meie au pair´programm on rahvusvaheline – põhiline pole mitte raha teenimine, vaid uute kogemuste saamine,” ütles Golovina. “Ma ei tea, mis sellest Tartu tüdrukust sai, sest ta maksis raha ära ja siis lihtsalt kadus. Tallinna tüdrukule pakkusime mitut peret mitmes riigis, aga tema ei olnud ühestki huvitatud.”

Golovina sõnul ei saa TÜ Evmarkaubaga lepingu sõlminud 20 tüdrukust tööle võibolla üks. Golovina andis Sõnumilehele ka seitsme tüdruku nime ja välismaa perekondade telefoninumbrid ning lubas, et neile helistades saab ajaleht isegi teada, kui rahul tüdrukud oma tööga on.

“Meil on üksikuid tüdrukuid, kes välismaal hakkama ei saa,” nentis Golovina. “Aga tavaliselt peitub põhjus neis enestes – nad on laisad ega saa perekonna tingimustega hakkama.”

Lõpetuseks nentis Golovina, et 18-aastastel tüdrukutel on tõepoolest raskem tööle saada kui 20-aastastel. “Aga seda pole olnud, et me pole kellelegi mõnd pakkumist suutnud leida.”


Kapsapea" tugikeskuses"
RIIVO RIISMAA riivo@sl.ee


Merimetsa tugikeskuses tõi invateater Timbel reedel lahtiste uste päeva puhul lavale nüüdisajastatud variandi Oskar Lutsu näidendist “Kapsapea”.

Kuigi enamik tugikeskuse kliente on vaimse puudega tallinlased, pakub linn vaid minimaalset abi.

Tugikeskuse juhatuse liikme Saima Kalgeni sõnul käib Merimetsa tugikeskuses iga päev umbes 70 inimest, kuid linn eraldab raha vaid 30 jaoks.

Raha õnnestub juurde teenida klientide toodangu müügiga. Keskuse kliendid valmistavad haiglatele voodipesu, paberkotte, tordikarpe, puidutooteid, kindaid jne.

Töö eest maksab tugikeskus ka palka. Vastavalt võimetele on teenistus paarikümnest paari tuhande kroonini kuus.

Lisaks vaimsete puuetega inimestele, kes põhiliselt on psühiaatriahaigla endised patsiendid, käib tugikeskuses ka füüsilise puudega inimesi, samuti endiseid vange.

Kliendid teevad ise tugikeskuses remonti, koristavad ja valmistavad lõunat. Lõunasöök maksab seal vaid kaks krooni.

Tugikeskuses toimuvad sageli ühisüritused – teatrikülastused, ekskursioonid ja isetegevusõhtud.


Martin Müürsepp päästis Ateena AEK põrgust
TARMO PAJU


Martin Müürsepp blokeeris kaks sekundit enne lõppu Peristeri tagamehe Yiannis Kritikose viske, tuues Ateena AEK-le Kreeka korvpalliliigas raske 81:79 võidu ja päästes ta peatreener Dušan Ivkovici raevust.

“Ivkovic on viimastel päevadel kõvasti tuld ja tõrva pritsinud,” nendib Müürsepp. “Treeningud on jubedad, mees sõimab kogu aeg. Isegi mängu ajal eduseisus olles teeme tema arvates kõike valesti. Ei tea, miks, võibolla ajab teda vihale, et meeskond nädalaks laiali läheb.”

Peale eile hilisõhtul kodumaale jõudnud ja Eesti rahvusmeeskonnaga liitunud Müürsepa kuulub AEK-sse neli Kreeka koondislast ning Inglismaa tiimis kaasa lööv Steve Hansell.

AEK võitis Peristerit võõrsil esimest korda viimase viie aasta jooksul, säilitades liidrikoha koos kerged koduvõidud noppinud Panathinaikose ja Olympiakosega. “80:79 eduseisul kaotasime 28 sekundit enne lõppu palli. Kritikos murdis korvi alla, tulin äärelt appi ja blokeerisin viske. Anthony Bowie vabavise vormistas lõppseisu,” kirjeldas Müürsepp lõpuhetki.

“Kehva mänguga on võõrsil alati magus võita,” sõnas 18 minutiga kaks punkti, kolm lauapalli ja neli viga kogunud eestlane. AEK parimad olid Bowie 20, Michalis Kakiouzis 14, Dimos Dikoudis 12 ja Aggelos Koronios 11 punktiga.

Kreeka liiga tabeliseis

Olympiakos 21 17 4 1513:1308

AEK 21 17 4 1591:1393

Panathinaikos 21 17 4 1594:1339

PAOK 20 13 7 1479:1387

Peristeri 21 11 10 1537:1527

Panionios 21 11 10 1558:1544

Iraklio 21 10 11 1585:1555

Iraklis 20 10 10 1402:1362

Maroussi 21 9 12 1455:1494

Aris 21 9 12 1476:1497

Near East 21 9 12 1559:1689

Dafni 21 7 14 1480:1631

Sporting 21 3 18 1398:1625

Esperos 21 3 18 1401:1672


Kalev võitis oodatust lihtsamalt
TARMO PAJU


Kalevi korvpallimeeskonna oodatust kergem 97:82 (51:36) võit meistriliiga 23. voorus Tartus sealse Delta üle andis peatreener Üllar Kerdele põhjust rõõmustada.

“Reedel tegime Ehitustööriista vastu sotid selgeks esimese viie minutiga, nüüdki juhtisime algusest peale. Mehed olid mõlemaks kohtumiseks hästi häälestatud. Just seda oskust on meil NEBL-i mängudes nappinud,” rääkis Kerde.

Keilal lõppes jõud

Võitnud poolaja 15 punktiga, kahanes Kalevi eduseis teisel poolajal paar korda üheksa silmani. Kahte keskmängijat kasutades võideti lauavõitlus 35:22. “Lihtsapoolne võit,” nentis peatreener.

“Võtsime kohtumist kui võimalust valmistuda eelolevateks EM-valikmängudeks. Selles mõttes erilist kasu polnud, tartlased mängisid lühikese viisikuga. Vahepeal kattis Marti Lasn Indrek Ruutu ning Toomas Liivak Andre Pärna,” lisas Kerde.

Päev varem Deltast jagu saanud Keila Puuviljaparadiisist polnud võrdväärset vastast Nybitile — kaotati 64:89. “Võit Delta üle röövis liiga palju jõudu,” leidis Keila ääremängija Priit Pihela, kes laupäeval haiguse tõttu kaasa ei teinud.

Ehitustööriist võitles Tallinna Ülikoolide-A. Le Coqiga võrdselt teise poolaja keskpaigani, kuni 10:0 spurt tiitlikaitsjale otsustava 61:48 edu andis.

Koondis kogunes

Eile õhtul kogunesid Kerde käe all Eesti koondise kandidaadid selle nädala EM-valikmängudeks Valgevene ja Tšehhi vastu. Eile keskpäeval Ateenast teekonda alustanud Martin Müürsepp liitub meeskonnaga täna.

Kerde käsutuses on mõlema vastase kohta rikkalik luurematerjal: videolindid Tšehhi-Valgevene, Valgevene-Kreeka ning Tšehhi-Kreeka kohtumistest.

“Väga sitked vastased,” iseloomustab peatreener. “Üks slaavi, teine Euroopa stiilis. Mõlemal väga tugevad keskmängijad — Tšehhil Jiri Zidek, Valgevenel Alexander Koul.”

Eesti meeste korvpalliliiga

23. voor

Tartu Delta – Kalev 82:97

Visnapuu 18, 6 r.s, T. Liivak 15, 6 r.s, Reinkort 12, Lasn 12, Tein 9, J. Liivak 6, Kandimaa 5, Renter 3, Kikerpill 2 – Kullamäe 24, 8 lp, Pärn 19, Eaker 17, 9 lp, Kuusmaa 16, Noormets 6, Ärmpalu 4, Konontšuk 2. 2 p: 39/16 – 41/28, 3 p: 23/10 – 14/5, vv: 26/20 – 34/26, lp: 22 – 35, pk: 5 – 10.

Nybit – Puuviljaparadiis 89:64

Kriisa 23, 11 lp, 6 r.s, Edwards 17, Lokotsievski 16, Hendrikson 13, 8 lp, Saksakulm 8, Varblane 5, Lips 3, Linnas 2, Küttis 2 – Moore 19, 17 lp, Nurja 13, Seil 11, Sadam 7, Telgma 5, Kesküla 4, Tibar 3, Mäe 2. 2 p: 61/30 – 47/16, 14/3 – 23/7, vv: 23/20 – 12/11, lp: 53 – 36, pk: 14 – 17.

Ehitustööriist – TÜ/A. Le Coq 69:87

Parve 20, Reinumäe 14, 8 lp, Uibokant 12, Silland 7, Lepajõe 5, K. Dorbek 4, E. Dorbek 3, Vanaselja 2, Puusild 2 – Metstak 17, 9 lp, Pehka 17, 7 lp, 5 r.s, Kivinukk 15, Suurorg 12, Rumma 11, 9 lp, Heinaru 4, Tenno 4, Käbin 3, Sild 2, Veski 2. 2 p: 56/24 – 47/25, 3 p: 7/1 – 19/6, vv: 24/18 – 27/19, lp: 32 – 38, pk: 16 – 13.

22. voor

Puuviljaparadiis – Tartu Delta 82:80

Pihela 24, Seil 20, Moore 18, 10 lp, Telgma 11, Nurja 4, Kiili 3, Kesküla 2 – Kandimaa 19, Tein 14, Visnapuu 13, Lasn 10, Kikerpill 8, Renter 8, Reinkort 6, T. Liivak 2. 2 p: 42/22 – 43/26, 3 p: 23/10 – 13/5, vv: 9/8 – 14/13, lp: 22 – 25, pk: 12 – 13.

Nybit – Jüri Basket 91:67

Edwards 19, Varblane 16, Kriisa 15, Lokotsievski 14, Hendrikson 11, Lips 8, Linnas 4, Saksakulm 2, Küttis 2 – Mikalajunas 16, 12 lp, Püvi 16, Šein 10, Küttis 9, Tuisk 9, Reinbok 5, Rattur 2. 2 p: 50/28 – 56/27, 3 p: 17/8 – 8/2, 15/11 – 13/7, lp: 33 – 31, pk: 11 – 15.

Ehitustööriist – Kalev 57:79

Silland 14, Parve 11, Uibokant 9, Reinumäe 6, E. Dorbek 6, Puusild 5, K. Dorbek 2, Telgma 2, Lepajõe 2 – Kullamäe 15, Ruut 9, Konontšuk 9, Kuusmaa 8, Tagamets 8, Ärmpalu 6, 7 lp, Lamp 5, Noormets 5, Suur 4, Eaker 4, 8 lp, Varrak 3, Pärn 3. 2 p: 46/20 – 48/23, 3 p: 14/2 – 15/7, vv: 17/11 – 26/12, lp: 29 – 39, pk: 18 – 16.

Tabeliseis

Kalev 20 18 2 1781:1508

Nybit 20 16 4 1650:1434

Delta 20 14 6 1671:1466

A. Le Coq 19 10 9 1538:1540

Keila 20 7 13 1566:1698

Basket 19 4 15 1401:1579

Ehitustööriist 20 0 20 1383:1765


Kareem Abdul-Jabbar liitus Clippersiga


NBA kõigi aegade resultatiivseim mängija Kareem Abdul-Jabbar (pildil) asus Los Angeles Clippersi korvpallimeeskonna abitreeneriks. See poleks saanud juhtuda kehvemal ajal. Laupäevane allajäämine Charlotte’ile ning pühapäevane 72:74 kaotus Chicago Bullsile kukutas Clippersi liiga viimasele kohale. Clippersil ei aidanud võita isegi Bullsi 28-protsendiline visketabavus.

Pühapäev. New York – Indiana 87:73 (Houston 19 – Miller 16), Utah – Detroit 91:87 (Malone 33, 13 lp – Hunter 24, Stackhouse 21), Chicago – LA Clippers 74:72 (Carr 19, Brand 13, 18 lp – Hudson 22), Milwaukee – Vancouver 100:111 (Allen 32, Robinson 21 – Dickerson 26, Rahim 24), Seattle – Boston 94:91 (Payton 27 – Pierce 23).

Laupäev. Philadelphia – Cleveland 104:75 (Iverson 19 – Kemp 17, 13 lp), Toronto – Denver 91:95 (Carter 31 – McDyess 24, Lafrentz 18, 14 lp), Minnesota – Vancouver 103:91 (Garnett 17, 10 lp, 9 r.s), Orlando – LA Lakers 99:107 (Armstrong 24 – O’Neal 39, 16 lp), Golden State – Washington 122:100 (Hughes 21), Charlotte – LA Clippers 115:87, New Jersey – Miami 91:84, San Antonio – Houston 116:92, Phoenix – Atlanta 85:73, Sacramento – Seattle 118:85, Portland – Washington 93:75.


Lõuna Bure ja Kurnikovaga maksab 200 000 krooni
BNS


Kutse lõunasöögile koos Florida Panthersi hokitähe Pavel Bure ja tema tennisestaarist sõbranna Anna Kurnikovaga müüdi hokiklubi heategevusoksjonil 12 500 dollari ehk 200 000 Eesti krooni eest. Algselt pidi müüki minema vaid lõunasöök kuuele koos Burega. Kui aga hind jõudis 6500 dollarini, astus lavale ka Kurnikova, misjärel pakkumine peaaegu kahekordistus.

NHL-i jäähokiliiga parim väravalööja Bure ja karismaatiline Kurnikova elavad naaberkorterites luksuslikus Miami Beachi majas. Lõunasöök kaheksale leiab aset Bure lemmikrestoranis Miamis.


Tulevik noppis napi võidu
INDREK PETERSOO


Viljandis peetud Eesti vabamaadluse meistrivõistlustel pidasid haarava duelli kohalik maadlusklubi Tulevik ja Tallinna Johannes Kotkase nimeline spordiklubi.

Kaheksas kehakaalus jagati kuldmedalid võrdselt pooleks. Tuleviku leerist teenisid kirkaimat karva autasu Germo Koltsin (54 kg), Jaanek Lips (58 kg), Arvo Nõges (76 kg) ja Neeme Jaanson (97 kg), Kotkase klubist Andrus Belõi (63 kg), Sergei Tabrissov (69 kg), ainsa eesti vabamaadlejana Sydney valikvõistlustel osalev Kristjan Saar (85 kg) ning Nikolai Roosimägi (130 kg). Kokkuvõttes edestasid mulgid pealinlasi vaid ühe punktiga. “Napp võit on alati kõige magusam,” tõdes Tuleviku president Valdeko Kalma, kelle hoolealused võitsid mullu kaheksast kullast kuus.

Aktiivsest treeningust loobunud Arvo Nõges võitis oma karjääri 15. Eesti meistritiitli vana rasva pealt. “Kui kahe matitreeninguga koduse kulla kätte saab, näitab see nõrka konkurentsi. Ehk tuleb juba järgmisel aastal mõni noor tegija, kes mulle tõsisemalt vastu hakkab,” kostis vanameister.

Kodustelt meistrivõistlustelt jäi kõrvale Eesti praegu lootustandvaim vabamaadleja Ahto Raska, kes seotud ülikooliõpingutega USA-s. Samuti medalinõudlejate kilda kuuluvad Aidi Anvelt ja Lauri Pärna maadlevad vigastustega.

73. Eesti meistrivõistlused vabamaadluses

20. veebruaril 2000

Viljandi spordihoones

Tulemused. 54 kg: 1. Germo Koltsin (Viljandi Tulevik), 2. Jevgeni Tarassov (Kohtla-Järve Järve SK), 3. Urmas Kaljula (Tulevik). 58 kg: 1. Jaanek Lips Tulevik), 2. Pjotr Soltruk (Järve SK), 3. Marek Viilmaa (Tallinna J. Kotkase SK). 63 kg: 1. Andrus Belõi (J. Kotkas), 2. Madis Ristmägi (J. Kotkas), 3. Indrek Vassus (Tulevik). 69 kg: 1. Sergei Tabrissov (J. Kotkas), 2. Reigo Fedjuk (Tulevik), 3. Jevgeni Nemeržitski (Türi Spordiklubide Liit). 76 kg: 1. Arvo Nõges (Tulevik), 2. Mihhail Tarassov (Järve SK), 3. Gunnar Koitsaar (J. Kotkas). 85 kg: 1. Kristjan Saar (J. Kotkas), 2. Peeter Püvi (Tulevik), 3. Romeo Udumets (Põlva Lapiti). 97 kg: 1. Neeme Jaanson (Tulevik), 2. Mher Gevorkjan (Türi SKL), 3. Kaider Kalm (Põlva Lapiti). 130 kg: 1. Nikolai Roosimängi (J. Kotkas), 2. Toomas Kutsar (Kose Võimula), 3. Heiko Soopart (J. Kotkas).

Klubid: 1. Viljandi Tulevik 46, 2. J. Kotkase SK 45, 3. Järve SK 18 punkti.

Linnadmaakonnad: 1. Viljandi, 2. Tallinn, 3. Ida-Virumaa.


Marko Aleksejev hüppas EM-ile
JAAN JÜRINE


Rootsi, Soome ja Balti riikide ühisvõistkonna sisekergejõustikumatš lõppes eelduste kohaselt baltlaste saunaga. Irina Saks tegi naiste teivashüppes 3.90-ga Eesti rekordi, Marko Aleksejev lunastas suurepärase tulemusega EM-i koondise koha.

“On tõsi, et Balti riikide ühiskoondis ei saanud Tampere võistluseks kõige tugevam, mistõttu allajäämine Rootsile ja Soomele oli paratamatu. Ent eestlaste esinemise kohta ei saa öelda ühtki halba sõna, kohati oli see lausa suurepärane. Eriti hea meel on mul Marko Aleksejevi üle, kes hüppas 2.26 kõrgust. Kuivõrd EM-i normatiiv oli kaks sentimeetrit madalam, sai mees endale viimasel minutil Gentipääsme,” kuuldus kergejõustikuliidu peasekretäri Peeter Tishleri häälest selget rõõmu.

Kolmekesi EM-ile

Eile oli viimane nimede ülesandmise tärmin reedel Belgias Gentis algavaks EM-iks. Eesti esindus on kolmeliikmeline: seitsmevõistluses Erki Nool, kõrgushüppes Marko Aleksejev ja 60 m tõkkejooksus Tarmo Jallai. Neist viimasel jäi normatiivist Balti matšil küll mõni sajandik puudu, kuid hoogne areng andis pääsme EM-ile.

21-aastase Aleksejevi hüpe Genti oli üllatus kiibitsejaile, kuid mitte mehele endale. “Tehnika kallal sai kõvasti tööd teha, juba treeninguil tundus, et nüüd hakkab tulema. Ei minu ega treener Sven Andresoo jaoks polnud 2.26 üllatus. Genti lähen muidugi eelkõige õppima, kuid tahan hoolitseda, et mu tulemus algab kahe kahega,” sõnas Aleksejev.

Kaks rekordiparandust

16-aastane Irina Saks jäi naiste teivashüppes küll kolmandaks, ent parandas kaks korda Eesti rekordit: alguses 3.85, kohe otsa ka 3.90. Treener Vladimir Stepanišin arvas Balti matšil, et 4 meetri ületamiseni läheb veel aega, ent selle piiri ületamist võib Saksalt suvel kindlasti oodata.

Eestlased tegid veel paar ilusat isiklikku rekordit, mis küll kõrgeid kohti ei andnud. Maile Mangusson läbis 1500 m 4.22,54 ja Külli Kaljus 3000 m 9.31,84-ga. Alavõidu võttis Virge Naeris kolmikhüppes 13.47-ga, Marko Metsalalt tuli 1500 m taktikajooksus, Ilja Tumorinilt kolmikhüppes teine, Igor Holdailt 800 meetris kolmas koht.

Naiste matšil kogus Rootsi 100, Soome 99 ja Balti koondis 73, meeste arvestuses Rootsi 108,5, Soome 93,5 ja Balti riikide meeskond 69 punkti.

Eestlased Rootsi-

Soome-Balti matŠil

Mehed. 200 m 6. Martin Vihmann 22,40, 800 m 3. Igor Holdai 1.50,14, 1500 m 2. Marko Metsala 4.04,02, 60 m tj. 5. Kristjan Suur, kõrgus 2. Marko Aleksejev 2.26, 5. Erkki Hiisjärv 2.12, kolmik 2. Ilja Tumorin 15.69, kuul 4. Margus Tammaru 18.09, 5. Jaan Talts 17.66.

Naised. 60 m 6. Rutti Luksepp 7,88, 200 m 6. Luksepp 25,28, 800 m 3. Maria Sahharova 2.08,81, 1500 m 6. Maile Mangusson 4.22,54, 3000 m 4. Külli Kaljus 9.31,84, 60 m tj. 5. Kristi Kiirats 8,69, 6. Triin Maller 8,71, kõrgus 6. Evelin Kusman 1.70, kaugus 4. Virge Naeris 5.96, kolmik 1. Naeris 13.47, teivas 3. Irina Saks 3.90, 5. Margit Randver 3.76.


Ei mingit üllatust
JAAN JÜRINE


Marko Aleksejev (pildil) ja tema treener Sven Andresoo ei pea Tampere tulemust üllatuseks. “Ootasin arenguhüpet pikisilmi. Kujundasime tehnika ümber, kuigi selles osas on kindlasti varu. Jõudu on lisandunud, küllap kasvab ka hüppekindlus,” sõnab Marko värskeks kommentaariks.

“Marko on nullist peale kõrgushüppega tegelnud viis ja pool aastat. Ta on olnud hilise arenguga, ent mehe jõud hakkab tasapisi tulema. Talvine haigusevimm on taandunud, saatsin ta Tamperesse teele sõnadega: “Sa hüppad kõrgele!” Ja hüppaski,” lisab Sven Andresoo, kellel oma õpilase EM-koondisse jõudmisest tuline hea meel.


Lühidalt
BNS/SL


Kirsipuu viies võit

Ag2R-Prevoyance’i tiimis sõitev jalgrattur Jaan Kirsipuu sai sel hooajal oma viienda etapivõidu, ületades esimesena finišijoone 206 km pikkusel Classic Haribo ühepäevasõidul.

Hernits võidukas

Rahvusvahelise iluuisutamisvõistluse Tallinn Cup 2000 meeste üksiksõidus võidutses Margus Hernits Frederic Dambieri (Prantsusmaa) ja Aleksei Fedossejevi (Venemaa) ees. Naiste üksiksõidu võitis rootslanna Klara Bramfeldt. Talle järgnesid kaasmaalane Asa Persson ja Olga Vassiljeva. Paarissõidus said esikoha Viktoria Šliakova ja Grigori Petrovski (Venemaa), Viktoria Šklover ja Valdis Mintals olid

3-ndad.

Hannawald edukas

Austrias Bad Mitterndorfis peetud suusahüpete MK-sarja etapi võitis sakslane Sven Hannawald. Talle järgnesid Andreas Widhölzl (Austria), Tommy Ingebrigtsen (Norra), Reinhard Schwarzenberger (Austria), Lasse Ottesen (Norra) ning Janne Ahonen (Soome).

MK-sarja üldkokkuvõttes jätkab 1422 punktiga liidrina Martin Schmitt (Saksamaa; 1422) Widhölzli (1242) ja Ahoneni (1016) ees.

MR Dragilalt

Mullu suvel Sevillas teivashüppe maailmameistriks tulnud ameeriklanna Stacy Dragila püstitas Pocatellos (USA, Idaho) uue naiste sisemaailmarekordi, ületades 4.61. Eelmine sise-MR (4.55) kuulus sakslannale Nicole Humbertile. Dragila tulemus ületab ka austraallannale Emma George’ile kuuluva välistingimuste maailmarekordi 1 sentimeetriga.

Williams võitis

Saksamaal Hannoveris peetud naiste 535 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri finaalis alistas ameeriklanna Serena Williams 6:1, 6:1 tšehhitari Denisa Chladkova.

Kaks tippmarki

Birminghamis peetud sisekergejõustikuvõistlustel püstitasid Wilson Kipketer (Taani) ja Hailu Mekkonen (Etioopia) uued maailma tippmargid. Kipketer uuendas 1000 meetri jooksus veebruari algusest enda nimele kuulunud endist MR-i 0,29 sekundiga, saades võiduajaks 2.14,96. Mekkonen ületas harvajoostaval alal kahe miili jooksus 1973. aastast belglasele Emiel Puttemansile kuulunud maailma tippmargi 3,34 sekundiga, finišeerides 8.09,66-ga. l NHL. Laupäev. Detroit – Los Angeles 2:3, NY Rangers – Colorado 2:4, Dallas – Phoenix 3:4, Nashville – St. Louis 1:2, Calgary – Edmonton 4:2, Chicago – Washington 4:5, Anaheim – San Jose 4:4.

Pühapäev. New Jersey – Ny Islanders 2:4, Ottawa – Vancouver 1:3, Buffalo – Los Angeles 4:1, Montreal – Toronto 2:1, Philadelphia – Washington 4:2, Florida – Pittsburgh 1:2, Carolina – Tampa Bay 4:2, Edmonton – Calgary 2:3 (la).


Kristina kartis hullemat
JAAN JÜRINE jaan@sl.ee


Eesti tippsuusatajad tegid eile ilusa sõidu MK-sarja kuulunud Transjurassienne’i maratonil. Kristina Šmigun oli teine ja Jaak Mae neljateistkümnes.

Suusaässad said ränkraske katsumuse osaliseks, ent punkte pidid kõik jahtima. MK-sarja kuulub tänavu kuue sprindi kõrval ka Prantsusmaa ülimaraton, kus meestel oli distantsi pikkus 72 km, naistel 44. Sõideti vabastiilis.

Meestest võttis jõupositsioonilt oma tänavuse kolmanda esikoha MK-sarja liider Johann Mühlegg Hispaaniast, lüües lähikonkurente üle 4 minuti.

Naistest kavaldas konkurendid üle Stefania Belmondo, rünnates lõpu eel teravalt. Kristina Šmigun takerdus hetkeks eessõitja taha ega suutnud kohe järgneda.

Nii Šmigun kui ka Mae jäid oma esinemisega rahule.

Belmondo nõelas teravalt

Kristina Šmigun tunnistas, et naiste 44 km pikkusel distantsil tegid suurema osa tööd venelannad, vaheldumisi vedades. Stefania Belmondo hoidus hoopis varju, kuid nõelas otsustaval hetkel teravalt — poolteist kilomeetrit enne lõppu valis ta soodsa rünnakuhetke. Kristina jäi Olga Zavjalova taha kotti, pidi möödumiseks sumpama raja veeres paksus lumes ning itaallanna säilitas kümmekonnameetrise edu.

“Lasksin tähelepanu hetkeks hajuda,” nentis Kristina, kes jäi oma sõiduga siiski väga rahule. “Kartsin hullemat, sõit oli päris meeldiv. Joogi saamisega polnud probleeme, tempo eest hoolitsesid venelannad. Alguses katsus eest minna Gavriljuk, siis Tšepalova. Võtsin talle kusagil poolel distantsil järele, meil oli üsna korralik edu. Ent ma polnud vedamisest huvitatud, grupp tuli järele,” ütles Kristina, kelle edu MK-sarja üldarvestuses kasvas veel 20 punkti võrra — teisena jätkav Lazutina jäi Kristinast koha võrra maha.

Hästi sõitis Katrin Šmigun, saades 22. koha eest MK-punkte.

Võimas sõit

Meestest sõitis Mühlegg distantsi keskosa kilomeetritepikkusel tõusul teistel lihtsalt eest. Enne seda oli vedamas koguni kaks eestlast, Jaak Mae ja Raul Olle.

“Üritasin distantsi esimesel poolel kaasa minna iga lahtirebimisega. Asi oli kontrolli all. Ent tõusudel ei pääsenud hooldemehed joogipudelitega ligi, ametlikke joogipunkte oli harvalt. Vahepeal tuli oma 15 versta ilma joogita sõita. Seal läks väga raskeks, vahed tulid sisse. Kaotasin lõpuks enam kui 9 minutiga. Elasin oma surnud punkti üle, lõpp läks juba lahedalt,” ütles Mae, pidades oma 14. kohta õnnestumiseks.

Olle, kellele vabastiil pole sobivaim, väsis enamgi ning lõpetas 25. kohaga. “Jaagule oli sõit kindlasti kasulik. Lubas õppida sõiduökonoomsust ja hajutada kartust pikkade distantside ees. Raul jaksas 58 km vastu pidada, ent väsis siis. Usun, et 25. koht ei vähenda ta väljavaateid Vasaloppetil,” kommenteeris treener Mati Alaver. Pavo Raudsepp katkestas, Meelis Aasmäe ja Risto Roonet jäid tahapoole.

Mühlegg võitis suure ülekaaluga, lüües rootslast Per Elofssoni 4.09-ga. Norra ässad Thomas Alsgaard ja Espen Bjervig ei startinud.

Transjurassienne’i maraton

Naiste 44 km: 1. Stefania Belmondo (Itaalia) 2:27.11,1, 2. Kristina Šmigun (Eesti) +2,0, 3. Larissa Lazutina +7,4, 4. Svetlana Nageikina, 5. Olga Zavjalova (kõik Venemaa), 6. Maria Theurl (Austria)... 22. Katrin Šmigun.

Meeste 72 km: 1. Johann Mühlegg (Hispaania) 3:32.15,7, 2. Per Elofsson (Rootsi) +4.09, 3. Juan Jesus Gutierrez (Hispaania) +4.14...14. Jaak Mae, 25. Raul Olle.


Üks sõit, kaks hinnangut
Jaan Jürine


Kristina Šmigun (pildil): “Inimlik sõit oli, kartsin palju hullemat. Tempot ei aetud väga taga, mindi mulle sobivas rahulikus rütmis. Joogiga probleeme polnud, see asi oli tiimil hästi läbi mõeldud. Üks raske hetk distantsi teise poole tõusudel siiski oli.

Finišispurt oli küll nagu treeningul koera eest pagemine. Üks tähelepanematus ja esikoha eest ei saanud enam heidelda. Kokkuvõttes polnud see maraton nii karm võistlus midagi. Tundub, et 5 või 10 km klassikavõistlused on minu jaoks raskemadki.”

Jaak Mae: “No see oli raske heitlus, eriti sõidu teise poole alguses üle Jura mägede ronides. Ei salga, vahepeal oli tahtmine suusad jalast võtta. Vedelikupuudus andis end tunda.

Ülimaratoni kogemus on mul ainult Tartu maratonist, Prantsusmaal olin enamasti õpipoisi osas. Rütm polnud ehk kõige ühtlasem, korraks vedasime Ollega, siis oli tegu paarikümne parema hulgas püsimisega.

Vaatan, kuidas suudan taastuda. Loodan osaleda laupäeval Falunis 15 km uisusõidus.”


ManU võitis David Beckhamita
Ott Järvela


Leeds Unitedil tuli alla neelata äärmiselt mõru pill, kui koduväljakul kaotati 0:1 oma pearivaalile Manchester Unitedile.

Mäng kulges kodumeeskonna pideva surve all 52. minutini, kui Andy Cole’i (pildil) paari meisterliku sooritusega saavutatud värav kogu mängu käiku muutis. Leeds suutis veel kümne minuti jooksul survet avaldada, kuid siis nende jaks lõppes. ManU hoidis lõpu eel rahulikult palli ja sai tabelisse kirja 3 punkti.

Vähemalt sama tähelepanuväärne, kui mäng ise, oli 24 tundi varem ManU treeningul juhtunu: staarmängija David Beckhami ja peatreeneri Alex Fergusoni vahel tekkis tüli ning ManU keskväljavirtuoos marssis riietusruumi ja lahkus staadionilt.

David Beckham ei olnud Leedsi vastu isegi varumeestepingil.

“Peatreenerina on mul õigus otsustada, kes mängivad, David seekord valikusse ei mahtunud,” kommenteeris juhtunut Ferguson.


Indrek Tobreluts sai silmad pähe
RAUL RANNE ranne@sl.ee


Laskesuusatamise MM-il Holmenkollenis tegi võistluse avaalal, 10 km sõidus, sellel aastal esimese õnnestunud võistluse Indrek Tobreluts, kes eksimatult tulistades oli lõpuks finišis 17. ajaga ning teenis Eesti laskesuusatamise selle hooaja esimesed üheksa MK-sarja punkti.

Ehkki laskesuusakoondise peatreener Kalju Ojaste enne MM-i lootis, et hea õnne korral võib meie meestest ehk Indrek Tobreluts saada MM-il tulemuse 20. koha piirimail, oli seda siiski üsna raske uskuda. Seni polnud meie mehed ülitiheda konkurentsiga laskesuusavõistlustel mitte millegi märkimisväärsega hakkama saanud.

Aeglaselt, aga täpselt

Lasketiirus puhaste paberitega hakkama saanud ning normaalselt suusatades suutis Tobreluts välja sõita selle aasta parima tulemuse. “See oli esimene sõit, kus Indrek suutis lõpuni kannatada ja ka distantsi viimase ringi hästi läbida,” tunnustas peatreener Ojaste. “See 17. koht on ikka päris hea tulemus, eriti kui arvestada meie selle aasta üsna lahjat minekut.”

Peatreener möönis samas, et Tobreluts laskis küll täpselt, kuid kulutas kahe lasketiiru peale kokku keskmiselt 20 sekundit rohkem aega kui paremad laskesuusatajad.

Ülejäänud Eesti laskesuusatajad kõrbesid. Roland Lessing oli 64. Janno Prants 65. ja Dimitri Borovik koguni 82. kohal.

“Teised vajusid ikka liiga palju ära. Ma lootsin, et nad tulevad vähemalt 40. koha kanti,” sõnas Ojaste. “Seda, miks Dima nii õnnetult sõitis, ma ei oskagi selgitada.”

Laupäev kujunes juubeldeva Holmenkolleni publiku rahuloluks Norra pidupäevaks. Naiste sprindi võitis mõnes mõttes üllatuslikult sellel aastal seni tagasihoidlikumat sõitu teinud Liv Grete Skjelbreid. Meeste 10 km sõidu parim oli selle ala spetsialist Frode Andresen.

Tuulepuhangud segasid võistlust

Eilne tagaajamisvõistlus peeti aga olukorras, kus tugevad tuulepuhangud laskmist sedavõrd segasid, et võistlus lõppkokkuvõttes suureks õnnemänguks kujunes.

Kahjuks eksis ka eelmisel päeval tulejoonel head tööd teinud Tobreluts koguni kuuel korral ning taandus võistluse lõppedes 42. kohale. “Laskmine oli eilse ilma puhul ikka väga keeruline. Võitis see, kes vähem eksis,” kirjeldas Ojaste võistlust. “Minu teada lasksid veatult kogu võistluse peale vaid kaks meest,” lisas ta.

Segastes oludes võtsid MM-tiitli vanad kalad sakslane Frank Luck ja rootslanna, MK-sarja üldliider Magdalena Fordsberg.

Laskesuusatamise MM Holmenkollenis

Pühapäevased sõidud

Meeste 12,5 km tagaajamissõit: 1. Frank Luck (Saksamaa) 33.21,9 (2), 2. Pavel Rostovtsev (Venemaa) +3,3 (2), 3. Raphael Poiree (Prantsusmaa) +15,1 (3), 4. Ole Gunnar Bjorndalen (Norra) +26,9 (4), 5. Halvard Hanevold (Norra) +35,3 (2), 6. Frode Andresen (Norra) + 46 (6), ... 42. Indrek Tobreluts +4.00,3 (6)

Naiste 10 km tagaajamissõit: 1. Magdalena Forsberg (Rootsi) 31.53,8 (2), 2. Uschi Disl (Saksamaa) +31,9 (3), 3. Florence Bavrel (Prantsusmaa) +42,4(0), 4. Katrin Apel (Saksamaa)+1.02,1 (6), 5. Andrea Henkel (Saksamaa)+1.05,7 (3), 6. Martina Zellner (Saksamaa) +1.06,3 (6)

Laupäevased sõidud

Meeste 10 km: 1. Andresen 23.51,2 (1), 2. Rostovtsev +9,5 (0), 3. Rene Cattarinussi (Itaalia) +19,2 (0), 4. Luck +19,6, 5. Bjorndalen +27,4 (2), 6. Poiree +27,5 (1),... 17. Indrek Tobreluts +1.03,1 (0), 64. Roland Lessing +2.46,6 (1), 65. Janno Prants +2.49,2 (2), 82. Dimitri Borovik+3.38,6 (3)

Naiste 7,5 km: 1. Liv Grete Skjelbreid (Norra) 20.51,9 (0), 2. Apel +29,8 (1), 3. Zellner +30,6 (1), 4. Svetlana Itšmuratova (Venemaa) +47,9 (1), 4. Forsberg +47,9(1), 6. Svetlana Tšernoussova (Venemaa) +51,8 (1).


Eesti seljatas neljakordse maailmameistri Brasiilia
(SL)


Eesti võiduvärava lõi vahetusmängijana platsile tulnud Viljandi Tuleviku ründaja Dmitri Ustritski 85. minutil.

Eesti jalgpallikoondis alustas Kings Cupi turniiri Tai pealinnas Bangkokis ajaloolise 1:0 võiduga Brasiilia üle. Eestile ei alistunud siiski neljakordsete maailmameistrite esindusmeeskond, vaid peatreener Sergio Fariase juhendatav kuni 17-aastaste koondis.

Turniiri avamängus tegid Tai ja Soome väravateta viigi. Kolmapäeval kohtub Eesti põhjanaabritega, Tai vastu mängib Brasiilia põhirivistus.


Götschl jätkab liidrina
ROALD JOHANSON


Rootsis Ares peetud naiste mäesuusatamise MK-sarja kiirlaskumise etapi võitis austerlanna Renate Götschl (paremal). MK-sarja üldarvestuses jätkab ta liidrina kaasmaalase Michaela Dorfmeisteri ees. “Hooaja alguses ei seadnud ma MK-sarja üldvõitu endale peaeesmärgiks,” selgitas 24-aastane Götschl. “Kuid nüüd olen liider ning üritan seda positsiooni iga hinna eest ka hoida.”

Slaalomietapil võidutses hooaja neljanda etapivõdu saanud sloveenlanna Spela Pretnar. “Kui keegi oleks mulle septembrikuus öelnud, et võidan sel hooajal neli etappi, poleks ma seda ealeski uskunud,” selgitas Pretnar. “See oli mu hooaja raskeim võit.”

Šveitsis Adelbodenis meeste slaalomietapil võidutses Matjaz Vrhovnik. “Alustasin hooaega slaalomiarvestuse 50. kohalt, nüüd olen jõudnud teiseks,” rõõmustas 27-aastane sloveenlane. “Olen juba küllalt vana, kuid armastan mäesuusatamist rohkem kui kunagi varem.”

Naised. Kiirlaskumise etapi tulemused: 1. Götschl 2.08,0, 2. Regina Haeusl (Saksamaa) 2.08,36, 3. Stefanie Schuster 2.08,89, 4. Dorfmeister (mõl Austria) 2.09,24, 5. Ingrid Jacquemod (Prantsusmaa) 2.09,37, 6. Melanie Turgeon (Kanada) 2.09,43.

Slaalomietapi tulemused: 1. Pretnar 1.32,02, 2. Kristina Koznick (USA) 1.32,26, 3. Anja Pärsson (Rootsi) 1.32,49, 4. Christel Saioni (Prantsusmaa) 1.32,53, 5. Natasa Bokal (Sloveenia) 1.33,15, 6. Henna Raita (Soome) 1.33,22.

MK-sarja üldseis: 1. Götschl 1053 punkti, 2. Dorfmeister 997, 3. Regine Cavagnoud (Prantsusmaa) 778, 4. Isolde Kostner (Itaalia) 706, 5. Sonja Nef (Šveits) 621, 6. Pretnar 601.

Mehed. Etapi tulemused: 1. Vrhovnik 1.42,10, 2. Kjetil Andre Aamodt (Norra) 1.42,31, 3. Mario Matt (Austria) 1.42,53, 4. Hans-Petter Buraas (Norra) 1.42,98, 5. Sebastien Amiez (Prantsusmaa) 1.43,18, 6. Jure Kosir (Sloveenia) 1.43,36.

MK-sarja üldseis: 1. Hermann Maier (Austria) 1570, 2. Aamodt 1224, 3. Josef Strobl 852, 4. Stephan Eberharter (mõl Austria) 779, 5. Kristian Ghedina (Itaalia) 692, 6. Andreas Schifferer (Austria) 680.


Tarbijad jaanuaris rahulolematud kodumasinate kvaliteediga
(SL)


Jaanuaris laekus tarbijakaitseametile kokku 207 avaldust, neist 97 kaubanduse kohta, millest enamik oli seotud tööstuskaupade kvaliteediga (jalatsid, kodutehnika, kütus). Vähem nuriseti toidukaupade üle.

Rahulolematust põhjustas ka teenuste kvaliteet – 110 kaebust. Nendest 47 pöördumist olid seotud kommunaalteenustega (vesi, küte, hooldustasud); 22 elektri- ja sideteenustega, 25 kaebust puudutasid lepingulisi teenuseid (ehitusteenused, keemiline puhastus).

Sagenes ka tarbijate rahulolematus ehitusteenuseid pakkuvate ettevõtete ebakvaliteetse töö ja hilisema praagi parandamisest keeldumise pärast. Tarbijate pahameele on ära teeninud OÜ Uksemeister, Lõkke 7, ja tulundusühing Karlo Puit, Nõlva 7a.

Jaanuaris kontrollis tarbijakaitseamet alkoholimüügi eeskirjadest kinnipidamist kauplustes. OÜ V.J.V. Pärnumaal Paikusel asuvas Pai kaupluses avastati võltsitud alkoholi. Pärnu maakohtu kohtuotsuse alusel karistati OÜ V.J.V-d 50 000-kroonise rahatrahviga. Ebaseaduslik alkohol konfiskeeriti.

Tarbijakaitse info- ja nõustamistelefonil 6 201 707 helistas kaupade ostmisel tekkinud probleemide tõttu 322 tarbijat, sh tööstuskaupade ostul oli probleeme 295, millest jalanõusid puudutas 120 kõnet, 79 korral oli tegemist tehnikakaupade garantiiga. Muret valmistasid ka aegunud toidukaubad ja kommunaalteenused. Teiste teenuste puhul oli 98 kaebust. Sagenenud on kaebused kaabellevifirmade töö üle.

Kokku kontrollis tarbijakaitseamet jaanuaris 276 kaubandus- ja teenindusettevõtet. Kontrolli tulemusel määrati rahatrahve 113 680 krooni ulatuses 77 õigusrikkujale.


Naabrivalve murrab ükskõiksuse
KRISTEL KIRSS


Nädala eest said kohtus karistuse noormehed, kes tabati võõra vara näppamiselt tänu Pirita-Kose majaomanike omaalgatuslikule patrullimisele. Samasuguse naabrivalve poole püüdlevad mitmed turvalist elukeskkonda soovivad linnaosad.

Maarjamäel elav Ander (11) mäletab varaste külaskäigu järgset hommikut selgesti. Väikevend, ema ja isa alles magasid, kui ta kööki astus. “Ma sain kohe aru, et pätid on käinud, aken oli lahti, köök oli külm,” räägib poiss, kellelt vargad viisid ära aknal seisnud limonaadipudelid.

Kuigi Ander väidab, et ta ei tundnud pärast sissetungijate käimist kodus olles hirmu, usub ema Jane vastupidist. “Poisid kontrollisid pärast seda igal õhtul hoolsalt uksi ja küsisid ka minult, kas uksed on ikka lukus,” meenutab ema, kelle pere hakkas end jälle turvaliselt tundma alles siis, kui kohalikud mehed otsustasid pättide vastu ühisrinde moodustada.

Öösel oma ja naabri kodu kaitsel

Et sissemurdmised pole selles kvartalis harv juhus ning politsei ei olnud pätte tabanud, hakkasid kohalikud elanikud ise patrullima. Nii saadigi kurikaelte jälile. Erki Mägar, üks tookordse patrulli organiseerijatest, kinnitab, et valvel ollakse Pirita-Kosel endiselt, kuigi vähem. “Mul on inimeste telefoninumbrid, aadressid ja ka nende meelsus on mulle teada — kui on vaja aktiviseeruda, siis on kõik 38 meest jalul,” ütleb Mägar. Iga kuu ühel ööl on ta Pirita-Kosel valvekorras, et olla kodukandi öise eluga kursis. Sama teevad ka teised. “See on kuritegude ärahoidmiseks vajalik, odav ja lihtne,” kinnitab Mägar. Tema sõnul torkavad öösel sihitult hulkuvad kahtlased kogud kohe silma.

Nende meeste tublidust teatakse ka Pirita linnaosavalitsuses. Turvalisuse tagamisel loodetakse edaspidigi elanike omaalgatusele. Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu loodab, et ka teiste piirkondade elanikud näitavad üles initsiatiivi naabrivalveks, mida saab politsei abiga edasi arendada.

Siseministeeriumi pressiesindaja Ilona Leiva sõnul on organiseeritud naabrivalve üldjuhul täispaketina alles väljaarendamisel. “Oma rõõmuks peame ütlema, et tegelikus elus toimib naabrivalve mitmete tänavate ja majade kaupa, ja seda ilma igasuguse seadusandliku initsiatiivita. Naabrid on väljas ühise asja eest,” räägib Leib.

Selgitustöö kannab vilja

Naabrivalve, mis peaks kodukoha turvalisemaks muutma, eeldab, et tuntakse oma naabruses elavaid inimesi, kellega vajaduse korral ka koos patrullitakse. “Peamine on, et inimesed ei oleks üksteise vastu ükskõiksed. Huvi peaks ulatuma kaugemale oma aia piirist,” ütleb Nõmme linnaosa vanem Urmas Paet.

Nõmme linnaosavalitsus on asunud aktiivselt naabrivalve rakendamise teele, tutvustades elanikele selle võimalusi.

Paeti sõnul on inimeste huvi naabrivalve vastu suur, paljud lahkusid kohtumistelt sooviga uurida, kas nende tänaval saaks luua aktiivse naabrivalvegrupikese.

“Tahtmist on, praegu jääb veel puudu väljaõppest ja politsei infost, mis ajal ja milliseid kuritegusid meie piirkonnas toime pannakse,” ütleb Nõmme elanik, autokrattide tegevuse kibedaid vilju maitsnud Tarmo Vaik, kes usub, et naabrivalvega saab kodukoha kvartalis korra maija.

Nõmme linnaosa vanem Paet loodab, et kodanike turvategevuse kaudu paraneb ka infovahetus politseiga, mille tulemusel saab politseipatrull tähelepanu paremini ohtlikele piirkondadele koondada. Nõmmel soovitakse ka edaspidi inimesi koolitada, et nad teaksid, kuidas ja milliste vahenditega end paremini kaitsta.

Paeti sõnul on kavas naabrivalvet tõsiselt võtvatele inimestele jagada Nõmme linnaosa kuludega trükitud kleepekaid, mis teavitavad tänaval sihitult luusivat inimest naabrivalve olemasolust. “Et kleebise väärtust mitte devalveerida, siis pole kavas neid jagada kõigile, vaid tõesti ainult seal, kus naabrivalve reaalselt toimib,” ütleb Paet.


Roosid vajavad kaitset
INGA MAIMIK


Harrastaja roosikasvataja Anne (50) kardab, et heitlikud ilmad võivad roositaimi kahjustada. Ta tunnistab, et ei oska rooside kaitseks midagi ette võtta.

“Möödunud talvel jäin ilma kahest väga ilusast floribundroosist, mille sain kingiks sõpradelt. Kardan, et sel aastal on kaotused veelgi suuremad, sest talv on olnud väga niiske,” kurdab naine.

Tallinna botaanikaaia teaduri Else Liventaali sõnul talvituvad roosid kõige paremini, kui peenardel on korralik lumikate ja külma 5-7 kraadi. “Kõige ohtlikum ongi roosidele niiskus, eriti seisev vesi, mis põhjustab taimehaigusi ja isegi nende surma,” räägib botaanikaaia teadur.

Need, kes katsid roosid sügisel külma talve kartuses õhukindla kuivkarkassiga, peaksid katete otsad lahti võtma, et õhk liikuma pääseks. Kui temperatuur langeb, võib avad kinni katta.

Juhul, kui taimede vahele lohkudesse on kogunenud vesi, tuleks selle ärajuhtimiseks kaevata väikesed kraavid. Haiguste tõrjet praegu teha ei saa, seda tehakse sügisel ja varakevadel, kui talvekate on eemaldatud.

Et talvekaod oleksid väiksemad, soovitab Else Liventaal edaspidi muretseda oma koduaedadesse sorte, mis on talvekindlamad. Meie oludes vastupidavad on kõik pargiroosid ja kurdlehise kibuvitsa hübriidid, mis ei vaja talvel katmist. Paljud neist õitsevad rikkalikult ja rõõmustavad roosikasvatajaid oma iluga suvi läbi. “Väga kaunis on kahvaturoosa täidisõieline sort Ritausma, valgeõielistest hinnatakse kõrgelt Parslat ja lillakaspunastest sortidest Hansat. Omapärane ja õiterikas sort on nelkroos Pink Grootendors, mis on saanud oma nime nelgikujuliselt õisikult,” tutvustab Tallinna botaanikaaia teadur Else Liventaal talvekindlamaid pargiroosisorte.


Vana sahtel töökorda
(SL)


Kui vana kirjutuslaua sahtel logiseb, ei tasu lauda veel prügimäele viia ega tuleroaks anda. Sahtli saab korda teha.

Raeantiigi kaupmehe Väino Idnurme sõnul võib vana sahtli tappide liim olla niiskuse tõttu oma kvaliteedi kaotanud. Esmalt tuleb ettevaatlikult eemaldada sahtli põhi, mis tavaliselt on paarikolme naelaga kinnitatud. Naelad tuleb samuti välja võtta. Pärast põhja eemaldamist jääb järele vaid sahtli raam. Idnurme sõnul peab nüüd sahtli ettevaatlikult tappidest lahti koputama. Järgmiseks tuleb tappide vahele liimi panna ning küljed taas kokku suruda, näiteks pitskruvide vahel.

Kui pitskruvisid pole, võib sahtli kõvasti kokku suruda ka selle ümber nööre tõmmates. Et surve tugevam oleks, võib nööri vahele ka kiilud panna. “Et sahtel jääks sirge, tuleb tööd vinkliga kontrollida, muidu ei pruugi see teie kirjutuslauaga enam sobida,” õpetab Idnurm.

Kui liim on kuivanud, tuleb sahtli põhi uuesti naeltega kinnitada, ja sahtel ongi taas kasutamiskõlblik.


Tallinnas uus bussiliin
(BNS)


Tänasest sõidab Tallinna kaubamaja ja Pääsküla vahet uus ekspressbuss.
Buss number 20 hakkab sõitma Tallinna kaubamaja juurest mööda Rävala puiesteed Sõpruse puiesteele, sealt Akadeemia teele, Kadaka teele, Kadaka puiesteele ning mööda Hommiku ja Laane tänavat ning Pärnu maanteed Pääskülla.

Bussid väljuvad iga 35—45 minuti järel hommikuti kella 7—11.30 ja kella 13.30—19.

Uus bussiliin käivitati Nõmme linnaosavalitsuse soovil anda nõmmelastele ja Pääsküla elanikele võimalus ümberistumisteta kesklinna jõuda. Käigust jäävad ära kaubamaja ja Tihniku maksimarketi vahet sõitnud bussiliinid number 91 ja 64.


Valdo Jahilo naljad


Õhtul kohtuvad kaks kalameest. “Noh, kuidas näkkas?” küsib üks.
“Mitte eriti,” vastab teine. “Ma oleksin äärepealt haugi kätte saanud, aga ta läks mul konksu otsast minema.”

“Mul läks ka minema,” ütleb teine, “aga minu oma oli sinu omast suurem!”

***

Kalamees õngitseb juba pool päeva jõe ääres ja kogu aeg jälgib tema tegevust keegi huviline.

“Miks te ise kala ei püüa?” küsib kalamees viimaks.

“Mis te nüüd, mul ei jätku selleks kannatust.”

***

Iirlane püüab kuldkalakese. Kalake hakkab paluma: “Kulla mees, lase mind vette tagasi. Ma täidan selle eest kolm sinu soovi.

“Pudel viskit!” käsutab iirlane, “ja selline, mis kunagi tühjaks ei saa.”

Iirlane saabki viskipudeli ja võtab mehise lonksu. Viski pudelis aga ei vähene. “Vaat see on alles pudel!” hüüab iirlane vaimustatult. “Kähku veel kaks sellist pudelit!”

***

Preester hoiatas jumalateenistusel: “Pidage meeles, igaüks siin koguduses sureb kord!”

Tagareast kostis vaikset naeru.

“Kordan, et ükski selle koguduse liige ei pääse surma eest!”

Jällegi kihistatakse tagareas naerda: “Jumal tänatud, mina ei ole sellest kogudusest!”

***

Pastor pöördub koguduse poole: “Kallid sõbrad! Täna räägin ma valetajatest. Kes teist on lugenud Matteuse 69. psalmi?”

Tõuseb kätemeri.

“Suurepärane!” rõõmustab pastor. “Et sellist psalmi pole olemas, on tänane jutlus täiesti omal kohal!”

***

Patsient võtab hambaarsti kabinetis rahatasku välja.

“Kuid te ei pea mulle ju täna maksma!” protesteerib arst.

“Ma ei kavatsegi maksta,” vastab patsient. “Ma tahan lihtsalt raha enne

üle lugeda, kui te mu narkoosi alla panete.”


TOP 10 XX sajandi ja millenniumi valguses
Toimetab Tiit Kuningas


Populaarsemad koerafilmid

1. “101 Dalmatians” (1996)

2. “One Hundred and One Dalmatians” (joonisfilm, 1961)

3. “Lady and the Tramp” (joonisfilm, 1955)

4. “Oliver and Company” (1988)

5. “Turner and Hooch” (1989)

6. “The Fox and the Hound” (joonisfilm, 1981)

7. “Beethoven” (1992)

8. “Homeward Bound II: Lost in San Francisco” (1996)

9. “Beethoven 2” (1993)

10. “K-9” (1991)


Päeva küsimus
Küsitles ÜLO KÜLM


Tarmo (27),

ühe osaühingu töötaja:

Kodus. Perega.

Enely (20), üliõpilane:

Ei ole selle peale veel mõelnud. Kui tähistan, siis meeldiva seltskonnaga.

Tõnis (33), kiviraidur:

Istume pereringis, on puhkepäev ju. Kuhugi üritusele ei ole plaanis minna.

Arno (45), töötu:

Mingit üritust küll kavas ei ole. Kodus, ma arvan. Perega, abikaasaga. Ei midagi spetsiaalset, ma pole mõelnud küll selle peale.

Marie (70), pensionär:

Meil on hästi meeles see esimene Eesti aeg. Oleme juba selles eas. Tähistamist kui niisugust ei tule enam. Aga mõtleme ikka ja rõõmustame, et oleme Eesti lipu all. Oleme kodus. Olenevalt ilmast läheme paraadi vaatama.

Aado (58), lukksepp:

Vale aadressi moment, sest abikaasal on sünnipäev. Sünnipäevapidustused langevad samale päevale, koos sünnipäevaga on aastapäev. Paraadi ei ole aega vaatama minna, sest külalised tulevad kaugemalt ja tuleb nendega tegelda. Muidu ma olen paraadi vaatamas käinud.

Maire (27), baaridaam:

Ma arvan, et olen sellel ajal tööl. Ja pärast tööd, kui sõbrad kuskile kutsuvad, siis läheme vist tähistama. Mingit kindlat üritust ei ole. Kui aega on, siis vaatan paraadi.

Andrei (25), õpetaja:

Esiteks ei pea ma sel päeval töötama. Juba see on hea. Teiseks peab raamatuid lugema, vaatama, mida kirjutavad ajalehed. Ma arvan, et vaatame TV-programme, oleks hea, kui neis oleks midagi ajalugu käsitlevat.

Sellist tähistamist, et oleksime kodus ja midagi jooksime, kindlasti ei tule.

Tähistame rohkem vanu pühi kui uusi. Valentinipäeva või uusi poliitilisi pidupäevi me ei tähista.

Paraadi oleme vaadanud telekast või ise kohal käinud. Arvan, et nüüdki peaksime seda vaatama minema.


Kevad valib uue Meie Matsi
SL


1. aprillil antakse Mustpeade Majas üle taaskordne huumoriauhind Meie Mats. Elutöö eest saab selle tänavu Jaanus Orgulas. Orgulas on neljateistkümnes Meie Mats.

Peale selle soovitakse välja selgitada ka Rahvamats. Selleks tuleks saata oma eelistus kirjalikult kavandatava huumori- ja satiiriajakirja Pikker toimetusse aadressil Pikk t 68, 19133 Tallinn.

Rahvamatsi tiitlile kandideerivad Lennart Meri, Eduard Tüür, Vladislav Kor©ets, Priit Pärn, Rein Lang ja Lauri Leesi.


Indiana Jones forever
www.delfi.ee


Unustage “Tähesõjad“, Hollywood valmistub seiklusfilmiks, mida filmisõbrad on pikisilmi oodanud. “Indiana Jonesi” filmide staar Harrison Ford ütles, et neljas linateos on tulekul.

New York Posti teatel sai näitleja saali kihelema, kui ta vastas jaatavalt küsimusele, kas tulekul on “Indiana Jones IV”.

“Ma ütlen seda vaid seepärast, et ma tahan, et see nii oleks,” selgitas ta kiiresti. “See ei ole ametlik teadaanne. Me ootame käsikirja, millega kõik rahul oleksid. George’il [Lucasel] on praegu mujal tegemist, aga Steven [Spielberg] ja mina oleme valmis.”

Loomulikult peab Ford enne lõpetama Steven Soderberghi filmi “Traffic”, mille võtted algavad aprillis. Ford mängib narkovaenulikku kohtunikku, kelle oma tütar tarvitab uimasteid.

Lucas valmistab praegu ette “Tähesõdade” järge ning risti vastupidi Fordi sõnadele on ka Spielbergil käedjalad tööd täis. Tema järgmine projekt on “Minority Report” Tom Cruise’iga. Kuulu järgi valmistub ta kinolinale tooma ka Harry Potteri fantaasiaromaane ja “Gei¹a memuaare”.

Mis “Indy” käsikirja puutub, siis ei ole Fordil vaja muretseda, sest Lucas ütles kahe aasta eest novembris, et käsikiri on võteteks valmis niipea, kui seda on Ford ja Spielberg.

Neil tasuks kiirustada, kui nad tahavad, et Fordil säiliks veel natukenegi nooruslikkust, mida ta kolmes esimeses filmis õhkas. Näitleja saab juulis nimelt 58-aastaseks.


Maskeeruge kiiresti
ANDRES KEIL


Vahetult enne vabariigi aastapäeva on järg ka traditsioonilise ERKI maskiballi käes. See on oodatud ettevõtmine, klubi- ja kunstiinimeste mustparty. Et siis homme kell 21 EKA-s.

Seekordse balli dresscode on majesteetlikkus. Idee autor Andres Lõo sedastab: “Kuna peo muusika on dub, siis ma mõtlesin, et majesteetlikkus on just õige teema. Saad aru, sellised stiilsed ja rahulikud inimesed 16. sajandi Prantsuse õukonnas. Jalutavad, suhtlevad. Tantsivad.”

Kõigile Bashmentil käinud inimestele on Eesti juhtivad jamaikameelsed deejotid, kodanikud Ringo Ringvee ja Tarrvi Laamann tuttavad. Sekundeerivad Kauri Kallas ja Tartu resident Toomas Erikson. Lisaks lubab Lõo, et esineb segakoor. Milline, seda mina ei tea. Lõol on muie suunurgas.

Majesteetlikke pidulisi meelitatakse kohale ka ilutulestiku ja auhindadega. Auhinna saavad peo vastupidavaim paar, säravaim kostüüm ja maskeerituim tundmatu.

Veel tehakse kõikidest soovijatest fotod, mis veel samal ööl kätte saab. Ja rahvale nämmiks küpsetatakse kaks hunnitut torti. Piletihind EKA tudengitele 25 krooni, flaieriga 50, ilma 60 krooni.


Afroameeriklannast seksistaar Midori kroonib Sexpeditsiooni""
ÜLO KÜLM


10.-11. märtsil Sakala keskuses aset leidva erootikafestivali “Sexpeditsioon II” ühe peatähena on välja kuulutatud afroameeriklanna Midori.

Kuna tema kohta infot napib, üritame teda tutvustada Tallinna erootikaärides leiduva videokasseti kaudu.

Väidetavalt on mustanahaline Midori oma karjääri jooksul näidelnud (osalenud, oleks vist õigem öelda) rohkem kui 60 filmis ja poseerinud meesteajakirjades. Võitnud lühikese ajaga mitmeid erootikaauhindu.

Sakala keskuses tuleb sekspomm pealaval välja striptiisiprogrammiga. Oma festivaliboksis jagab ta autogramme ning ilmselt saavad külastajad teatud summa eest end koos temaga pildistada. Kinosaalis kedratakse Midoriga filme.

Siinsetes erootikaärides Midori looming praktiliselt puudub. Pärast pikka tuulamist võis ühest siiski leida suhteliselt värske videofilmi Midoriga, mis Max’silt ilmunud.

Tegemist on ehtsa hardcore’i filmiga, asi on pehmest erootikast väga kaugel. Andrew Blake’i või Michael Ninni selle ala šedöövritest on asi samuti kaugel, vähegi erootilist pinget või humoorit lisavat süžeed ka pole. Pigem meenutab kahetunnine film kiiresti ja odavalt konveieril tehtut.

“Gimme Some Butti” eripära on vahest see, et siin domineerivad just mustanahalised — nii naised kui ka mehed.

Peakangelanna Midori ilmub välja kohe esimeses seksistseenis (kokku on neid kaks, mõlemad muidugi eri mehega) ja teeb kõiki trikke, kuid nõuab partnerilt kondoomi kasutamist. Niisiis üks korralik pornotädi ikkagi, mitte tagasihoidlik erootikastaar...

Ja huvitav tähelepanek — ebaolulistes vaheepisoodides mõjub ta oma seksikas riietuses palju ahvatlevamalt kui suurte rindade lehvides voodis toimetades.

Näitlemisoskus? Naah...

Midori tuntumad videod:

“Showtime” (1996)

“Cumback Pussy 2” (1996)

“Mike South’s Georgia Peaches” (1997)

“Sina-matic 1” (1997)

“Wicked Weapon” (1997)

“Adult Video News Awards 1998” (1998)

“Gimme Some Butt” (1998)

“Isis Blue 2” (1998)

Aadress:

7095 Hollywood Blvd., #823, Hollywood, CA 90028


Õpi Heiki Mätlikuks
HELEN ARUSOO


Uus muusika õppimise viis võimaldab sul kodus toanurgas bändi teha või endast pillimängijat koolitada. Loomulikult on asi kättesaadav ainult arvutikasutajatele, nagu moodsad asjad ikka.

Kodus kitarri näppides muusikat luua tundub vanamoodne — kõik uus ja huvitav näikse sündivat auto hinda maksvates helistuudiotes, kuhu tavamuusikul juurdepääsu pole. Uus PGMusic disketisari on sammu võrra edasi astunud ja püüab täita lõhet moodsa helistuudio ja koduse muusikaloomise võimaluse vahel. Piisab vaid arvutist, saundikaardist ja mõnest PGMusicu disketist.

Lõbusta ennast kodus ehk Bänd arvutikastis

“Enne pole Eesti turul selliseid programme müüdud,” ütleb nende importija Vahur Lehtla.

“Näete, siin saab väga lihtsalt ise muusikat teha. Toksid arvutisse vabalt valitud helikõrgused ja arvuti teeb sinu loole saate. Rütmi ei pea samuti kirjutama, selle teeb arvuti sinu valitud stiili järgi,” räägib Lehtla.

Tõesti, rohkemat polegi vaja, kui noodimärgid arvutisse sisestada. Saade sünnib näiteks unelevas bluusi- või tempokas tangorütmis või mille iganes sa sadadest programmi pakutavatest stiilidest valid.

“Ka koosseisu saab määrata — võid oma lugu mängima panna trummid või klaveri või hoopis kvarteti,” seletab Vahur Lehtla õhinal.

Salaja harjutajatele ja ajaloohuvilistele

Oluline on, et arvuti võib kõik sinu eest ära teha, aga võid kõik loo komponendid ise paika panna. Ja kui lugu valmis, võid sellega esineda kas või kodupeol.

“Päris algajatele see bänditegemise programm ei ole, noote peaks ikka tundma,” seletab Lehtla. Aga Band-Ina-Box on vaid üks viiekümnest programmist, ülejäänud disketid on mõeldud muusikaajaloo ja pillimängu iseõppijaile.

Pilliõppimise programmide tugev külg on see, et õpinguid juhendab oma ala meister. Näiteks klassikalise kitarri guru õpetab sõrmede asetust ja tutvustab erialanippe. Tal on seda lihtne teha — kõik õpetatavad lood on meister ise sisse mänginud. Palju on ka ansamblilugusid, mis tähendab, et programmi kasutaja saab koos meistritega kaasa mängida, kui vastav partii arvutist “maha keerata”.

Igamees võib Lefkani firmasse minna ja saada programme tutvustava tasuta disketi ning vaadata, mida kodubändi tegemine endast kujutab. Sellega ei saa küll kirjutada lugusid a la Prodigy või Chemical Brothers, aga siirast isetegemise rõõmu pakub igas vanuses tüübile.


Päeva film
AIME KONS


Scorsese ja stsenarist Paul Schraderi koostööna valminud painajalik pilt suurlinnast ja selle elanikest, noorest mehest taksoautos, tema elumõtte otsingutest, Cannesis Kuldpalmi võitnud dokumentaalse koega põnevusdraama.

Vietnamis merejalaväelasena teeninud Travis Bickle (Robert De Niro) tegutseb öösiti kõledas ja hirmutavas New Yorgis taksojuhina.

Sageli leiab Travis end 42. tänavalt — lõbumajade paradiisist. Sealsete elanike hulgast leiab ta endale kaitsealuse — 12-aastase narkomaani ja lapsprostituudi Irise (Jodie Fosteri kordaläinud osa). Travis üritab tüdrukut sutenööri (Harvey Keitel) käest päästa, kuid see ettevõtmine muudab ta uuesti liikuvaks tapamasinaks.

Travis kehastab ühelt poolt pahupidipööratud Kristust, kes sööstab päästma eksinud lambukest, teiselt poolt halastuseta tapjat. Järgnev veresaun mõjub Irisele šokina ja ta leiab endas jõudu alustada taas korralikku elu.


Mu aadress pole maja ega tänav
MÄRT MILTER


“KT-l” on tore stuudio, vaatega Vabaduse väljakule. Sümpaatne on ka algus, kus sisu tutvustatakse, ja saate logo (ainult muusika on niru). Tegijad on endale korralikult selgeks teinud, et saadet juhib Siiri Sinijärv, seega säästetakse vaatajat reporterite nägudest. Saade on kujundatud meeldivas headfilmilõigudladuspealeloetudtekstformaadis.

Elust väljaspool Tallinna rääkiv “KT” on tehtud ilmselt vastukaaluks Marika Tuusi “Pooltunnile”. Teemad (metsade olukord, vilsandlased jäävangis) peaks inimesi, eriti tallinlasi, maaelu üle mõtlema panema. Samas ähvardab “KT-d” nii oht korrata “Osooni”. Vähem metsa, rohkem inimesi! Lahati ka skandaali Nõo koolis, mis omakorda oleks pigem “Pealtnägija” mängumaa.

Kuna meil pole enam ammu “Spordiprismat”, ei tekitanud erilist küsimust Tartu Delta korvpallimeeskonna teema sobivus saatesse. Sümpaatne oli Sinijärve käsitlus: kuna pole asjatundja, esitas ta nn naisterahvaküsimusi, aga häbisse ei jäänud.

Uudisest, et täiskasvanud Pärnus taas kooli lähevad, oleks saanud pikema kommentaaridega loo.

Ja siis lõpuks see õnnetu saatebänd. Genialistide haipimise võiks ära lõpetada. Sama mõttetu bänd nagu Rosta Aknad. Kui tahate bändi teha, aga teil pole midagi öelda — tehke midagi muud.


Riigi rist
SL juhtmõte


Peterburi endisel linnapeal Anatoli Sobtšakil on Eesti ees olulisi teeneid NSV Liidu lagunemise ajast. Aga mitte ainult. Kuna tema meeskonnast on pärit tulevane Vene president Putin, siis oli loogiline loota, et Putin oleks Sobtšaki kaasanud ka presidendikomandosse.

Kindlasti pole õige meil laialt levinud müüt, et Putin on eestlastele varasemast ajast täiesti tundmatu suurus. Samas on kindel, et tema sidemed siinses äriilmas kasvasid välja Sobtšakiaegsest Neevalinnast. Ja loomulikult tuntakse Eestis Putinit tunduvalt vähem, kui tunti Sobtšakki.

Rahvarinde valitsuses, kes Sobtšakiga eriti aktiivselt semmis, istusid Eesti poliitikud, kes praegu on laotunud ühtlaselt üle terve majanduspoliitilise spektri. Eestile geograafiliselt lähima suurlinna eksmeeri Kremlisse jõudmine võinuks olla kasulik kogu Eestile.

Koos Sobtšakiga suri üks lootus idakaubanduse edendamiseks. Kuna Boriss Jeltsin keeldus lätlastelt nende kolme tähe ordenit vastu võtmast, siis ei maksaks ehk ka Eestil seda upsakat taati oma Maarjamaa Ristiga tüüdata. Sobtšak oli aga küll mees, kes Eesti riigi risti vääriks. Vähemalt postuumselt.


Varumeeste s(t)aatus
URMO SOONVALD


Edukalt massidega mängival Edgar Savisaarel on võime näha kõikjal vaid vastaseid ja partisanisõda. Laupäeval taas parteiliidriks valitud Savisaar näib rahva üleskeeramist ka tulevikus jätkavat.

Huvitav on vaadata Savisaare lõppematut enesekindlust. Lubas ta ju võimule pääseda nii Riigikogus kui ka pealinnas, kuid pettuda tuli nii valijatel kui ka sponsoritel. Laupäeval käis ta välja uue veksli — järgmiste parlamendivalimistega pääseb Keskerakond taas võimule!

Kummaline, et Savisaar ei tea või ei taha möönda, et edu (loe: hääli valimistel) on oluliselt raskem säilitada kui juurde võita. Eriti veel vähe konstruktiivses opositsioonis pesitsedes. Ometi ei tohiks õigete kaartide ning taktikaga mängides tõus võimatu olla.

Raske on aga leida põhjusi, miks peaks 2003. aastal keegi riskima ja just vastuolulise Savisaare partei valima! Pärast nii pikka aega varumeestepingilt riiki juhtima?

Aga näib, et Eesti suurim partei oma siseelus ja juhis probleeme ei näe. Jätkuv võimu kirumine on nähtavasti suurimale piisav suutäis.


Nupud
-


Väriseva käega

Kord kuus ajalehtedes ja teleuudistes laigulises mundris figureeriva reservlipniku Mart Laari käsi oli “Teeviidal” elektronpüstolit hoides üsna ebakindel. Kaine peaga 100-st lastud 14 silma on tulemus, mis ohvitserile küll au ei tee. Teatavat ebakindlust ilmutas messil ka Indrek Tarand, kes kuulas õpetajakoha järele Tamjärve erakoolis. Kaitseministeeriumi kantsleri koht pole talle ju piisav väljakutse ja luureülema tool on samuti küsitavaks muutunud. Nii ei jäägi üle muud kui õpetajaks hakata.

Kommunismi ori

Peeter Volkonski kuulutas Koeru kultuurimajas ropendamise vahel välja uue Kommunistliku Partei. Vürstisoost geeniusel on see elus juba vähemalt teine partei asutada. Eelmisena pani ta aluse Eesti Orjanduslikule Parteile. Kas OP liikmed koopteeritakse in corpore KP-sse või peavad kõik uuesti liikmeksastumise avalduse kirjutama, pole veel teada. Samuti pole selge skeem, kuidas Volk ühendab kolm astet madalama ühiskondliku formatsiooni ideoloogia kommude omaga.

Narkopansion

Narva narkarite heasoovija on leidnud Lääne raha ja Ida-Viru maakonnavõimude mõistmise sõltuvushaigete pansionaadi avamiseks Oonurmes. Kahtlemata on see maakonna linnarahvale meeltmööda, kui pätikalduvusega sõltlased peidetakse metsade vahele, kuhu ei lähe korralikku teed ega levi õieti ükski telefon. Kuna valitsuste regionaalpoliitikale vaatamata pole elu karulaante vahel siiski lõplikult välja surnud, siis tuli püsielanike vastuseis projektile võimudele ebameeldiva üllatusena.


Kobe kongressikõne
Allan Alaküla


Savisaare kongressikõnet tunnustas esmamuljetes isegi mõni minu kolleeg, kes Keskerakonda seni süstemaatiliselt ainult kottinud on. Kõne teksti üle lugedes on arvamused märksa lahknevamad.

Millest Savisaar rääkis?

Kihistumine: massiline vaesus progresseerub ning ainus vahend selle vastu on progresseeruv tulumaks. Läbiproovitud ja riskivaba teema, mis erutab ka koalitsiooni nõrgimat lüli — mõõdukaid.

Monopolid versus väiketootjad: ametiühingud, tarbijakaitse ja muu kolmas sektor on tõesti abitud. Väiketootja kängub ja keskklassiks jääb ainult kitsas palgaliste spetsialistide kiht. Tallinna Vee näide oli hea, aga ainsa retseptina siiski lahja. Väikeettevõtjad on oravate taimelava.

Väliskapital versus rahvuslus: tugev teema, arvestades seda, kuidas suure tähega isamaalased on pärast valimisi Jüri Mõisa suu kaudu oravate valijaid võrgutanud. Teema tugevus, aga samas ka nõrkus on selles, et majanduse võtmehoovad ja meedia on tõepoolest välismaalaste käes. Tiit Madissoni suguste ERSP-st ja Isamaast pudenenud meeste toetajate ületulek on aga täiesti ilmne.

Ajakirjandus: laupäevase “Aktuaalse kaamera” avaloos Jaan Krossi (üleeelmise Riigikogu mõõdukas) juubelist Draamateatris olid nagu kompud kaadris Mart Laar ja Lennart Meri. Uudis Eesti suurima erakonna kongressist Sakalas oli teine. Avalik-õigusliku valiku üle võib alati vaielda. Erameedias ei säästa seda parteid aga miski peale oma propagandakanalite tugevdamise. Kui KE oskab kaasa minna ajalehtede ja teleraadioga võrreldes tunduvalt odavama Internetimeedia arenguga, võiks pilt nooremates sihtrühmades kiiresti tasakaalustuda. Kesknädal pole lahendus.

Mida ta ignoreeris?

Tegelikult ei rünnanud Savisaar ühtki kolmikliidule olulist teemat. Euroopa Liidu kohta polnud kõnes ju muud kui üleskutse öelda, kuidas asi suveräänsuse loovutamisega tegelikult on. Kas KE on seniste läbirääkimiste jätkamise poolt või vastu, siiski ei selgunud. Euroküsimuses pole KE liha ega kala.

Valitsuse sisemaises agendas peamist, haldusreformi, ei nimetanud Savisaar üldse. Kuigi KE esindatus omavalitsustes on märkimisväärne, saab esimehe kõnest järeldada, et see teema KE-d ei puuduta. Järelikult on opositsiooni juhtpartei ka selles vallas jätnud valitsusele vabad käed.

Samuti ignoreeris Savisaar valitsuse dikteeritud pensionisammaste debatti. Millest saab samuti järeldada, et KE-l pole seisukohta, mitu neid sambaid peaks olema ja kes kui suures osas need peaks täitma. Kaitseväeteenistusest ja tasulisest haridusest polnud samuti kõssugi.

See, et opositsiooniliider ignoreerib programmkõnes valitsuse imevigureid (näiteks noore pere projekti), on loomulik. Rahulikult võinuks nimetamata jätta ka presidendivalimised. Oluliste ja ühiskonnas vaieldavate poliitiliste teemade ignoreerimine oli aga viga.

Liberaalne Internatsionaal

Mõne nädala eest Riigikogus peetud eurodebatil pilkas Mart Laar tsentriste, et neil pole erinevalt kolmiklastest Euroopas partnerit, kelle kaudu seal Eesti asja ajada. Sel hetkel oli KE avaldus Liberaalsesse Internatsionaali (LI) astumiseks juba sisse antud.

Mõistagi on LI täisliige Reformierakond teinud ja teeb kõik endast oleneva, et KE-d LI-st eemale hoida, kuid veto võimalust neil pole. Tõsi, Koonderakond sai ja jäi LI vaatlejaliikmeks just 1996. aastal, kui valitsusse kuulusid ka oravad. LI-le üritas samal ajal läheneda ka Arengupartei, aga enne, kui sest asja sai, partei lagunes.

Euroopas sotsialistide ja rahvaparteide (konservatiivide) järel kolmandal positsioonil olevad liberaalid ei hakka kindlasti ainult meie oravate vastuseisu tõttu KE-d eemale puksima. Seni selgelt puuduliku välissuhtlusega Keskerakonnale annavad järeleaitamistunde Põhjamaade keskparteid (Soomest on LI-s nii Aho Keskusta kui ka Enestami Rootsi Rahvapartei). Kuna LI süda asub Londonis, võib abi olla ka Briti liberaaldemokraadist Lembit Öpikust.

Maailmavaatega on sel kõigel aga üsna vähe pistmist. Partei rahvusvahelise edukuse määrab tema lobby. Nii on see olnud mõõdukate ja oravatega. Teisiti ei saa see minna ka tsentristidega.


Kirjad


Austraalia salasoos

Möödunud aasta juuli lõpul või augusti algul tegi SL Eesti noortele ahvatleva ettepaneku kirjutada kirjand Eesti elust või tulevikust nende silme läbi.

Esimene auhind pidi olema mitu tuhat krooni ja selleks ajaks polnud veel mitte ühtegi kirjandit, kuigi Austraalias elav Tiiu Salasoo olevat selle võistluse juba kevadel välja kuulutanud. Loo pealkiri oligi vist “Eesti noored ei ole rahast huvitatud”.

Rääkisin oma Jägalas aega teenivale pojale augu pähe ja kui ta puhkusel käis, panime need asjad kirja.

Poisil on, millest kirjutada, sest alates 1987. a augustist, kui Tiit Madisson rahva Hirveparki kutsus, oli ta meiega iga kord, lipp käes, esireas, Vene miilitsad kõrval hambaid kiristamas. Tõsi, riskisin siis poisi eluga, aga tollal ei mõelnud sellele — et Eesti vabaks saaks, oli tähtsam.

Saatsime selle kirjandi siis septembri algul ära, Tiiu Salasoo Tallinna aadressil, nagu nõutud, kuid siiani pole ei kippu ega kõppu. Kui kirjand oli halb ega läinud loosi, siis oleks Salasoo võinud vähemalt teatada, et see on kätte saadud. Kiri oli tähitud.

Mida ma pean vastama Jägalast puhkusele tulevale pojale? Häbi on nagu natuke ja ise ka ei tea, mille või kelle pärast. Poiss istus mitu ööd üleval, mina olin see, kes agiteeris, aga mis mul nüüd öelda on? Mul on sama tunne, nagu oleksin vastanud Kuldse Börsi kerget teenistust pakkuvatele ettepanekutele, kus lubatakse nädalaga tuhat dollarit.

PRIIT PÕDER seenior (52)

Eile saabus toimetusse proua Salasoo kiri kirjandivõistluse tulemustega. Aega teeniv Põder juunior paraku nelja preemiasaaja hulka ei kuulu.

Levadia mängijad ei sobi!?

Minu meelest on Aivar Pohlak Eesti jalgpalli häbiplekk. Tema pärast läks Eesti kõigi aegade parim treener Teitur (kes tõstis Eesti koondise 72. kohale tabelis) Norrasse. Ta on imelik ka selle poolest, et paigutab kogu aeg Eesti klubisid ümber. Nüüd väidab ta, et Levadia mängijad koondisesse ei sobi. No mis jutt see on! Selle peale naerab isegi see, kes jalgpallist midagi ei tea. Varsti hakkavad Eestil mängud Hollandi, Portugali ja Iirimaa vastu, ning kus on koodise uus treener? Praegu on selleks keegi Aivar Lillevere. Ma ei imesta, kui Eesti sellel turniiril viimaseks jääb.

Tanel

Tanel.Saag@mail.ee

Inglise keel otse suhu

Üks venelane küsis, mida tähendab “tujutu haud”. Jäin talle juhmilt otsa vaatama.

Siis päris ta edasi, miks eestlased eiravad oma grammatikareegleid. Eesti keeles, nagu enamikus keeltes, ka vene keeles, peaks omadussõna olema nimisõna ees, järelikult “tujutu haud”, aga eestlased räägivad “haud tujutu”.

Siis taipasin ja ütlesin, et see on ingliskeelne tervitus väikese eesti aktsendiga.

Tema vastu: “Kui eestlased lähevad üle inglise keelele, miks pean siis mina õppima eesti keelt?”

Tema läheb siis ka vene keelelt otse inglise keelele üle – ikkagi maailmakeel, mida osatakse igal pool. Ütlesin, et eesti keele õppimist nõuab temalt keeleseadus. Tema vastu: “Milleks niisugune seadus, kui eestlased ise oma keelt üha vähem kasutavad?”

Nüüd ei osanud mina enam midagi kosta. Vahest mõni targem inimene keeleametist või kusagilt mujalt annab hüva nõu, kuidas vastata.

HERBERT VAINU


PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee