KiiruskaameraFoto: KAAREL TIGAS
Katrin Helend-Aaviku 4. jaanuar 2016 19:10
"Üldiselt on mul politseist hea arvamus, aga praegune lugu tekitab küsimuse, mis on politsei kui ameti ja süsteemi eesmärk - kas inimesi kaitsta ja aidata vōi riigile raha toota?" küsib mees, kes maksis oma liiklustrahvi küll õigel ajal, aga vale viitenumbriga, mistõttu politsei raiub neli kuud hiljem, et kogemata kirjandusmuuseumile sattunud trahvimakset ta arvesse võtta ei saa ja see tuleb maksta uuesti.

"Mulle selgitati, et rahandusministeeriumil on palju allasutusi, arvenumber on üks, määrav on viitenumber. Kui suhtlesin politsei- ja piirivalveameti esindajaga telefonis, vaatas ta laekunud makseid ja ütles, et näeb, et antud kuupäeval on makse laekunud ja näeb, et selgituses on ōiged andmed, aga kuna viitenumber on vale, siis ei ole trahvisumma neile laekunud ja nad ei saa seda arvestada kui tasutud trahvi," räägib bürokraatiarattasse sattunud Toomas, kes on ühte ja sama 12 euro suurust trahvi maksnud juba kaks korda, aga politsei ei saa enda sõnul paraku neist kumbagi arvesse võtta.

Trahvimakse kirjandusmuuseumile

Augustis jäi Toomas kiiruskaamera vaatevälja ja tasus määratud hoiatustrahvi 12 eurot kaks päeva hiljem ettenähtud arvenumbrile Rahandusministeeriumis, selgituses trahvi number ja kuupäev nii nagu kirjas.

"Tehtud ja unustatud," kirjutab Toomas oma facebooki seinal.

Neli kuud hiljem sai ta aga ootamatult teate kohtutäiturilt, kus kirjas, et on alustatud täitemenetlus tasumata trahvi pärast.

"Enne seda mitte ühte teavitust, et trahv oleks tasumata," imestab Toomas, kes näitas täiturile, et trahv on kaks päeva pärast trahviteate saamist tasutud. Kohtutäitur soovitas politsei poole pöörduda. Politseiga suheldes selgus, et Toomas on teinud raha üle kandes vea viitenumbris, mistõttu trahv on laekunud politsei asemel hoopis Eesti kirjandusmuuseumile. Kuigi makse selgituses on kenasti kirjas, mille eest ja kellele raha on üle kantud, on politsei sõnul trahv tasumata ja kohtutäiturile tehtud avaldust nad tagasi ei võta.

"Taas rääkisin kohtutäituriga, kes aitas mul asjaga edasi tegeleda. Tema soovitusel tasusin trahvi uuesti ja ōige viitenumbriga," räägib Toomas, et ühtlasi tegi ka politseile avalduse, kuhu lisas nii ōigeaegselt, kuid vale viitenumbriga kui ka hiljem, aga ōige viitenumbriga tasutud trahvi kviitungid. Ta lisas avaldusse, et kohtutäituri sōnul on menetlusnōue alusetu, kuna trahv on tegelikult tasutud ja et politsei peaks menetluse lōpetamiseks esitama kohtutäiturile avalduse, kuna nōue on esitatud ekslikult.

"Selle peale politsei esindaja ütles, et nii tore, et need kohtutäiturid kōike nii hästi teavad oma arvates ja inimestele kärbseid pähe ajavad. Pealegi ei saavat nad minu avaldust arvesse vōtta, sest see on ilma digiallkirjata."

Toomas tegi uue avalduse. Seekord allkirjastas digitaalselt nagu nõutud. Kohtutäituri soovitusel lisas sinna kogu olukorra kirjelduse.

Politsei: viitenumber on ülioluline

Politseilt tuli seejärel vastus, milles kirjas, et kuna see trahv, mis on ōige viitenumbriga, on tasutud neli kuud hiljem, ei vōeta seda arvesse ja seega täitemenetluse avaldust tagasi ei vōeta. Toomasele tuli taas appi kohtutäitur.

"Ta nentis, et situatsioon on rohkem kui ajuvaba, nad ei saa üldse politsei käitumisest aru ja et see on lubamatu. Ainsa variandina näeb kohtutäitur praegu seda, et tasun trahvi veelkord, kuid kohtutäituri kaudu koos kōikide lisakuludega, täitemenetlus lōpetatakse ning esitan politseisse kaebuse ja nōuan raha tagasi," räägib Toomas, et summa, mille ta peaks nüüd täituri kaudu üle kandma, on 49.76.

"Olen suhelnud nii Rahandusministeeriumi, kohtutäituri kui Eesti kirjandusmuuseumiga ja kōik ütlevad, et politsei peaks tegema nōude selleks, et vale viitenumbriga makse n-ö ümber tōsta teisele viitenumbrile. Mulle tundub, et süsteem ei ole nōus oma viga tunnistama. See on nagu Terry Gilliami filmis "Brazil", mis täpselt sellist süsteemi naeruvääristab. Kärbes kukkus printerisse, mistōttu kinnipidamiskäsus oli nimi vale, aga vahet pole, sest paberil on selline nimi ja me peame just sinu kinni vōtma," muigab Toomas.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Seiko Kuik ütleb, et rahatrahvid tasutakse kõigi riigiasutuste rahaasju haldava Rahandusministeeriumi kontole ning õige viitenumber ja muud pangarekvisiidid tagavad selle, et politsei infosüsteemi jõuab märge tasumise kohta.

"Antud juhtumi puhul oli inimene hoolas ja tasus trahvi õigeaegselt, kuid sisestas viitenumbri ekslikult, mistõttu ei jõudnud Rahandusministeeriumist politsei infosüsteemi teave, et inimene on oma kohustuse riigi ees täitnud," kommenteerib Kuik Toomase juhtumit.

Ta märgib, et asumata trahvide kohta saadab politsei infosüsteem kohtutäiturile info automaatselt ning seetõttu alustas täitur ka selle juhtumi kohta täitemenetlust.

"Kohtutäitur tuvastas küll kohe, et inimene on trahvi tasunud ja topelt ta seda kindlasti tegema ei pea, kuid eksliku viitenumbri tõttu alustatud täitemenetlusega seotud täitekulud tuleb kohtutäiturile ikkagi maksta. Pahameel, mis pealtnäha väikese apsakaga kaasnenud täituritasudest sünnib on igati mõistetav. Samas ei saa PPA inimese eest tasuda viitenumbriga eksimise tõttu tekkinud kohtutäituri kulusid. Küll saab inimene taotleda rahandusministeeriumilt ekslikult üle kantud trahvisumma tagastamist ja seejärel trahvisumma õige viitenumbriga tasuda. Kuna Rahandusministeeriumisse jõuab väga suur hulk erinevaid isikute tehtud makseid, siis on õige viitenumber ülioluline, et makse ja nõue õigesti seotud saaks," selgitab Kuik.

"Hea tava ja seadust järgides tagastame ekslikud maksed nende sooritajatele. Sel korral läks vale makse tegemisest tagastamiseni kokku 12 päeva," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

"Kui kasutada riigiasutusele makset tehes vale viitenumbrit, laekub raha valele isikule. Kõik riigiasutused kasutavad rahandusministeeriumi pangakontot ja raha suunatakse asutustesse viitenumbri alusel. Seetõttu tuleks makseid tehes olla väga tähelepanelik viitenumbri sisestamisel. Hea on viitenumber enne makse teelesaatmist igaks juhuks kaks korda üle kontrollida. Sama võiks mõistagi teha ka pangakonto numbri ja teiste oluliste makse andmetega," lisas pressiesindaja.

Kommentaarid  (148)

juhan 7. jaanuar 2016 10:37
Mida siin viriseda EI oleks kiirust ületanud poleks jama PARAS
7. jaanuar 2016 11:36
iga inimene võib eksida,ka sina,tuha-juhan.
Heh 6. jaanuar 2016 22:58
Raha tagastati. Tore.
Kas selle kohta saadeti inimesel ka teavitus?
Kas saadeti teavitus selle kohta, et trahvimakse on "tasumata"?
Kui ei, siis pole ka riigiasutusel midagi vaielda.
Inimene ei olnud teadlik sest teda ei teavitatud ja kogu see kohtutäituri kaudu asjaajamine on ōigustühine.
Kohtutäiturile vōib asja edasi anda vaid siis, kui isikut on teavitatud korduvalt ja ta seda eirab.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS