Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees 29. detsember 2015 18:12
Eestis soovitasid rohelised kodanikupalga käibelevõttu juba ammu – nagu ka taastuvenergia lahendusi, tervishoiu paremat rahastamist ja muudki. Veel selle aasta algul kuulsime, et see olla populism ja miski enneolematu. Nüüd saame kodanikupalga kehtestamise eksperimenti õige lähedalt vaadata – Soome on tööga algust teinud. Soomlased, nii parem- kui ka vasakpoolsete valijad, toetavad kodanikupalga rakendamist – poolt on 70%. Muutuste vajadus on lihtsalt niivõrd ilmne.

 

Erinevad võimalused

Ettevalmistused peaks valmis saama 2016. aasta novembris, katse käivitub 2017. aastal. Vaieldamatult on see sotsiaalsüsteemi põhimõtteline reformi proov, mida saab teha radikaalselt või rahulikumal moel.

Kõige radikaalsem on kaotada kõik sotsiaaltoetused ja pension ning asendada need kodanikupalgaga. See tähendab, et kodanikupalk peaks olema üsna suur – Soome puhul mitte alla 800 euro, pigem palju rohkem. Seda takistab aga tohutu hulk seadusi, mida on vaja muuta.

Teine tee on loobuda suuremast osast sotsiaaltoetustest, kuid jätta pensionisüsteem puutumata. Siin räägitakse suurusjärgust üle 550 euro inimese kohta.

Kolmas tee on Nobeli majanduspreemia laureaadi Milton Friedmani negatiivse tulumaksu idee edasiarendus, kus miinimumsissetuleku tagab maksusüsteem. Lihtsustatult öeldes – kui teenite alla kokkuleppemiinimumi, maksab riik puuduoleva osa juurde. See tähendab ka enamiku sotsiaaltoetuste kadu ja tööjõu odavnemist, mis omakorda vähendab töökohtade väljavoolu odavamatesse riikidesse.

Neljas tee on seada kodanikupalga saamiseks siiski mingid nõuded – töötus, vabatahtlik töö, omastehooldus, õpingud, puue, haigus jne. Summa ei saa olla siingi liiga suur, et vältida soovimatust võimalustekohast tööd leida. Ehk siis eesmärk on innustada inimesi osalema ühiskondlikus elus vastavalt võimalusele. Kurjategijatest materjalides juttu pole, aga ilmselt sellist "osalust" ühiskonna elus ei autasustata. Vähemalt ma loodan seda.

Samuti pole midagi räägitud põgenikest, kuid toetuste vähendamise tendents lubab arvata, et Soome arvestab oma huvidega üha enam, aitab tõelisi hädalisi ja lihtsalt toetuste peal elajaid ei oota.

 

Bürokraatia vähenemine

Kõigi variantide puhul arvestatakse kokkuhoiuga bürokraatia arvelt – toetuste taotlus, arvestus, haldus, väljamaks ja kontroll võtavad praegu palju raha ja aega. Samuti arvestatakse sellega, et oleks rohkem vabadust teha tööd, mis meeldib – ilma bürokraatia, sissetuleku täieliku kao, riski ja uuenduste ees hirmu tundmata. Tavaliselt on nii, et seda, mida meeldib, tehakse ju paremini. Unustada ei tasu sedagi, et kui esmased vajadused on miinimummoel täidetud, tahab inimene enamat. Ja kui tal on kindlustunne, et põrand alt ei kao, siis läheb ta agaramalt enamat nõutama  ja paremini tasustatud tööd otsima.

Juba 2016. aasta jaanuaris algab Hollandis Utrechti linna ja ülikooli prooviprojekt, kus 300 täiskasvanut hakkavadki saama 900 eurot või 1300 eurot vähemalt kaheliikmelise pere peale. Katsetatakse eri skeeme, et leida Hollandile parim kodanikupalga rakendamise viis. Juhtprojektiga tahavad ühineda kolm omavalitsust: Tilburg, Groningen ja Wageningen.

2016. aasta sügisel korraldab Šveits referendumi ja riigi kodanikud otsustavad, kas kehtestada kodanikele põhisissetulek kui põhiseaduslik õigus või mitte. Praegu on näha, et enamik Šveitsi poliitikuid, peamiselt parempoolsed ja tsentristid, on asunud ühisele pealetungile põhisissetuleku idee vastu. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et põhisissetuleku idee pälvib Šveitsis poolehoidu – 49% šveitslastest toetab põhisissetuleku kehtestamist, veel 8% toetus sõltub rakendusdetailidest. Šveitsis on enam kui sajandipikkune otsedemokraatia traditsioon ning sellest tulenev vajadus arvestada rahva arvamusega. Võib juhtuda, et mõne aja pärast näeme poliitikute imepärast metamorfoosi vastalistest toetajateks. Iseasi, kas enam kui 2000 eurot kuus pole mitte liiga palju – just see võib kohusetundlikele šveitslastele hääletamisel takistuseks olla.

Kuid kodanikupalk pole tegelikult midagi uut – Alaskal eksisteerib see juba 80. aastate algusest. Samuti on kodanikupalgaga katsetatud alates Namiibia ja Indiaga ning Kanada ja USAga lõpetades – ja praktiliselt kõikjal olid positiivsed mõjud. Esimene riiklik põhisissetuleku juhtprojekt "Mincome" (1974–979) viidi läbi Kanadas, Dauphini asulas, Manitoba provintsis. Prooviprojekti ajal vähenes Dauphini haiglakülastuste arv 8,5%. Vähenesid koduvägivalla juhtumid, tööõnnetused, autoõnnetustes saadud vigastused, vaimse tervise probleemid jne.

Naljaga pooleks saab öelda, et Eesti jõuab esimeste kodanikupalga katsetustega Soomest ette – riigipalgaliste kirjanike-kunstnike programmi näol. Kümme inimest on muidugi vähe ja teatud soovid ju riigil kui palgamaksjal ikkagi on, aga alustuseks asi seegi. Kui ei proovi, siis pole ka midagi analüüsida. Šampuse joomisest rääkimata.

Kodanikupalga ideaallahendus on baassissetuleku kindlustamine igale kodanikule, seadmata mingeid muid lisatingimusi. Praegune kodanikupalgaga seotud praktika kinnitab, et selle maksmine toob kaasa positiivseid muutusi ühiskonnas – hirmu vähenemist ja kindlustunde suurenemist. Väheneb haiglaravi vajadus. Hirmujutud, et inimesed ei viitsi sellisel juhul enam tööd teha või joovad kogu raha lihtsalt maha, on tegelikkuses alusetuks osutunud. Samuti pole praktikas kinnitust leidnud hinnatõusu hirm.

Kodanikupalk muudab kohmakat sotsiaalkindlustussüsteemi oluliselt. Ka Eestis on mitmete toetuste arvutamise ja väljamaksmise kulu suurem kui toetus ise. Kodanikupalk on üks lahendustest lähituleviku kriisis, kus tööelu muutub oluliselt ja ka pensionisüsteemide kindlus on küsimärgi all. Paljud praegu tavapärased töökohad kaovad. Kuid kedagi ei jäeta abitult maha, vaid rakendatakse rahvast ühendavat kodanikupalka – see on kodanikupalga põhisõnum nii Soomes kui ka Eestis.

Samal teemal

Kommentaarid  (22)

riigikokutajad 4. jaanuar 2016 19:48
aga 31. detsember 2015 00:32
üks rumal küsimus- kust see kodanikupalga raha tulema peaks? Rail Baltic vajab suuri summasid jne.
Tiia 5. jaanuar 2016 19:18
Terane oled! Kuid Rail Baltic koos tulevase Eesti-Vene vahelise piiri ülikallis topeltaedade ja digitasemel lux projekt on tehtav laenurahadega. Riigil ongi tõenäoliselt maksuvõlg suurenenud. Muretseda pole vaja, saate osaleda, muidugi maksavad võla koos rämeda % kinni maksumaksjad. Kahtlemata on Eestis kombeks, et lepingud sõlmitakse truude ja kokkulepitud sõbrameestest firmajuhtidega. Sellepärast on muidugi need projektid Eestis mitu korda kallimad, kui naaberriikides. Aga pole midagi tea, vägisi paistab, sarnane korruptiivne riigiasja ajamine on juba Ansipi-Seli juurutatud ning kogu maailm, eriti teised korruptiivsed riigid oskavad selles kaasa lüüa, sest siin pole otsedemokraatiat, ei rahvast, kes hakkaks ühiselt vastu. Turgatas pähe mõte - nii poliitiliselt ebaküpset ja vähese ühtse rahvusliku huviga rahvast annab teist otsida.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS