Eesti uudised

Ilm on hukas: tali algas seitsme soojakraadiga (11)

Teet Teder, 23. detsember 2015, 11:13
Ilmavana Arvo SaidlaFoto: Laura Oks
Sassis ilm ei lase loodusel puhata ja mesilastel magada.

Eile, kell 6.47 hommikul algas talv. Sooja on 5–7 kraadi. Tänaseks lubab ilmajaam sooja isegi kuni üheksa kraadi. Väikest miinust lubab ilmateenistus alles laupäevaks. Metsavana vaatab põrna ja arvab, et lumi tuleb jaanuaris, aga kuidas mõjub selline "talv" loodusele endale?

Samal teemal

Kui 20. novembril ennustas metsavana Arvo Saidla, et detsembri alguses on veel 10 kraadi sooja, siis nii läkski. Ülejäänud talve suhtes peab ta aga korrektuure tegema. Saidla ennustas novembris talve ette metsseapõrna pealt, aga nüüd, paar päeva tagasi, sai ühest kodunotsust jõulupraad ja tema siseelund ennustab kolleegi omast teistsugust ilma.

"Kardinaalselt erinevad põrnad," poetab metsavana. Et kodusea rups on täpsem, rääkis ta, tõsi, juba novembris.

Kumma sea siseorganil õigus on, ei saa Saidla öelda. Ta loeb vaid märke. "Kui saan seapõrna, siis panen selle lamedale pinnale, nõnda on näha, kus on paksem, kus on õhem, kus on laiem. Kui on laiem, siis on lumi, kui on teine külg õhem, siis on vähem külma ja kui ühtlaselt paks, siis on suurem külm."

Metsavana järeldabki, et kui jaanuarikuus on elund laiem, siis ilmselt tuleb rohkem lund. Mõni sentimeeter edasi rups muutub, mis peaks tähendama, et jaanuari lõpus ja veebruari alguses tuleb vähem lund. Veebruari keskpaiku tuleb lund rohkem ja veebruari lõpul teeb külma ka. "On näha, et põrn on paks," märgib ta.

Saidla ei pelga oma varasemat ennustust muuta. "Met­sea­põrn näitas tugevamat külma ja tugevamat lund, aga paraku kodusea põrn näitab vastupidist. Ei oska öelda, keda uskuda, aga mingi pilt on," kostab ta.

Aasta põllumehel Romet Rässal on maas päris palju talivilja. See on vili, mis tahab külma ja lund, ehk seda, mida pole.

"Praeguse ilmaga pole taliviljal väga viga. On küll liiga soe, talivili võib niiviisi üle kasvada," nendib Rässa rahulikult. "Ega me põllu peal enam ise midagi muuta saa. Põllul on tööd tehtud ja seal on kõik nüüd looduse kätes."

Põllumehed on püüdnud erinevalt loodusele vastu saada ja saaki päästa. Näiteks 2011. aasta aprillis oli lund nii palju, et Tartu valla talunik Rein Jurs otsustas talivilja päästmiseks oma põllud kiiresti lumest puhtaks teha ning rentis endale neljaks päevaks võimsad lumepuhurid.

"On sedagi proovitud," ütleb Rässa viimase meetme kohta, "aga kui põld on väga märg ja vesine ning minna sinna masinatega kinni rullima, siis ma ei julge öelda, et see kõige õigem tegevus oleks. Seda peab igaüks ise otsustama ja see sõltub väga palju kohalikest oludest."

Praegu Rässal muret pole. "Ma ei oska teiste kohta rääkida, aga minul on asjad praegu veel enam-vähem korras."

Osa mesilasi elab kevade rütmis

Mesinik ja mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk pelgab, et paljud mesilaspered võivad sel talvel hukka saada.

Siinsed mesilased on kohanenud talvega, mis on jahedam. Siis nad tõmbaksid kobarasse, sööksid vähe ja ootaksid kevadet.

"Isegi kui väljas on tugevad miinuskraadid, on kobara välistemperatuur mõni kraad plussis – pluss viis-kuus. Nad saavutavad selle temperatuuri nii, et söövad mett ja pingutavad oma tiivalihaseid. Mõnikord on nii, et väliskihist mõne sentimeetri kaugusel on lausa härmatis. See neile sobib," kirjeldab Kilk elu tavatalvel tarus.

Sellise soojaga nagu praegu, on kobar on hajevil.

"Ma käisin oma mesilasi nädalavahetusel vaatamas ja mõnes tarus tulid nad lennuavasse ja mõni lendas isegi välja ja tühjendas ennast – tähendab, sooled olid täis. See viitab sellele, et mõnes peres on haue sees ja see on veel halvem," nendib Kilk.

"Haudega on see risk, et ühelt poolt saab söök otsa ja nad jäävad juba jaanuaris või veebruaris nälga. Teine külg on see, et kui läheb jahedaks ja nad on tublisti söönud, siis nende sooled täituvad ja nad peaksid ennast tühjendama, aga nad ei saa välja minna. Kui sooled hakkavad pakitsema, siis nad hakkavad pesa määrima ja siis võivad hakata levima haigused," räägib mesinik.

Mida hea peremees peaks tegema? "Tänavu aasta on mesinikul vaja vähegi soojal ilmal jaanuari lõpus söödavarusid jälgida. Külmaga ei maksa kolistada."

Niiskus teeb samuti halba? "Mesilased külma ei karda, aga niiskust küll. Siis läheb taru hallitama ja niiskus tõmbab ka mee sisse ja siis hakkab see voolama ja võib hakata käärima ehk toit läheb rikki. Seepärast peab tarul olema hea ventilatsioon."

Taim kasvab, kui on soe

Tartu ülikooli taimede ökofüsioloogia vanemteadur Anu Sõber ütleb, et erineva külmakindlusega taimedele mõjub praegune soe tali erinevalt. "Meie tavaliste mitmeaastaste taimede jaoks on see enamasti segadusse ajav. Võib-olla poleks õige öelda, et nad on sooja tõttu stressis, aga stress alles tuleb.

Segaduses taim hakkab kasvama ja sellest ei oleks midagi, kui ilm jääkski soojaks," selgitab Sõber.

"Seda aga tõenäoliselt ei juhtu ning külmale vastu minnes on kogutud varud asjatult ära kulutatud. Praegu öeldakse, et kirsipuud õitsevad, aga kirsse sealt ju külmaga ei tule. Tõenäoliselt jääb ka järgmise aasta saak loodetust väiksemaks".

Parasvöötme mitmeaastased taimed, mis harjunud sellega, et siin on neli aastaaega, tahavad vahepeal külmaperioodi. Igihaljaste taimedega pole viga ja neile, kes ei vaja seda, et pungadel oleks puhkeaeg, on samuti hästi.

Samas ei ole mingit katastroofi lehtpuudelegi. Nad lihtsalt ei anna ühel aastal saaki. "Pungad vajavad talvel teatavat külmaperioodi."

Kui istutada noori puid ja külma pole veel olnud, siis ei lähe nad lehte, isegi kui soe on.

"Ära nad ka ei kuiva. See võtab nende kasvu tagasi, aga ei tapa." Mis on aga kummalist ja üllatavat praeguse ilmaga teadurile?

"Mind hämmastab see, et temperatuur on nii tähtis, sest valgust ju pole. Ma arvasin, et valgus tüürib rohkem seda, kas taimedel on puhkeperiood või mitte. Aga kui ikka on soe, siis kasvavad. Paistab, et temperatuur on tähtsam."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee