«Pariisi kliima­konverentsi ei tuleks vaadata kui pääste­rõngast. Teadlased hoiatasid riigijuhte kliima­muutuste võimalike globaalsete mõjude eest juba enam kui 50 aastat tagasi.» Tarmo Soomre, Eesti Teaduste Akadeemia presidentFoto: Tairo Lutter
Õhtuleht.ee 19. detsember 2015 06:00
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütleb, et Pariisi kliimakonverentsi ei tuleks vaadata kui päästerõngast, vaid märki, et enamik maailmast on probleemi teadvustanud ja hakkab tasapisi mõtlema tagajärgede leevendamisele. See mõistmine on aga alles habras ja lapsekingades.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütleb, et Pariisi kliimakonverentsi ei tuleks vaadata kui päästerõngast, vaid märki, et enamik maailmast on probleemi teadvustanud ja hakkab tasapisi mõtlema tagajärgede leevendamisele. See mõistmine on aga alles habras ja lapsekingades.

Mis maailma kliimas on muutunud ja mis veel muutub?

Muutusi on väga palju, kuid enamikku nendest me igapäevases elus ei märka. Kõige enam on kõneldud Maa keskmise õhutemperatuuri tõusust ja sellega seonduvalt mitmete ilmastikunähtuste teisenemisest ja purustavamaks muutumisest.

Edasi lugemiseks:

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • ligipääsu kogu Õhtulehe tasulisele sisule
  • vähem reklaami
  • jagada lugemisõigust nelja sõbraga
Näita vähem
1 € / kuu9.99 € / kuu
-90%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99