Eesti uudised

ÕHUVÄGI SELGITAB: Tapa kohal tiirutanud tundmatu lennuk oli tehniline aps (7)

Teet Teder, 17. detsember 2015, 14:06
KES VÕI MIS SEE LUURAB? Ärevust tekitanud pilt Flightradar24 leheküljel. Kuvatõmmis
Lennuentusiastide leheküljelt oli eile näha, kuidas Prantsusmaalt õhku tõusnud tundmatu lennuk sõitis otsejoones Eesti kohale ja tiirutas tunde siinsete militaarobjektide kohal, ilma et keegi teda segaks. Õhuväe teatel pole siiski põhjust muretsemiseks.

Inimesed olid ärevil, kui internetileheküljelt Flightradar24 nähti, et Prantsusmaalt Avignoni lähedalt õhku tõusnud ja otsejoones Eestisse lennanud tundmatu lennuk Tapa polügooni kohal tiirutas, siis ringi Ämari kohal tegi ja kadus.

"See oli tehnilise süsteemi viga," ütleb õhuväe teavitusspetsialistilt Alar Laats Õhtulehele ja selgitab, "üldiselt on nii, et kui lennuk lendab, jätab ta oma jälje, kustkohast ta lendab ja tema märgi juures on lühike kood, mis identiteet tal on. Kui kahe lennuki teed ristuvad, eile oli üks umbes 10 kilomeetri kõrgusel, teine umbes kilomeetri kõrgusel, siis nende koodisüsteemid olid sarnased ja nad vahetasid süsteemivea tõttu oma koodi ära."

Koodid vahetasid Prantsusmaalt tulnud Avignon–Sankt-Peterburgi liinil lennanud reisilennuk ja Tapa polügooni kohale igapäevaseid harjutusi tegema läinud Ämaris baseeruv USA ründelennuk A-10. Nii jäigi mulje, nagu Prantsusmaalt tulnud lennuk hakkas Tapa kandis madalalt tiirutama. "Virtuaalses maailmas tekkis segadus," võtab Laats juhtunu kokku.

Ametlikult mingit segadust polnudki

Põhjus, miks segaduse kõrvaldamiseks ei tõusnud õhku NATO hävitajate eskadrill, on selles, et ametlikult segadust ei olnud.

"Flightradar võib entusiastide jaoks pakkuda huvitavat pilti, aga meie siin õhuväes ei kasuta seda teavet. Meil on oma informatsioonisüsteem ja lennuliiklusteenindusel oma. Meie pildid on palju täpsemad ja meil segadust ei olnud," ütleb Laats.

"Flightradar näitab üht-teist, aga paljusid asju ta ei näita ka. Näiteks praegu (kella 12 ajal) näitab ta mõningaid reisilennukeid, mis Eestis lendavad, aga praegu on meie lennuväljalt kaks ründelennukit A-10 lendu läinud. Neid lihtsalt ei ole seal." Niisamuti ei ole Ämaris baseeruvaid õhuturbe lennukeid sealt näha, kuigi õppe- või tuvastuslende tehakse tihti."

Mille järgi siis Flightradar24 oma andmed võtab? "Primaarradar on see, mis saadab signaali välja ja peegeldab tagasi lennuki pealt, kas lennukile see meeldib või mitte. Peegeldus püütakse kinni ja tehakse selgeks, kus midagi on, kui kõrgel ta on ja kui kiiresti ta lendab. Sekundaarradar on selline, mis saadab kogu aeg küsimusi välja – lihtsustatult: kes te olete.

Kõikidel tsiviillennukitel ja kõikidel NATO sõjalennukitel, on transponder, mis püüab kinni küsimuse ja kohe vastab küsijale, et olen selline lennuk ja minu kutsung on selline. See käib automaatselt. Kui mõni lennuk ei taha, siis ta ei vasta sellele küsimusele. Seetõttu sekundaarradar näeb ainult neid lennukeid, mis tahavad, et neid nähakse ehk mille transponder töötab.

Kõik tsiviillennukid peavad lendama transponderitega ja NATO lennukid tavaliselt lendavad ka töötavate transponderitega. See on oluline tsiviillennujuhtidele, sest neil ei ole primaarradarit vaid sekundaarradar, millele lennukid vastavad, kui nad järgivad seadusi."

Flightradar24 näitab oma andmeid sekundaarradari andmete põhjal. "NATO lennukite transponderid on natuke teise koodiga ja Flightrader24 neid ei näe," lisab Laats.

Sel aastal piiri rikutud kaks korda

Vene sõjalennukid lendavad siinkandis peaaegu alati väljalülitatud transponderiga ja jäävad seega tsiviillennujuhtidele nähtamatuks, mistõttu õhuvägi, kes näeb kõiki lennukeid, hoiatab neid.

"Piiririkkumisi on väga vähe ja kui neid on, siis riivamisi ja ei ole päris kindel, kas see oli tahtlikult või kogemata. Nad tulevad näiteks 30 sekundiks Eesti õhuruumi, lõikavad mingi piirinurga otseks," räägib Laats.

Selliseid rikkumisi on sel aastal olnud kaks. Mõlemad Vaindloo saare juures. Tavaliselt Eesti välisministeerium esitab Venemaale nende kohta diplomaatilise noodi.

Ilma transponderita lendamised neutraalvete kohal ei ole piiririkkumised, neid nimetatakse lennuintsidentideks. Tõsi, see ei ole rahvusvaheliste seaduste rikkumine, sest militaarlennukid ei peagi transponderiga lendama. Ohtlik siiski.

Terves Balti regioonis on selliseid intsidente, mida NATO lennukid on läinud kontrollima, sel aastal olnud üle 250.

7 KOMMENTAARI

k
Kas 18. detsember 2015, 09:02
Otse Eesti südamesse - kas matkiti Rusti?
m
maakas 17. detsember 2015, 23:19
No nii lollid me ka ei ole,et seda jäma uskuda.
Loe kõiki (7)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee