TERAVAD SILMAD: Kõrglahutusega sonar tegi head tööd, kuid Peeter (vasakul) ja Aare Rüütel tõdesid reede hommikul, pärast 18 tundi järvel, et seal Markkust pole.Foto: Küllike Rooväli
Küllike Rooväli 14. detsember 2015 06:00
Sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel: ega ma ei magaks öösel autos, kui riik otsiks lapsi tõhusamalt. 

Sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel: ega ma ei magaks öösel autos, kui riik otsiks lapsi tõhusamalt. 

Peeter vajub järjest enam paadi rooli taga kössi. Ta pilk on kinnitunud arvutiekraanile, sonaripildile, millel harjumata silm näeb vaid imelikku kiirterägastikku, mitte aga seda, keda otsime. 

Paadijuht Peeter pole siiski veel väsinud, lihtsalt soov leida otsitavat on vallanud kõik tema meeled ning ta on keskendunud ainult Tamula järve põhjale, mis tema ees vaibana arvutiekraanil laiali rullub. See vaip on hektareid suur ja meie oleme Peetri paadiga olnud vee peal juba ligi pool ööpäeva. Sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel istub Peetri taga oranžil kastil, piilub üle paadijuhi õla sonaripilti ning võrdleb seda oma põlvedel oleva arvuti pildiga. Need kaks arvutiekraani valgustavadki juba palju tunde ainsana meie olemist siin paadi kitsas kajutis. 

Edasi lugemiseks: