Repliik

Küsimus | Kas presidendi ametihüve seadus vajab muutmist? (37)

Õhtuleht.ee, 13. detsember 2015, 18:09
Foto: Alar Truu
Kas Vabariigi Presidendi ametihüve seadus vajaks ülevaatamist president Toomas Hendrik Ilvese perekondlike sündmuste valguses?

 

Õigluse küsimus võib näiteks tõstatuda ka juhtudel, kui presidendi abikaasa ei täida üldse esindusülesandeid, elab hoopis teises riigis ega tea Eesti asjadest midagi või hoopis kahjustab oma tegevusega presidendi institutsiooni. Selliseid näiteid võib konstrueerida veel ja veel. Kehtivat regulatsiooni võiks põhimõtteliselt paremaks muuta, aga nii ehk naa tuleb kuhugi tõmmata piir, mis ei luba kõiki olukordi ühtviisi õiglaselt ja ammendavalt reguleerida.

Viimaste presidenti puudutavate uudiste taustal oleks riigimehelik pidada taas avatud arutelu presidendi sotsiaalsete garantiide üle. Nii nagu teisedki seadused vajavad aeg-ajalt ajakohastamist, tuleks värske pilguga vaadata ka presidendi ametihüvede seadust. Viimati käsitleti sisuliselt presidendi abikaasaga seotud ametihüvesid 2006. aastal. Toona tõepoolest ei arutletud selle üle, et mis juhtub, kui president oma ametiajal lahutab või abiellub.

Tollal oli ülekaalus arusaam, et presidendi abikaasa rolli ootustekohane täitmine eeldab üldjuhul suurel määral loobumist oma varasemast tegevusest ning presidendi kõrval olemist nii visiitide kui ka vastuvõttude ajal. See aga tähendab, et tavalisest tööturust ollakse eemal oma viis või isegi kümme aastat, mis võib muuta hilisema tööturule sisenemise keeruliseks. Usun, et teatud juhtudel on siiski õige maksta ka presidendi kaasale tasu, kui ta on vääriliselt presidendi kaasa kohustusi täitnud ning tema naasmine tööturule olekski raskendatud või sootuks võimatu. Peame vaatama hüved üle selle pilguga, et need oleksid ikka põhjendatud ja vajalikud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee