Eesti uudised

Uuring: nii eestlased kui ka venelased eelistaksid eestikeelset haridussüsteemi, kus venekeelne õpe oleks valitav õppesuund (6)

Toimetas Kristin Aasma, 12. detsember 2015, 11:33
Keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart RannutFoto: Arno Saar
Värskest uuringust "Keelelised inimõigused ja julgeolek" selgub, et nii eestlased kui ka Eestis elavad venelased eelistaksid eestikeelseid koole, kus venekeelne õpe oleks üks valiksuundadest.

10. detsembril, rahvusvahelisel inimõiguste päeval, tutvustati inimõiguste aastakonverentsil Tallinnas äsjavalminud Inimõiguste Instituudi uuringut "Keelelised inimõigused ja julgeolek". Üle-eestiline uuring keskendus probleemvaldkondadele Eesti ühiskonnas nagu etniline lõhestumine ja eraldatus, edastas Inimõiguste Instituut pressiteatega.

Samal teemal

Uuringust selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis. 75 protsenti venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust oluliseks, kuid kui näiteks Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90 protsenti, siis Ida-Virumaal vaid 54 protsenti vastanutest.

Eesti keele oskus ei tähenda aga alati seda, et siinsed teisest rahvusest inimesed seda keelt igapäevaelus kasutaksid. Kuigi 63 protsenti vastajatest valdab eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, siis vastustest selgus, et oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtlevad eesti keeles vaid 25 protsenti küsitluses osalenuid. "Seda on osaliselt põhjustanud venekeelse paralleelsuhtluse ja asjaajamise võimaldamine, mistõttu luuakse venekeelne mugavusruum, mis on eraldatud ning kus eestlaste ühiskond jääb kaugeks," selgitas uuringu tulemuste tagamaid keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut, kes konverentsil uuringutulemusi tutvustas.

"Uurimuse üks huvitavamaid tulemusi oli aga see, et nii eestlased kui ka siinsed vene keelt emakeelena kõnelejad eelistaksid eestikeelset haridussüsteemi, kus venekeelne õpe oleks üheks valitavaks õppesuunaks," rääkis Rannut. Seisukohta, mille kohaselt võiksid tulevikus kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides, kus venekeelne õpe oleks üks valitavatest suundadest, toetab enamik venekeelsetest vastanutest nii põhikooli- (60%) kui ka gümnaasiumiastme suhtes (67%). Eestlastest on toetus sellele ideele vastavalt 81 ja 86 protsenti.

Rannuti sõnul tõi uuring välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisemalt hindamise vahel.

Negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad. "See võib tuleneda ka meediaruumist – nimelt selgus, et maailmas oluliste sündmuste puhul eelistab venekeelne elanikkond rohkem Venemaa meediakanaleid Eesti omadele, mis on aga uudiste valiku ja edastatava sisu poolest tihti vastandlikel seisukohtadel," kirjeldas Rannut uuringutulemusi.

Iga viies kuni seitsmes venekeelne elanik arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud rahvuse või emakeele tõttu. Keskmisest enam näevad probleeme inimõiguste tagatusega ning tajuvad ka nende rikkumist määratlemata kodakondsusega venekeelsed vastajad. Samas aga ei liigitu ebamugavused ja raskused vene keele kõnelemisel aga inimõiguste rikkumise alla.

Uuringut teostas Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga. Põhiuuring viidi läbi 2014. aasta suvel ning kordusuuring 2015. aastal ning valimiks oli 1000 vastajat Eesti Vabariigi alaliste elanike seast.

6 KOMMENTAARI

m
14. detsember 2015, 02:39
Milline idiootne tegutsemine. Aega ja raha raisatakse uuringute peale. Minule on igatahes ilma uuringuta selge, et kõik koolid Eestis peavad olema eestikeelsed ja muud keeled võib b keelena juurde valida. Seda oleks pidanud tegema kohe 1991a krdi lambad!!
v
13. detsember 2015, 23:14
Venelased pooldaksid eestikeelset haridussüsteemi,kus venekeelne õpe oleks valitsev õppesuund.
Loe kõiki (6)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee