Uudised

Surm seisab päästjate selja taga  

4. august 1997, 00:00

PEETER VÕSA

URMAS OJASTE

Eesti päästemeeskondade tehnika on aegunud ning seda napib pidevalt.

Erinevate raske- ja eritehnikat kasutavate firmadega on küll sõlmitud lepingud, aga kriitiline aeg saabub nädalalõppudel ja riiklikel pühadel. Nädalalõppude öödel on firmadelt tehnika saamine vägagi küsitav.

Öösel vastu pühapäeva ülemöödunud nädalal toimus Tallinnas Viljandi maanteel avarii, kus Nissan Patrol sõitis suurel kiirusel tagant otsa ees liikuvale Ford Sierrale. Sierra paiskus vastu betoonposti, murdis selle jalalt ning keerdus ümber posti. Autojuht suri veidi aega pärast seda, kui päästeameti töötajad olid ta autost välja lõiganud.

Autojuhi surm vallandas probleemide laviini, kus päästeteenistuse töötajatel tuleb endalt küsida ja vastata ka avalikule küsimusele: kuivõrd heal tasemel on päästjate ettevalmistus ja millist tehnikat päästmisel kasutatakse.

Tallinnas on varemgi olnud suuri katastroofe, kus hukkunute arv ulatub mõnel juhul peaaegu kümneni. Mõned drastilisemad õnnetused:

Rongiõnnetus Balti jaamas

Kaheksakümnendate aastate alguses toimus Balti jaamas rongiõnnetus, kus omavahel põrkas kokku kaks vedurit. Õnnetuse põhjuseks tuleb pidada toonast raudtee töö korraldamatust, sest üks vedur hakkas jaamast välja sõitma enne, kui teine oli jaama jõudnud, haruteede ristumiskohal toimus laupkokkupõrge ning osa mootorvaguneid paiskus üksteise otsa, moodustades kahekordse maja kõrguse rusudevalli. Õnnetuses hukkus üheksa inimest.

Toona puudusid igasugused pneumaatilised lõike- ja lammutusvahendid ning vigastatud inimesi tuli vagunitest välja keevitada. Keevitamisel süttis vagunite seinte isolatsioon ning seda tuli pidevalt kustutada.

Kui inimesed olid vagunitest välja toodud, tulnuks kaks üksteise otsa sõitnud mootorvagunit lahti tõmmata, aga kahe vaguni vahele oli jäänud ühe vedurijuhi abi. Mehe varbad olid näha, aga keegi ei teadnud, kas ta on elus või surnud. Lahti keevitada meest ei õnnestunud ning ei leidunud ka kedagi, kes oleks andnud korralduse vaguneid vedama hakata.

Inimene kraana all

Vähem õudne polnud olukord, kus linnapiiril Männiku tee ühes autobaasis tõstis autokraana veomasina kasti merekonteinerit. Ohutusnõuete eiramise tõttu vedas raske konteiner kraana kummuli ning kraana kabiinis olnud juht jäi kabiini ja maapinna vahele. Kohale kutsuti tuletõrjujad, kel vastav päästekogemus olemas.

Tuletõrjujate saabudes selgus, et tagatipuks on kraana veel ka voolu all ja mõne aja pärast süttis see põlema. Auto kustutati ning elektrijuhtmed raiuti läbi.

Peale auto kustutamist asuti otsima võimalusi kraana tõstmiseks. Kuna päästjatel endil vastavat tehnikat polnud, siis käsutati samast autobaasist leitud kraanad oma kolleegile appi. Mitme kraana abil õnnestus külili vajunud masinat niipalju kergitada, et kannatanu saadi kätte. Talle anti kohapeal esmaabi ning toimetati siis haiglasse. Haiglas selgus, et mehel oli vaid šokk ja kergemad muljumisjäljed.

Marja poe varing

1994. aasta talvel varises kokku kaupluse Marja lagi. Varisenud katusepaneelide alla mattusid poe külastajad. Tekkis paanika.

Kohapeal hukkus viis inimest ja kolmteist sai vigastada, neist üks suri hiljem haiglas. Õnnetuse põhjustas ehituskonstruktsiooni viga.

Õnnetuspaigale saadeti 11 kiirabiautot ja kaks reanimobiili. Kuna Tallinna tuletõrjel pole raske- ja eritehnikat, siis kutsuti kohale Eriautobaasi kraana, mille abil prooviti tõsta varisenud paneele. Et Eriautobaasi kraana nokk oli selleks tööks liialt lühike, tuli erafirmalt tellida tööks sobilikum kraana.

Eriti kurioosne lugu juhtus aga siis, kui tuletõrje läks siseministeeriumilt erafirmast saadud arvega raha kraana töö kuludeks välja kauplema. Toonane siseminister Heiki Arike küsis üllatunult: "Miks te siis kraanasid tellite, kui teil raha ei ole?"

Avarii freooniveokiga

Möödunud aasta suvel toimus Kloostrimetsa teel avarii, kus vedeldatud freooni vedav veomasin vajus kurvilisel teel külili ning mattis enda alla sõiduauto Volga. Oli ainult puhas juhus, et Volga jäi veomasina kabiini ja konteineri vahele. Sõiduauto muutus küll kasutamiskõlbmatuks, aga selles olnud kaks inimest suutsid ise autost välja ronida.

Oleks sõiduauto jäänud näiteks konteineri alla, olnuks kannatanute päästmine muutunud tõeliselt suureks probleemiks ning ajakulu ei oskaks praegu keegi kokku arvata. Ilma et kellegi tervise pärast olnuks vaja muretseda ning töid võis teostada kiiresti, kestis kogu operatsioon kokku viis tundi ning kummuli vajunud veomasinat tõsteti kahe kraanaga.

Elude päästmine on kunst

"Päästetegevus eeldab erinevate ametite ja operatiivteenistuste head koostööd, mitte ükski situatsioon ei sarnane täpselt eelnenule ning alles olukorda hinnates selgub, millist tehnikat on antud juhul tarvis," nentis Tallinna tuletõrje- ja päästeameti nõunik Igor Volke. "Kuigi meil on lepingud erinevate firmadega, on nädalalõpud ja eriti nädalalõppude ööd tõsine kriisimoment."

Ülemöödunud nädala lõpul toimunud avarii käigus niitis Ford betoonposti jalalt maha ning see jäi üht otsa pidi traatidesse rippuma ja alumise otsaga toetus vastu pinges auto keret. Post oli voolu all, juhi pea auto ukseposti ja elektriposti vahel.

"Rasketehnika asemel oleks tarvis läinud eritehnikat, mis oleks posti asendi fikseerinud," ütles Volke. "Sellist atribuutikat ei olnud meil aga kusagilt võtta ning seetõttu läks kauem aega. Autojuht suri pärast autost vabastamist ning tema surma põhjuseks peetakse ohtraid luumurde alakehas ja sisemisi verejookse. Meedikud tegutsesid ennastsalgavalt."

Volke hinnangul on päästjate ettevalmistus sellisteks töödeks piisav, aga tehnika hankimise operatiivsus jätab soovida. Olemasoleva tehnika vale kasutamine võib põhjustada inimese surma, keda õige käitumise korral oleks võimalik päästa. Kõikmõeldavat tehnikat pole tuletõrjesse jällegi mõtet osta, sest mõnd atribuuti võib vaja minna vaid korra kümne aasta jooksul.

Teadmisi hangitakse, tehnika jaoks raha ei jätku

Samal ajal, kui õnnetu autojuht meedikute käte vahel hinge heitis, viibis osa Eesti päästjaid Islandil. Seal korraldati rahvusvahelisi suurõppusi, kus mängiti läbi maavärina tagajärjel tekkinud katastroofis abi andmist. Õppustele minekuks kulutati maksumaksja raha ligi miljon krooni. Õppused kulgesid edukalt ja Eesti päästjad tegutsesid professionaalselt.

Ometi ei lähe kõik kodumaiselt laastavas reaalsuses nii hästi ning puudu on väljaõppest ja tehnikast. Kui tipp-päästjate koolitus on hea, siis kaadrivoolavus tavaliste tuletõrjujate-päästjate seas on selline, et kõrgel tasemel professionaalsusest ei saa juttu olla. Väljaõppinud spetsialistidel on võimalus leida mitmeid kordi paremini tasustatavat tööd.

Väikestest õnnetustest saadakse vaevata üle, kuid suured õnnetused muutuvad peaaegu juhitamatuteks protsessideks, kus jalad ei tea, mida käed või pea teevad.

Parim näide selle kohta on suvine tulekahju, kus põles maani maha suveteater Rannavärava mäel. Omavahel tegid kustutamise ajal avarii kaks tuletõrjeautot ning voolikumasinasse lasti vesi enne sisse, kui voolikud auto kongist välja keriti. Vee surve rikkus auto pleki ja seadmeid.

Milline lahendus sellisele olukorrale tuleks leida, seda ei oska momendil keegi öelda. Ilmselt tuleb Riigi Päästeametil oma ajutrusti suurema innuga tööle utsitada, sest nii seadusloome kui ettepanekud töö tulemuslikkuse parandamiseks peavad tulema sealtpoolt.

URMAS OJASTE foto

Katastroof Marja kaupluses, viimase aja üks suuremaid õnnetusi, tõi kaasa kuue inimese hukkumise.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee