Eile hommikul juhtus Tallinnas raske liiklus­õnnetus, milles hukkus ülekäigurajal veoki alla jäänud koolipoiss. Lapse kodu on õnnetuspaigast vaid veidi eemal. 

Tund pärast õnnetust on sündmuskohal mitu politseiautot, saatusliku ristmiku juures on linna poole suunduv teelõik suletud. Ülekäigurajal lebavad hukkunud poisi jalanõud ja üksik pael. Veidi maad eemal on politseilintidega piiratud ala, kus seisab lapsele otsa sõitnud valge veok. "Poiss lohises autoga veel mõnisada meetrit kaasa," kostab kellegi nukker hääl.

Ümberkaudsed elanikud on šokis

Õnnetuspaigast mööduvad jalakäijad peatuvad kõik vähemalt hetkeks ja uurivad, mis juhtus. Kuuldes, et poiss jäi auto alla ja suri, vangutab üks vanatädi pead. "Koolitee läheb ka ju siitsamast ja ma ikka mõnikord vaatan, kuhu lastel on kiiret. See on üldse paha ristmik," lausub ta. Silmates teel lebavaid tühje jalavarje, täituvad tema silmad aga pisaratega: "Need ongi ju lapse omad? Jumal hoidku."

Mõne aja pärast ületab sama ristmiku noor nuttev neiu ja sammub vaikselt politseibussi poole. Ta on hukkunud poisi õde. Kui tüdruk politseiautost lahkub, pühib ta aina põskedele voolavaid pisaraid ja seab sammud tagasi ristmiku poole, et minna koju, mis on sealsamas õnnetuspaiga lähedal. "Ega te ei tea, kes siin alla jäi? Mul lapselapsed käivad samuti siin koolis, ega ometi nemad?" peatab naine nutva tüdruku, kes muutub küsimuse peale veelgi kurvemaks. Pisarais tüdruk sammub sõnatult eemale…

Pisut hiljem saabuvad õnnetu ülekäiguraja juurde lähedaloleva Rahumäe põhikooli lapsed. Nad on teel poodi ja ehkki ohver polnud nende koolist, seisatavad lapsed enne, kui ristmiku ületavad ja vaatavad juhtunu traagilisust mõistes enda ette ja vaikivad.

Surma saanud poiss õppis Pääsküla gümnaasiumi 6. klassis. Õppealajuhataja Merike Truu hääl väriseb. Hukkunud õpilast meenutades lausub ta järgmised sõnad: "Elavaloomuline, rõõmsameelne, särasilmne, musikaalne ja sportlik."

"Ta oli... ta oli väga rõõmus ja õnnelik poiss. Vahel viskas ikka mõne naljaka killu, mille peale naerda saime. Ta oli armas ja väga heasüdamlik. Iga vahetund mängisime temaga lõbusalt kulli. Vahest ta kiusas ka, nagu tavaline poiss ikka, aga sedagi naljaga. Teda ennast enam ei ole, tema keha on läinud... Aga tema hea ja soe hing jääb meie südamesse alatiseks," ütleb klassiõde.

Eile tõusis kogu koolirahvas leinaseisakuks. Täna esimese tunni ajal kogunevad hukkunu klassikaaslased veel eraldi, et õnnetul kombel surma saanud klassivenda vaikselt meenutada. Samuti korrati õpilastele veel kord üle see, et liikluses tuleb ääretult ettevaatlik olla. 

Mõlemale põles roheline 

Politsei sai teate Tallinnas ­Vabaduse puiesteel juhtunud õnnetusest, kus Volvo veok oli otsa sõitnud 13aastasele poisile, kella 8.21 ajal. Ülekäigurajal liikunud poiss suri sündmus­kohal.

Esialgsetel andmetel tegi veoauto parempööret Valdeku tänavalt Vabaduse puiesteele ning õnnetuse hetkel põles mõlema jaoks fooris roheline tuli. Politsei pressiesindaja sõnul oli juht esialgsetel andmetel kaine. Kõik täpsemad asjaolud selguvad aga juba kriminaaluurimise käigus.

Õnnetuskohal viibinud Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn nentis, et hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal, kui teel on palju liiklejaid, tuleb olla eriti ettevaatlik ja tähelepanelik.

Kuigi traagilise õnnetuse ­üksikasjad on veel selgitamisel, on Pärna sõnul teada, et laps ületas teed rohelise tulega ja ülekäigurajal. Miks veoautojuht teda ei näinud, selle selgitab välja uurimine. "Siiski tuleb autojuhtidel alati arvestada sellega, et jalakäija on nõrgem pool ja seetõttu tuleb ülekäigurajale lähenedes hoog maha võtta ja jälgida hoolikalt nende tegemisi. Sama kehtib jalakäijatelegi. Alati tuleb vaadata, kas auto annab teed, kindlasti ei tohi ­ootamatult teele astuda ning tuleb kanda helkurit," ütleb Pärn. 

Jalakäija ja pöörava auto vahel on konflikt vältimatu 

Liiklusõiguse spetsialist Indrek Sirk ütleb, et konkreetne ristmik on tavapärase liikluskorraldusega, kus konflikt sõiduteed ületava jalakäija ja pööret sooritava autojuhi vahel on juba ette teada. "Liiklusseadus sätestab selge regulatsiooni, et pööret lõpetades peab juht andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale. See kohustus ei sõltu sellest, kas ristmik on reguleeritud või reguleerimata ega ka ülekäiguraja olemasolust. Pööret tehes võib jalakäija läheneda juhile suunast, kuhu juhi vaateväli on piiratud. Isegi praktiliselt selja tagant. Seetõttu peavad juhid olema eriti tähelepanelikud," rõhutab Sirk.

Ta möönab, et kuigi risk ­auto ja jalakäija kokkupõrkeks on suur, on see siiski kaalutud ja lubatud risk: "Pööret sooritades on auto kiirus eelduslikult madal ning üldjuhul lahenevad sellised konfliktid ehmatuse või põrutusega. Olukord, kus autojuht ei märka jalakäijat ning lohistab teda autoga kaasa, on erandlik."

Sirk leiab, et pöörde keelamine jalakäijate rohelise tule ajal vähendaks selliseid õnnetusi kahtlemata, kuid muudaks liikluskorralduse kohmakaks ning kahandaks oluliselt ristmike läbilaskevõimet. "Liikluses on alati konfliktioht, liikluse korraldamisel ning liiklusreeglite kehtestamisel tuleb valida tasakaal ohutuse ja liikluse sujuvuse vahel. Absoluutselt ohutut liiklust ei ole võimalik saavutada, kahjude ja tagajärgede minimeerimine on koostöö liiklejate ja liikluse korraldajate vahel," ütleb Sirk, et sellel konkreetsel ristmikul ei ole liikluskorralduslikult võimalik ohutumat olukorda luua, sest pööret sooritatakse ­samalt sõidurajalt, millel liiguvad ka otse sõitjad.