Lapsevanemad kes te olete vastu kehalisekasvatuse eksamiks olete ikka ....... .metsa jooks, õues palli mängimine, korvpalli mängimine ei vaja raha.Kui te tahate oma lapsi paksuks nuumata siis pole ime et lapsed ei jõua ennast burgeri või arvuti tagant liigutada.Ja kui lapsed juba suured ja tervis vanemate poolt tuksi keeratud siis ärge süüdistage selles teisi.Muidugi on ka lapsi kes ei saagi kehalisest aktiivselt osa võtta.Laps kes tahab sporti teha leiab alati võimaluse,olenemata sellest kas kodu juures on SPA ,võimla või staadion.Lapsevanemad proovige ise KOOS LASTEGA aega sportlikult veeta.
Nagu Sa ise kirjutad - laps kes tahab sporti teha, leiab ka selleks võimaluse. Loomulikult leiab, kuid siis peaks see kehalise eksam ka arvestama nende lapse poolt leitud võimalustega. Mul nt kodus 17-a Michelangelo Taaveti kehaga noormees, kes 2 aastat tagasi loobus tugevate liigeseprobleemide pärast tippjalgpallist. Jah, ta käib jõusaalis (teeb harjutusi, mida saab teha), ujumas, joogas, bodybalnceis, kuid.... ta ei ole võimeline jooksma 100 meetritki, tegema kükke jms, mis natukenegi põrutavad/koormavad liigeseid, siis ei saa ta üldse enam liikuda ja sööb valuvaigisteid. Minu nägemus on laste spordi juurde suunamiseks selle kõikidele võimalikuks tegemine ehk siis kas või 1 trenn lapse kohta oleks riigi poolt tasustatav. Lisaks korralikud saalid jms koolide juures. Mina nt ei arva, et lapsi innustab see, kui kehalise kasvatuse tund koosneb põhiliselt rahvastepallist, tunni õues toimudes käiakse ainult ümber kvartali jooksmas ja suusatamise tund seisneb 40 minutis spordikeskusesse minekus, 10 min iseseisvas, õpetuseta nühkimisest suusarajal ning 40 min spordikeskusest tagasi kooli minekus. Ja kuidas sellise baasi peal see riigieksam veel sooritatakse?
1982 aastal tegin põhikooli lõpueksami keh.kasvatuses ja 1984 aastal 10.-nda klassi üleminekueksami samuti .Jäänud on vaid positiivsed mälestused sellest. Mingit trenni küll vaja teha polnud 5e saamiseks.
Õues mängimine ei ole tasuline! Miks teistes ainetes tohib norme kehtestada? Loogiline mõtlemine, keelevaist, mälu - kõik need on kaasasündinud anded. Täpselt samavõrra on need kõik, k.a. füüsilsied võimed, arendatavad. Pole veel kuulnud, et keegi kehalises järeleaitamistunde võtaks.... Miks? Miks peetakse seda vähemoluliseks õppeaineks?
Ei ole kunagi eriline sportlane olnud ja gümnaasium sai ka paar aastat tagasi läbi, aga tõsiselt? vanemad vinguvad selle üle et trennid on kallid? Mina kui väikelinna poiss, mul selline luksus puudus täielikult, aga selle pärast ei jäänud sport tegemata- kamp kokku ja siis kas jalgpall, pesapall vms. Mingi aeg sai isegi maadlusõpikud ette võetud ja nonde järgi maadlust õpitud- ja seda veel kuskil 5-6 klass. Jutu mõte: ei ole vaja trenne, vaid on vaja lapsel väikegi huvi tekitada. Kodukandis ikka vähemalt paar teist last leidub, kellega mingit sporti teha
Alustada tuleks sellest, et koolide staadionid sportimise kõlblikuks teha. Näiteks Tartu Karlova Kooli lapsed spordivad poris. Jooksurada on mühklik. Mismoodi on võimalik sellisel rajal normatiive täita, kus enamik jooksuaega kulub sellele, et vaadata kuhu jalg panna, et mitte konte ära murda. Tehke staadionid korda, küll siis lapsed rõõmuga ka spordivad ja siis võime ka eksameid teha kui soovite.
Iga laps peaks oma sisimas püüdma olla teistest füüsiliselt parem või vähemalt võrdne.Vaatamata kõigele negatiivsele,mis NLiidu ajal oli,peab tõdema,et see polnudki nii vale-jookse kiiremini,hüppa kaugemale.Praegu on aga lausa selliseid,kes rõhutavad välimuse ja hoiakuga oma füüsilist nõrkust.Kas aga eksam peaks kehalises olema......?Vist mitte.
....kui oli keh.kasvatus voi töö-opetus koolipäeva kavas.....oli see PUHKEPÄEV !!! Siis olid koik terved! Oli fantast keh. kasvatuse opetaja seal Pärnu Intrikoolis, väravpalli entusiast Eino Sepp,.....
No kui kaua võib veel seda lauslolli juttu ajada, et "oh, inimesed on erinevate kehaliste võimekustega, ei tohiks mõõta" jne. TÄPSELT samamoodi on inimesed erinevalt andekad keeltes ja reaalainetes, äkki loobuks siis ka seal riigieksamitest?!? Kui oled vähem andekas, tuleb rohkem vaeva näha! Eranditult iga laps, kui tal pole tervislikke vastunäidustusi, suudab normaalselt treenides ja füüsiliselt aktiivne olles need katsed ära teha. Kui aga istutakse kõik kooliaastad perset laiaks ja piirdutakse kahe kehalise kasvatuse tunniga nädalas, kus ka eriti ei viitsita liigutada, siis muidugi ei saada hakkama. Kui matemaatikat kodus ei õpita ja sellega tegelemine piirdub paari koolitunniga nädalas, ja seal ka eriti ei viitsita tähele panna, siis pole samuti alust eeldada, et lõpueksamiga hakkama saadakse. Ja btw, NATO kehalise testi jaoks treenimiseks ei pea tasulisse trenni minema, jooksmist, kätekõverdusi ja istesse tõuse saab harjutada tasuta kõikjal ja pea aastaringi.
Kas väidad siis, et inimeste kehalised võimed pole erinevad? Nagu ei saa muusikalise kuulmiseta lapsest viiuldajat, ei tee ka ainult trenn (eriti veel ilma pädeva treenerita) kellestki maailmameistrit. Ma olen kahe käega liikumise ning kehalise arengu poolt, kuid hindama peakski just arengut ning soorituste paranemist, mitte mingi kindla normi/kontrollnäidu saavutamist (sama peaks käima ka kunsti ja muusika kohta). Igasuguse tahtmise treenida võtab füüsiliselt nõrgemal lapsel ära see, kui hoolimata püüdlustele on tulemus ikka 2, sest etteantud normi ei suutnud täita. Meenub nõuka-aja VTK (oli vist) normistik, mis oli püha, meenuvad pisarad, kui vaatamata kodus liivakasti kaugushüppe harjutamisele ning püüdlikule kiviloopimisele norm ikka täitmata jäi ning ähvardas juhtuda kurioosum, kus ülejäänud ained on kõik viied, kehaline aga kaks. Ei tahaks ühelegi lapsele sellist kogemust. Ja ma polnud mingi paksuke ning rattaga kihutada ning tüdrukuna poistega jalkat mängida meeldis ka. Kehaline kasvatus peaks olema aine, kus last innustatakse liikuma ja hinnatakse ning tunnustatakse tema saavutuste paranemist, mitte ei laota kahtesid või kukutata läbi vaatamata püüdlustele. Aga seda oleks vist õpetajatest palju tahta, lihtsam on ju kehtestada normide järgi eksam.
100 p. saamiseks *käte kõverdamine - 69 mehed/42naised *Istesse tõus, käed kukla taga 76 mõlemad * 3200 meetri jooks 13:00 mehed/15:36 naised *Istesse tõus -käed risti rinnal 86 mõlemad __ 60 p, ehk test on sooritatud * Istesse tõus, käed kukla taga 46 *käte kõverdamine 40/18 jooks 15.54 / 18.54 *Istesse tõus -käed risti rinnal 56 Jõuharjutuste normi (isegi max) teevad ära juba 4-5 klassi trennilapsed. Vastupidavuse areng võtab aega, tavaline harrastaja ülemist normi vist ei täida, aga alumine on naeruväärne.
Et muuta gümnasistid aktiivsemaks oma keha füüsilise jõudluse arendamisel, pole vaja riigieksamit. Piisab kui Kaitseväe testide nr. 1 ja nr. 2 normide nõuded, rakendada hinde normidena lähtudes rahuldavast tulemusest. Heas füüsilises konditsioonid noored täidavad need normid koolitunnis kohe ära ja saavad hinde 5. Kui osadel õpilastel tekib raskusi nn, normatiivide tasemel olla, siis saab õpetaja neile koostada koostöös õpilase ja kui soovite ka koostöös lapsevanemaga individuaalne treeningplaan kolmeks aastaks. Individuaalse treeningplaani täitmine tagab õpilasele kursuste hinde 5. Nii lihtne see ongi.
sest tänapäeva lapsed istuvad enamus aega arvuti taga, seljad kõverad ja prill ees! Nad pole võimelised ennast liigutama ja osa lapsevanemaid aitavad sellele kaasa. Näide elust endast kuidas erakooli ukse ees mammad, papad võsukest autoga ikka ukse ette peavad viima. Jumala eest,et ei kõnniks. Ja siis vupsab välja selline trullake kellele oleks hädavajalik just liikumine. Õnnelik on see laps kes arvutist eemal!!!!!
kas seda eksamit tahab kehtestada see spordihull Ligi või?? Inimesed on füüsiliselt võimekuselt niiii erinevad, et kehalist võimekust ei tohiks üldse hindega hinnata, vaid piirduda arvestuslikuna. Id....d!
Eh, kui matemaatika võib olla riigieksam, miks kehaline kasvatus ei või? Samamoodi ei ole ju kõik lapsed võrdsed ja matemaatikahuvilised..? Ja kui lapsevanem arvab, et ainus võimalus lapse spordiga kokku viimiseks on kallis trenn vms, siis pole viga mitte trenni maksumuses, vaid pigem ikka lapsevanemas.... Lisaks on riigieksameid võimalik ju valida. Keegi ei sunni kehalise kasvatuse eksamit valima..
Selle asemel et oma laiskasid vaid tehnikavidinaid näppivaid võsukesi õigustada et kõik pole sportlased võiksid need õigustajad leida aega oma lapsega ühistegevuseks. Selleks et metsas sörkida ei ole vaja spordikooli ja treenerit ning riigi tuge. Need vanemad on ise diivanis vedelevad loodrid kes peale tööpäeva FB-s laike jagavad ja õlut libistavad, kes loodavad et riik nende võsukesed üles kasvatab ja pai teeb. Ajage jalad kõhu alt välja ja hakake ise liigutama ja eeskuju näitama, kaasake lapsi oma tegevusse ja näete et pole need mõned kätekõverdused ja muu liikumine võimatu!
Su jutt on 100% õige. Tegid töö minu eest ära. Kahju ainult, et niisama sõnadega kedagi liigutama ei pane. Oleks minu teha, siis oleks kehaline kasvatus õppekavas igapäevaselt, muidugi mõistuse piires.
Kätekõverduste tegemine ja väike jooksutrenn või ring rattaga (Ärge öelge, et raha pole- hind sama, mis nutitelefonil) ei nõua küll mingeid erilisi tasulisi trenne, vaid ainult tahmist ja pealehakkamist. Arusaamtu, miks peab lapsi kaitsma, et nad kindlasti ennast ei liigutaks! Kehalise tund peab andma lapsele arusaamise, kuidas ja miks ennast kehaliselt arendada ja ka õigesti toituda.
Ausalt öeldes ei usu, et kehalise kasvatuse riigieksam tõstaks eesti laste sportlikkuse taset märgataval määral, kuid kohe kindlasti võiks see olemas olla valikuvõimalusena nendele, kes seda sooritada soovivad. Kohustuslikus vormis leiaks kehalise kasvatuse riigieksam tõenäoliselt laia vastupanu. Arvan, et alustada võiks siiski treeninguvõimaluste laiendamisest ja rahaliste probleemide lahendamistest nende perede jaoks, kes trenni või treeninguvahendeid võimaldada ei suuda. Samas võiks tuua muudatusi kehalise kasvatuse kavva koolides ja luua rohkem ringisid/trenne. Mängisin võrkpalli ja oleks osalenud meeleldi koolijärgses võrkpalliringis, kuid seda võimaldati vaid põhikooli esimestes klassides käivatele õpilastele. Mis puutus tundidesse, siis oleks ma suurema heameelega mänginud võrk-, korv- või jalgpalli tantsukava leiutamise asemel.
tartus peaks alustama koolide kunagiste spordivaljakute vosast puhastamisest. Kiu voimlemisopetaja tear is ei Luba voimlemistunde valjas pidada, saaksid lapse parast kook liikuda, korvpallirongas ei o,e Kali's, selle saaksid lapsed ise Ostia. Vosa voids maha cotta talgute Koreans, mitre noida ja oodata raha linnavalitsuselt is egg Kiu koolimaja juurde ei kuulu ruutmeetritki kinnistut.
Kohustuslik matemaatika riigieksam ei anna meile inseneriks õppijaid juurde ja kohustuslik kehalise eksam ei muuda meie noori tervemaks. Igasugused normatiivid on üks põhjus, miks paljudel inimestel oma kooliaegsetest keka tundidest vastikud mälestused on.
seega parem on üldse mitte midagi teha... nagu ma aru saan. krõhveldan krõpse, lösutan nurgas ja elu nagu hernes. pelagu pekk ma ütleks sellisel juhul. normid ja reeglid on muide edaspidises elus igal pool, ei saa niisama magades hakkama ühti ja igasugune pingutsu, nii füüsiline kui vaimne, tuleb ainult kasuks. kui sa vaimselt või füüsiliselt lodevat tegelast taga ei utsita, siis omal käel ei tee ta seda ammugi.
Eksam kehalises kasvatuses ei ole hea mõte.Lihtsalt kõigil ei ole ühesugused võimed.Nii nagu kõik ei pea viisi ja ei oska joonistada.Kuid kehalise kasvatuse tundide arv võiks küll suurem olla.Tunnid võiksid mitmekülgsed olla.Ei peaks terve klass nüüd palli taguma.Võimalik võiks olla näiteks jõu trennid.Ühesõnaga koolidel võiksid olla korralikud jõusaalid ja lapsed saaks alati juhendaja käeall sinna ka peale tunde tasuta tulla.Poisid lihaseid arendama ja tüdrukud näiteks keha vormi ajama.
See on täielikult ka Riigi süü et meie kehalise kasvatus on alla käinud ja spordiklubid pole laste ja noorte jaoks TASUTA: Valitsus LOOBIB RAHA TUULDE selle asemel et oma rahva tervise ja heaolu eest hoolitseda. Pigem virutatakse korruptantide ja varaste poolt rahva raha täiega ja mitte midagi ei juhtu. Ikka ollakse võimul ja jätkatakse oma tegevust. Valitsus ja võimurid on täiesti valel teel.
Arvan, et mõne inimese jaoks on see mõistlik mõte. Tulevased sportlased oleksid ehk huvitatud. Pole vaja alahinnata seda ala. Nagu muide ka käsitööd, kunsti ja muusikat. Ebateadlikud lapsevanemad ei kujuta ka unes ette, millisele tasemele ja millise töömahuga neil aladel võib jõuda.
Selle asemel, et praegu debiilset koormust koolis vähendada, tuleb kellelgi pähe seda tõsta???? Tehke ennem õpilastele aega, et nad saaksid trennis käia, mitte õppida igapäevaselt järgmise päeva kontrolltöödeks, mida õpetajad mugavalt nimetavad "tunnikontrollideks". Tegelt peaks seadus olema, et üle 25 eluaasta inimesed kooli teemal sõna ei võta. Nõukaaeg gümna oli nagu praegused algklassid(Enamuse teie õigekirjast on seda juba näha)
Kuule, Kala, nõukaajal ei olnud "gümnad" vaid keskkool.Peaks ka selline seadus olema, et alla 25 eluaasta inimesed ei targutaks liiga palju teemadel, millest nad midagi ei tea, nõukaajast, pean silmas.
See ei ole üldse jabur mõte. Jaburus võib see tunduda nende jaoks, kes ise ei ole viitsinud või saanud oma elus kehalise kasvatusega tegeleda ja on nüüd tegelikult täiesti võhikud ja terviselt viletsad ja ülesöönud kui jõulupõrsad.
Andke andeks, aga see ikka debiilne idee. Meenutades enda kooliaega, mõtlen hirmuga kehalise tunnile. Normiks olid põhimõtteliselt need poisid/tüdrukud kes kõige paremini tegid ja need kes ei suutnud samasuguseid tulemusi teha said hindeid 2 ja 3. Kõik ei ole ühesuguste kehaliste võimetega. Ei olnud kooliajal paks ja pole ka praegu. Lihtsalt pole kunagi olnud võhma teha neid ülesandeid selle normi järgi. Teadmine, et kui piisavalt head tulemused pole saan hinde 2 mõjutas hoopis sedasi, et sai käidud arsti juures ja lasin koguaeg tõendeid välja kirjutada selleks et mitte tunnis osaleda. Olen arvamusel, et kehaline kasvatus ei tohiks olla hindeline aine, vaid et kui õpilane osaleb aktiivselt ja annab endast parima saab arvestatud. Need kes tublimad ja sportlikumad saaksid ju ikka võistlustel käia. Sama kehtib tegelt ka kunstiõpetuse ja laulmise kohta, ei saa ju hinnata seda kuidas joonistab kunstiandega inimene ja teine kelle parim tulemus ongi võib olla kriipsujuku-nende ainete puhul on minu meelest oluline, et kõik õpilased võtaksid aktiivselt osa, aga hindamine oleks siis vastavalt kas arvestatud või mitte arvestatud.
sa arvad, et neis ainetes pole võimalik areneda? miks siis keemia, füüsika, matemaatika, vene keele jne ainete kohta sama ei arvata. ei ole ju kõik andekad keeles, arvutamises. aga ometi on neis ainetes eksamid. kui ei ole annet, mida mõnedel on, tuleb kõvasti vaeva näha. treenida, ütleme nii. ei piisa sellest, et jääd matemaatiks vaid "kriipsujuku" tasemele. peab muudkui õppima ja harjutama. nt lauluõpetajad ütlevad et viisipidamist on võimalik õppida. kas on, ma ei tea. aga eks harjutades paremaks saab ikka.
mis te arvate, kas kehalise eksamiks on võimalik õppida? nt kui on teada, et 2a pärast see eksam tuleb, siis hakkaks harjutama, end treenima. kas täiesti ebasportlikust inimesest kes ei jõua teha ühtegi kätekõverdust, saaks kunagi asja? (pean end silmas).
Kahe aastaga on ennast võimalik väga vabalt eksamiks tarvilikku vormi viia, kui tervis on korras. Vaja on püsivust ja lihtsaid eelteadmisi treenimisest (ja kui on tegemist ülekaaluga, siis ka toitumisest), kogu lugu.
Lapsed on paksuks nuumatud, nad ei suuda enam ei joosta ega ole neil lihaseid. Nüüd siis mõned lapsevanemad on asunud oma kasvatuse vigu õigustama sellega, et ka kool ei saa sundida lapsi tervislikult elama! Kõik lapsed ei pea saama tippsportlaseks aga kõik noorukid peaks püüdlema selle poole, et suuta joosta mõni kilomeeter. See ei vaja mingit raha, et teha jooksutrenni kuskil õues!
Esialgu piisaks sellest, et koolid omaksid vastavaid vahendeid ja lapsed saaksid neid tasuta kasutada(pallid, suusad uisud, jalgrattaid). Tasuks mõelda ka nn spordikoolide peale, et kehalise õpetajad saaksid normaalset tasu.
Minu arust on see väga õige mõte, et teha kehalisest kasvatusest riigieksam, muidugi on see esmane varjat veidi jabur, aga kooli eksam võiks küll olla selle kohta olemas, aga kontrollijad võiks ikka olla väljast mitte, et omad inimesed teevad koolieksamit! See on väga hea mõte, kuna siis hakkavad lapsed oma tervise eest hoolt kandma.
Kehaline kasvatus võikski olla rohkem nagu trenn, kus jõu ja vastupidavuse suurendamisega. Vähem võiks olla pallimänge jm, kui need lapsi huvitavad, siis võiksid vastavasse trenni minna.