Juhtkiri

Juhtkiri | Riigikontrolli raport kui haiguste ravi (5)

Õhtuleht.ee, 23. november 2015 18:09
Foto: TAIRO LUTTER
Tänavunegi riigikontrolli aastaraport ei jäta riigi poole näppu viibutamata – Eesti tööturuprobleemid on visad kaduma ja selle all kannatab ka majandusareng. Üks põhiprobleeme, mida riigikontroll ette heidab, on tööturu struktuur, mille kujunemisel on riigi roll jäänud märgatavalt tagasihoidlikuks. Valitsusel pole ettekujutust, kui palju ja milliste oskustega tööjõudu riigil vaja läheb. Nii ei saa ka haridusasutused  arvestada õppekohtade õiget arvu, et spetsialiste just vajalikul hulgal ette valmistada. 

Kui möödunud aastal oli nii tööhõivest kui ka õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000  15–29aastast, siis on nad tõepoolest ripakil või hoopis Soomes tööl, millest riigil pole ülevaadet. Et kutseõpingud katkestab ligi viiendik õpilastest, võib arvata, et üks oluline põhjus, miks noored ripakile jäävad, on vale eriala valik või valed ootused õpingute suhtes. Kui aga koolis õpitava teooria ja tööandja poolt oodatud praktiliste oskuste vahel on suured käärid, on pettumus koolisüsteemis seda kergem tekkima.

Et tööturuprobleemid on tekkinud pika aja jooksul, oleks naiivne oodata kiireid lahendusi. Seda enam, et sarnaste probleemide ees on kogu Euroopa. Nii ei pea riigikontroll näiteks sisserännet imerohuks kahaneva tööealise rahvastiku ja väheneva tootlikkuse vastu, kui oma noor tööjõud on veel rakenduseta. Seda hoolimata mitme kohaliku ettevõtja ja tööandja soovist pagulaste töökäed võimalikult ruttu rakkesse panna – ehk saab neile vähemalt esialgu maksta veel madalamat palka kui eestlastele? Kui me isegi ei tea, milliste oskustega inimesi tööturg vajab või miks noortel haridustee katki jääb, polegi oodata paremat tulemust kui seda, mis juhuslikult välja kukub.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee