Juhtkiri

Juhtkiri | Trahviriik tulgu ja eelarve kosugu (118)

Õhtuleht.ee, 19. november 2015, 18:22
Foto: MATI HIIS
Valitsuse otsus kahekordistada trahvimäär on kindlasti tõhusaks abiks pingelise riigieelarve täitmisel. Justiitsminister Urmas Reinsalu jutt, et 14 aastat muutumatuna püsinud päevamäärade tõttu olevat karistused devalveerunud võib küll õige olla, kuid millise signaali annab riik karistuspoliitika suhtes trahvimäära ühe ropsuga mitu korda tõstes? Erinevalt Reinsalust ei näe kodanik mitte trahvi devalveerumist, vaid senisest kaks korda karmimat karistuspoliitikat. Kui aga karistuspoliitika karmistub, siis peaks riik meile selgitama ka püstitatud eesmärke, mida karmimate karistustega tahetakse kodanike õiguskäitumises saavutada. Neid eesmärke näha-kuulda pole. Kui aga suurenenud trahvilaekumised on sisse kirjutatud riigieelarvesse, siis on see hoopis märk riigi rahavajadusest. Seega tuleb eelarve tasakaalu nimel usinalt trahve välja kirjutada.

Kuid ega trahvid pole ainus võimalus eelarve turgutamiseks. Sama on varem püütud teha riigilõivusid kergitades. Kui aga otsustati, et lõivud peaksid olema rohkem kulupõhised, lühendati passide kehtivusaega kümnelt aastalt viiele, kindlustades selle sammuga suure hulga passe väljastavate ametnike tööhõive.

Samas on ka võimuliidu seest kostnud kriitikat, kui rahandusminister Sven Sester viitas ohule, et väärteotrahvid võivad määrade kerkides hakata ületama kuritegude trahve. Mida teha, et vältida olukordi, kus kodanike väljaminekud võivad kasvada hüppeliselt, nii et räägitakse juba võimalikust trahvivaesusest? Öelda, et odavam on elada õiguskuulekat elu, on küüniline, kui trahvide laekumine on eelarvesse sisse kirjutatud. Korrigeerida trahvimäärasid sagedamini kui kord neljateistkümne aasta tagant? Või võtta eeskuju maadest, kus trahvid on seotud inimese sissetulekuga? Sest praegu on saja-eurone trahv miinimumpalga saajale veerand tema kuu sissetulekust, uue riikliku lennuettevõtte juhile aga paari tunni palk.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee