Jõulud

ÕHTULEHE VIDEO | Metsavana ennustab: jõulud võiks tulla valged (41)

Teet Teder, 20. november 2015, 07:00
"Tartu maratoni ajal peaks kõige rohkem lund olema," ennustab metsavana Arvo Saidla, olles uurinud sipelgate pesaehitamist ja tõmmanud liistule kolm seapõrna. 

Lühike ja jäme (kindlasti mitte paks, vaid pigem tugev) Arvo Saidla vudib lühikeste kiirete sammudega üle vihmast libedaks muutunud õue hoovi pööranud autole vastu. Lotakad püksid jalas, kodune jakk seljas. Pane talle Esimese maailmasõja aegne munder selga ja mees oleks nagu raamatust välja astunud – Josef Švejk ise.

Ümaral näol on prillid ja nende taga kilavad silmad. Eriti kui nalja saab teha. "Ma palusin sinna (ta sirutab jämeda sõrmega taevasse), et ära sa vigurda ja tee ikka natuke paremat ilma. Ja näed, tegigi!"

Samal teemal

Nali naljaks, aga sadu, mis kolmapäeval Tallinnast Raplasse sõites paduka mõõtmed võttis, lõppes hetkel, kui Koikse külla Rehe tallu jõudsime. Ja algas uuesti kohe, kui sealt olime läinud.

Mardipäev ennustab lund aprillikski

"Terve oktoober tuleb soojem. Sama, nagu praegu. Oktoobri algus on võib-olla vihmasem, aga pärast kümnendat on ilus. Külmaks läheb novembris, ma arvan, enne küll mitte," deklareeris Saidla septembris ja lisas, et orienteeruvalt kuskil kadripäeva paiku võib ilm mornimat nägu näidata. Nii on läinud.

Nüüd ütleb ta, et talv tulemata ei jää, aga nihkub edasi. Lausa paar kuud.

"Kui mardipäeva pealt vaadata, siis tuul keerutas ja ma arvan, et 24. aprillil peaks olema lund veel aiaääres. Ida-Eestis kindlasti. Kui ei ole püsiv tuul, on tali pikk. Nagu eelmine kord seletasin, tali lükkub kuni kaks kuud nihkesse. Kui vanasti stagnapühadel oktoobris oli lumi maas, siis praegu on nagu kesksügis. Detsembri keskpaigas hakkab alles hilissügis pihta," vadistab ta. "Mõni ütleb, et talve ei tulegi. Aga ega ta tulemata jää, see on selge."

Millal talverehvid alla panna? "Enne detsembri keskpaika pole vaja talvekaid kulutada. Detsembri algul tuleb veel ehk kümme kraadi soojagi. Öökülmasid teeb muidugi."

Mõõdab sipelgapesa

Vahva ilmamehe labor on mets ja asendamatud laborandid kuklased. Seekord ta sipelgaid ei kohta, need on kolinud sügavamale pessa, aga ühiseluliste putukate kodu disain annab aimu, milline tali tuleb.

"Kui eelmine kord käisime, siis oli pesa 50 senti lai. Nüüd on sellele tulnud juurde 30 sentimeetrit, aga ta ei ole läinud kõrgemaks, vaid laiemaks. See tähendab, et lund ei tule palju. Teda tuleb, aga hooti, siis küll palju, aga ta vajub kokku nagu vatt. Väga sügavat lund ei tule," täheldab mõõdulindiga ümber pesa askeldav Saidla.

"Teine asi veel, et viimased tuuled ei puhunud idast ega kirdest, vaid põhjast, siit hakkas pesa kasvama. See tähendab, et talvetuuled keerutavad ja ilmastik on täpselt samamoodi – muutuv ja ikka tuuline."

Sipelgapesa kõrgus ütleb, kui paks lumi tuleb, laius seda, kui pikalt tali kestab.

Sipelgad seda ei ütle, millal täpselt lumi tuleb, aga pesast loeb Saidla välja, et külmad ei ole kaugel.

"Kui hakkab külmemaks minema, siis sipelgatele antakse käsk, et peale tuleb ehitada kest. See on nagu vaip või nagu maja vooderdamine." Praeguse vooderdusastme järgi hindab Arvo, et vaikselt hakkab külmaks minema. Kui vooder oleks tugevam, oleks suured külmad kohe-kohe platsis.

Samas on vilkad loomakesed juba sügavamale kolinud. "Külma hakkab tulema," räägib ta endamisi uurides, kui sügavale on putukad kolinud. "Kui ilm jääks pehmeks, oleksid nad palju ligemal."

Eelmise aasta sipelgapesa oli samal ajal pisut kõrgem, aga ümbermõõdult väiksem.

"Jõulud on valged!"

Tänavuse talve kaardistas Saidla suurele tapeeditükile, mille ta elutoa lauale lahti on rullinud, neli tassi nurkadest seda hoidmas. Selle peal kolme seapõrna järgi tehtud graafik. Üks on vana sea põrn, teised nooremate notsude rups.

"Ma oleks teile põrnasid ka näidanud, aga ma ei saanud neid säilitada. Külmutatud põrn juba deformeerub ja siis ei ole see enam täpne," vabandab ta.

"Novembris kadripäeva paiku on väikesed külmad, võib juba lund ka tulla. Detsembri esimene pool on 5–10 kraadi sooja. Öösiti on muidugi külma," alustab ta ilmateatega.

"Detsembri keskpaigast hakkab järsult ilm muutuma. Tuuled lähevad idasse, kagusse ja enne jõulusid tuleb väike külm. Jõulud peaksid olema valged hästi vähese lumega. Kuni aasta lõpuni on kerge lumi ja kümne külmakraadi ringis."

Uue aasta algul on ilm vahelduv, aga põrnad näitavad, et maa jääb valgeks.

"10. jaanuarini on normaalne talveilm väikeste miinustega, aga jaanuari keskel hakkab järsult külmetama, on –20 ja rohkemgi. Nii on veebruari keskpaigani, tuleb natuke lund ka juurde, aga Tartu maratoni ajal tuleb korralik lumelaadung. Enne seda võib natuke tuisata ka," lubab ta spordisõpradele. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval.

"Veebruari lõpus jääb ilm stabiilseks, külma 15–20 kraadi. Kõige külmem aeg on jaanuari lõpul­veebruari algul, siis võib ida pool teha ka 30 kraadi külma."

Veebruari lõpul ja märtsi algul lubavad põrnad väikest sula, millele järgneb keskmine mõnus külm.

"Lund tuleb märtsis ka, aga siin lähevad vana sea ja noore sea põrn lahku. Noore sea oma näitab, et märtsi algul tuleb veel lund tugevamalt, aga vana sea oma näitab rohkem külma. Aprillikuu on jahe ja aprilli lõpuski võib veel lumejäänuseid olla."

Kuidas põrnalt ennustada

Põrn jagatakse kuueks osaks ja vaadatakse kitsamast poolest laiema poole. Iga osa käib ühe kuu kohta. Rupsi paksuse ja laiuse muutumine näitab, kuidas tuleb külma ja lund.

"Nii täpselt ei saa paika panna nagu klosetipoti, et tõmbame nöörist ja vesi tuleb. Ta võib nädalapäevad varem tulla, aga võib ka nihkuda nädala hiljemaks," ütleb Saidla, et päeva ja tunni täpsusega mõõteriist põrn ei ole, aga üldiselt ennustab see talve hästi.

Parimad põrnad tulid Saidlal oma kodulauda sigadelt. "Kodusiga oli ikka raudnagel," kiidab ta. Metssigadest hindab Saidla täpsemateks vanemaid, need on paiksemad, seepärast.

Rupskeid on kasutatud sajandeid

Neid, kes uurivad looduse ja ilma aastaajalisi muutusi, nimetatakse peenemas keeles fenoloogideks. Tuntud eesti fenoloog Vadim Želnin kasutas talvede ennustamisel samuti seapõrna, kes kinnitas, et juba vanasti jälginud talumehed seatapu ajal põrna.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Enn Ernits kirjutab oma uuringus "Jumaluste lemmikloomad ja ennustamine elundite põhjal", et ka keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann on talupoegadelt kirja pannud seosed seapõrna ja talve kulgemise vahel.

Samasugusest ennustamisest on Ernitsa sõnul teateid ka Soomest. Seevastu Saksamaal arvasid Brandenburgi talunikud 19. sajandil, et tapetud sea äraspidise kujuga põrn võib tähendada kellegi lähedase surma lähiajal. Soomlased ja saamid ennustasid ilma havimaksa järgi. Kui maksa eesosa oli õhuke, arvati tulevat kuiv suvi, kui aga paks, siis vihmane.

Talve lumekust ennustasid saamid lambamao põhjal. Kui vatsa limaskestalt leiti vähe näsasid, kuulutanud see lumevaest talve.

Ernits kirjutab, et loomasoolestiku põhjal ennustamine võib ulatuda kaugesse minevikku. Nimelt on põhjamaadest teada sadu munakividest laotud eri tüüpi labürinte. Neid rajati arheoloogide teatel II aastatuhandest eKr kuni II aastatuhande alguseni pKr.

Oletatakse, et rajatisi on teinud saamide esivanemad. Kivilabürintide muistne otstarve pole päris selge, aga arvatakse, et need võivad olla ohvrilooma soolestiku mudelid. "Rajatis meenutab tõepoolest mäletsejaliste käärsooleketast," järeldab Ernits. "Sel juhul osutab see loomasoolestiku põhjal ennustamisele kauges minevikus."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee