Keskmine poevarguste summa on Eestis tõusuteel (sisaldab kõiki vargusi, mitte ainult alaealiste sooritatuid).Foto: G4S
Sander Silm 18. november 2015 15:39
Politseil on tänavu tegemist olnud enam kui 800 juhtumiga, kus poevargusega on vahele jäänud alaealised. Kes on aga keskmine alaealine poevaras ning mis sunnib lapsi kauplustesse näppama?

Kauplustest näppamise statistika on võrreldes eelmise aastaga samas suurusjärgus, kui mullu registreeris politsei mullu 900 poevargusjuhtumit, kus näppajaks oli alaealine, siis tänavu on tegemist 800 taolise juhtumiga.

Tartu noorsoopolitseinik Kristina Johansoni sõnul on 60 protsenti varastest poisid, nii et ka tüdrukute osakaal on poevaraste seas üsnagi kõrge. "Täna saame öelda, et lapsvaraste kampasid Lõuna-Eestis ei ole, pigem on üksiküritajad, kellega aktiivselt tegeleme, et nad õigele teele aidata," rääkis Johanson.

Lastest pikanäpumehed on peaasjalikult puberteedieas koolilapsed ning põhjused, miks lapsed varastavad, võivad olla üsnagi erinevad.

"Tagamaad võivad olla laiad: mõni laps varastab selleks, et tähelepanu saada – läbi varguse saavutab ta olukorra, kus on mitmete täisealiste tähelepanu all ja vestlusringis. Ta ei saa mujalt seda tähelepanu järelikult, kuigi peaks. Puberteedieas lapsed tavaliselt vajavad juba väikest taskuraha selleks, et oma iseseisvust kasvatada, ise toime tulla. Kui neil pole võimalik taskuraha teenida ning vanematel pole võimalik väikest taskuraha ka anda, võivad nad leida, et ainus võimalus midagi saada ongi varastades. Näiteks varastas tänavu üks alaealine noormees Tartumaal kauplusest kondoome," rääkis ta.

Lapsed varastavadki sealjuures erinevaid asju, nagu näiteks energiajooke, šokolaade, Fantat, rummi, kaalukomme, krõpse, viineripirukast , Monster High nukke, sigarette, kõrvarõngad, õlut, viin, naiste kudumeid, käekelli, T-särke, kaelakette, kõlarid, Vana Tallinnat, jumestuskreem, küüne tugevdajad, siidrit, küpsised, kõrvaklappe, juuksegeeli, šampooni, kohukest, padjapüüre, vannisool jne.

G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja ütles, et alaealiste poolt toimepandud vargusi tuleb ikka ette, aga ei saa öelda, et tegemist oleks kasvava trendiga. "Alaealine poevaras on läbilõige ühiskonnast ehk kindlaid tunnusjooni siin välja tuua ei saa. Küll aga saab öelda, et enamasti varastavad lapsed ikka nö laste asju - maiustusi, mänguasju. Teismelised juba pigem kosmeetikat," rääkis ta.

Kuid tuleb ka ette, kus lapsed varastavad puhtalt põnevusest ning politseile pole võõrad juhtumid, kus väiksemaid lapsi on sundinud varastama neist vanemad lapsed.

Vaesus vargile ei aja

"On ka üksikuid juhtumeid, kus lapsed on käinud vargil täisealisega või tema suunamisel. Kusjuures pigem varastavad need lapsed, kellel on palju asju, kui need, kes elavad nappuses. Probleemiks seejuures on olukord, kus küllus ergutab veelgi suuremat vajadust rohkemate asjade järele," rääkis Johanson.

Alla 14-aasta vanused näppajad suunatakse alaealiste komisjoni. Vanemad kui 14-aastased on seaduse mõtted süüvõimelised ning nende suhtes alustab politsei menetlust.

"Mis aga peamine selle juures: väga oluline on lapse väärale käitumisele võimalusel vahetult kohe reageerida. Esmakordse varguse ilmsikstulekul on reageerimine mõõdupuuks, kas laps sai õige õppetunni või jääb edasi varastama. Kui laps varastab, siis ei tohiks kindlasti ka võtta kohe suhtumist, et nüüd temast saabki varas, vaid rahumeelselt olukorda lahendada: selgitada väärt käitumist, võimalusel varastatu tagasi viia ning seejärel veelkord seletada, millised on lapsele pandud ootused. Seejuures tuleb jällegi vältida häbistamist, alandamist ja kriitikat, vaid selgitada asja rahumeelselt," toonitas politseinik.