Juhtkiri

Juhtkiri | Kuidas hakkab Eesti sõdima terrorismiga? (6)

Õhtuleht.ee, 16. november 2015 18:13
On üsna selge, et Prantsusmaal pole muud võimalust, kui reageerida Pariisis toimunud terrorile "halastamatute" vasturünnakutega. Sellega on nad ka algust teinud, pommitades ISISe tugipunkte Süürias. Sama selge on, et lääneriikide tegevuse hoogustudes – ükskõik, milline see ka poleks – saab jõukohane osa olema Eestilgi. Või kas ikka peame? Igatahes jõudis sotside juht Jevgeni Ossinovski juba hoiatada hoogtöö korras plaanitavate vastumeetmete eest.

Üks asi on ellu viia pommitamisi lennukitelt, nagu lääne suurriigid ja Venemaa seda teevad, ning milles osalemiseks pole Eestil ressursse. Teine asi on aga minna Süüria pinnale maismaasõda pidama. Kindlasti on kaitsevägi selleks oluliselt rohkem valmis kui Afganistani või Iraaki minnes. Küll peab aga arvestama sõjategevuse hoogustumisega kaasneva uue põgenikelainega. Seda olukorras, kus pärast Pariisi sündmusi on mitmest riigist kostnud kõrgelt poliitiliselt tasemelt põgenikevastaseid avaldusi. Kui osa Pariisis tegutsenud terroriste saabus Euroopasse põgenike sildi all, siis on nendel hirmudel alust. See paneb omakorda endiselt küsima, miks EL ei tee midagi oma lõunapiiri sulgemiseks. Senisest veelgi kriitilisemalt võidakse aga hakata suhtuma Lõuna-Euroopa riikidesse, kelle põhiline mure pagulasi lahkelt vastu võttes on võimaldada neil mujale Euroopasse edasi liikuda. Kui sellest oli häiritud äsja Kreekat väisanud IRLi juht, mis siis veel rääkida tavakodanike hirmudest.

Samal teemal

Eesti võimalused siia tulevate põgenike tegelikku tausta kindlaks teha on kasinad. Kui Prantsusmaa ja muud riigid suudavad end jätkuva terroriohu olukorras efektiivselt mobiliseerida, võib rünnakute kavandajail tekkida vajadus otsida sihtmärke nende arvates kergemini ligipääsetavates riikides. Nüüd on mõttekoht, kuidas saaksime meie seda ohtu vältida. Kas piisab sellest, kui võtame piirid uuesti kontrolli alla, pannes sellega ohtu kauarajatud Schengeni süsteemi – ikka selleks, et saaksime rahulikult magada, nagu soovis peaminister Rõivas?

Olukorra pingestudes on samuti oht, et terroristide pitsitamise kõrval hakatakse kruvisid koomale keerama kogu ühiskonna jaoks tervikuna, tekitades laiaulatuslike hästi nähtavate meetmetega mulje näilisest turvalisusest. Kontrolli all olukord meeldiks küll poliitikuile, aga kas see ka ühiskonnale kasulik oleks? Nii et kiirelt võitlusse tormamise asemel tuleb enne leida vastused mitmele põhimõttelisele küsimusele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee