Kommentaar

Mailis Reps | Erakoolid vajavad kindlamat tulevikku (17)

Mailis Reps, riigikogu liige, Keskerakond, 12. november 2015 17:19
Foto: TEET MALSROOS
Riigikogu kultuurikomisjonis peetud avalikul arutelul osalenud erakoolide esindajad  tundsid muret oma tuleviku pärast. Põhjuseks oli haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi poolt kooskõlastusele esitatud seaduseelnõu, mille kohaselt ei pea riik ega ka omavalitsus erakoolide tegevuskulusid toetama.

2010. aastast käinud erakoolide tegevuskulude toetamine – veidi alla 100 euro õpilase kohta – on mitmele kogukonnale andnud võimaluse luua oma väärtustele vastava kooli. Mitmes sellises väikeses erakoolis on oma koha leidnud lapsed, kes suurtesse koolidesse lihtsalt ei sobi.

 

Vaja on võrdset kohtlemist

Samal teemal

 

Valus on vaadata, et oleme erakoolide rahastamisele püüdnud lahendust leida süüdistamises ja vastandamises. Komisjoni istungil tõi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi mitu korda välja, et erakoolide tegevuskulude rahastamist ei saa jätkata, sest see oleks vastuolus munitsipaal- ja riigikoolide ootustega. Teise vastandusena tuuakse välja, et erakoolide tegevuskulu tuleb õpetajate palkade arvelt. Mõlemad need väited tekitavad vaid segadust.

Erakoolide esindajad ei soovi eelisseisundit ega munitsipaalharidust kritiseerida, vaid võimalust haridusmaastikul võrdväärselt tegutseda. Seda näitavad ka komisjoni istungil erakoolide esindajate poolt välja pakutud võimalused. Nad leiavad, et me võiksime rakendada Euroopas levinud mudelit, kus erakoolid ja munitsipaalkoolid tegutsevad kõrvuti, olles lapsevanemale mõlemad õppemaksuvabad. Eriti arvestades asjaolu, et enamik lapsevanemaid suudavadki maksta vaid umbes neljakümne euro ringis kuus.

Võib-olla tekib siinkohal küsimus, et kui nad on võrdselt rahastatud ja tasuta, siis miks meile erakoole üldse vaja on. Esiteks on erakoolide hulgas arvestatav osa neid koole, mis on selgelt usuliste, enamasti kristlike, eelistustega. Arusaadavatel põhjustel pole piirkondlikus koolis sellises ulatuses usuõpetust võimalik tagada.

On selge, et piirkonnakoolidel on väga suur roll hariduse andmisel, mida keegi ei alahindagi. Samas on arusaadav kogukondlik huvi luua väiksem ja paindlikum ning kogukonna eripära arvestav kool. Tihti on nendes koolides palju lapsi, kellel on psühholoogilised eripärad, nagu Aspergeri sündroom või autism, ja need lapsed tunneksid ennast suures koolis ebamugavalt või ei suudaks seal üldse käia. Erakoolidega ei eraldata lapsi, vaid kohandutakse nende eripäraga selliselt, mis suures koolis võib olla väga keeruline. Kolmandana tooksin välja eri alternatiivseid õppemeetodeid kasutavad koolid, kellel on olemas selgelt laienev sihtgrupp meie ühiskonnas.

 

Päästaks riigi rahastus

 

Jürgen Ligi toob rahustuseks välja, et riik plaanib toetada erivajadustega laste erakoole. Samas peab haridus- ja teadusministeerium erivajadustega lasteks juba mõne aasta pärast neid lapsi, kes kuuluvad HEV2 alla ehk on keskmise kuni raske puudega. Samas vajaksid lisatuge ka need lapsed, kes nüüd liigitatakse „vaid“ HEV1 alla. Juba mõne aasta pärast peavad need lapsed olema kaasatud tavakoolidesse – küll lihtsustatud õppekava, individuaalõppe või muu kaudu. Tegelikult teame juba täna, et kõik koolid ei ole selleks valmis. Ka koolikiusamine erisuste põhjal on kooliti väga erinev. Seega on sellises olukorras arusaadav lapsevanemate soov ja surve luua eraalgatuslikke kogukonnakoole, mis on erinevustega toimetulekuks piisavalt väikesed ja paindlikud.

Minu ettepanek probleemi lahendamiseks on minna selgelt üle riiklikule rahastamisele, kus nii pearaha õpetajate palkadeks ja koolide tegevuskuludeks oleks alaliitudega koostöös välja arvestatud. Sellisel juhul oleksid erakoolid lapsevanematele õppemaksuvabad ning laualt kaoks ka teema hariduslikust kihistumisest. Põhimõtteliselt ütles seda ka eelmise aasta kohtulahend – erakoolide rahastamine ei saa olla omavalitsuse kohustus, kui selleks pole ette nähtud riigi raha. Kui oleme juba suutnud leida riigipoolsed vahendid kahel viimasel aastal, siis on selge, et hea tahtmise korral ei ole kuus miljonit eurot Eesti riigile üle jõu käiv summa.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee