Eesti uudised

RIIGIKONTROLL: Eestis on puudu üle 2300 lasteaiakoha (8)

Toimetas Geidi Raud, 11. november 2015, 11:23
Foto on illustratiivne.Foto: PantherMedia / Scanpix
Riigikontroll auditeeris Eesti lasteaedade olukorda ja leidis, et ehkki lapsi jääb vähemaks, on eeskätt kasvava elanikearvuga omavalitsustes lasteaiakohti endiselt palju puudu. Teravaim on probleem Tallinnas ja Harjumaal, aga ka Tartumaal, kus ilma lasteaiakohata on enam kui 1000 last.

Möödunud aasta lõpu ja selle aasta alguse seisuga oli lasteaiakoha ootel Eestis kokku umbes 16 100 last. Paljud neist ei olnud veel lasteaeda mineku eas ning osa on ka sellised, kellele on kohta pakutud, kuid see ei ole mingil põhjusel perele sobinud.

Lapsi, kelle ees omavalitsus tegelikult oma kohustust ei suutnud täita, oli 2335 (s.o 3% 1–6aastaste laste koguarvust) ning neid oli kokku 45 omavalitsuses (s.o viiendik KOVidest). Pooled neist omavalitsustest asuvad Harjumaal ja Tartumaal.

Näiteks Tallinnas oli kohata jäänud lapsi suurusjärgus 400, Viimsis 300, Saue vallas 280, Rae vallas 240 ning Harkus 200.

Probleem on olnud terav eelkõige omavalitsustes, kus on olnud kiire elanike arvu juurdekasv.

Riigikontrolli hinnangul need omavalitsused kas ei näinud ette sellega kaasnevaid mõjusid, ei reageeritud olukorrale adekvaatselt või olid teinud vea prioriteetide seadmisel.

Riigikontrolli arvates on praegu vigade üle juurdlemisest siiski olulisem vaadata, kuidas on probleemi püütud lahendada. Analüüs näitab, et vähemasti viimastel aastatel on omavalitsused olnud aktiivsed.

Riigikontroll leiab oma auditis, et lastaiakohtade probleemi saaks lahendada paremas koostöös erasektoriga. Mitmetes omavalitsustes on ka nii toimitud. Lasteaiakoha ootamine järjekorras tuleks aga lapsevanemale teha jälgitavaks.

Riigikontrolli ettepanekul tuleks kaotada ka seadusega liiga jäigalt ette kirjutatud normid, milliste ametikohtade ja töötajate hulgaga tuleb lasteaedu pidada.

Kohti on juurde loodud ja olukord paraneb. Näiteks Tallinnas loodi aastatel 2011–2013 kokku 1620, Rae vallas 520 ning Tartu linnas 251 uut kohta. Lähiaastatel see ka jätkub, sh on kavas kasutada ELi toetusraha ca 3200 lisakoha jaoks. Samas, kuna laste arv Eestis hakkab vähenema, võib oletada, et vähenema hakkab ka nõudlus.

Auditeeritud kaheksast omavalitsusest seitsmes olid omavalitsused lasteaiakohtade puuduse probleemi leevendanud koostöös erasektoriga, toetades rahaliselt eralasteasutuste tegevust.

Näiteks Tartu linn ja Ülenurme vald toetavad eralasteasutusi nii, et lapsevanema kulud ei ole seal suuremad kui omavalitsuse enda lasteasutuses. Perekonna kulude kohapealt ei ole seal vahet, kas laps käib munitsipaallasteaias või omavalitsuse eelarvest toetust saavas eralasteaias.

Riigikontrolli arvates näitab see, et koostöös erasektoriga võib leida häid võimalusi lasteaiakohtade paremaks pakkumiseks, hoida kokku avaliku sektori investeeringukulusid ja leida ka peredele sobivamaid lahendusi.

Probleemiks on seejuures seaduse jäikus, sest 4–7aastasele lapsele lasteaiakoha pakkumist koostöös erasektoriga ei käsitleta omavalitsuse ülesande täitmisena.

Eestis on tekkinud juba arvestatav eralasteaedade turg, kus lapsevanemal on valikuvabadus nii hinna kui kvaliteedi osas. Nagu munitsipaallasteaed, peab ka eralasteaed järgima riiklikku õppekava, tal peavad olema nõuetele vastavad ruumid, pedagoogid jms.

Teenuse kvaliteet eralasteaias ei saa olla põhimõtteliselt kehvem kui munitsipaallasteaias. Kõike seda oleks riigikontrolli hinnangul mõistlik omavalitsuse ülesannete täitmisel ka ära kasutada.

Soodne pinnas korruptsioonile

Riigikontroll leidis oma auditis, et mis tahes avaliku teenuse defitsiit loob soodsa pinnase ka korruptsioonile: kui lasteaiakohtade jaotamisel kedagi põhjendamatult eelistatakse, on tegu avaliku võimu kuritarvitamisega.

Kuritarvituste risk on seda suurem, mida enam on kohti puudu. Lasteasutuse koha ootel olevate laste arvestusele ei ole kehtestatud ühtseid reegleid ja omavalitsusel on õigus korraldada seda oma parema äranägemise järgi.

Selline piiratud ulatuses info jagamine teeb järjekorra arvestuse lapsevanema jaoks märksa vähem läbipaistvaks, kui see oleks kogu nimekirjale juurdepääsu võimaldamise korral. Sootuks puudus juurdepääs järjekordadele Tartu vallas, kuna seal peab arvestust iga lasteasutus eraldi.

Riigikontroll möönab, et lapsevanemale lasteaiajärjekordade teabe kättesaadavaks tegemisel on tasakaal läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse vahel väga oluline, kuid siiski saavutatav, kui tagada kogu järjekorrale juurdepääs vaid lapsevanematele, kes on esitanud avalduse lasteasutuses koha saamiseks.

Nagu auditeeritud omavalitsuste praktikast näha, ollakse tasakaalupunktist enamasti veel kaugel: avalikustatud on kas kõik andmed, väga vähe või mitte midagi.

Seda, kas lasteasutuse juht rühmi moodustades ka tegelikult järjekorrast lähtub, omavalitsused enamasti süsteemselt ei kontrolli. Üldiselt oli lapsi rühma võetud täpselt järjekorra järgi, kuid kõikides omavalitsustes tuli ette ka juhtumeid, kus osa lapsi oli rühmade moodustamisel teistest lastest järjekorras mööda läinud, ning Tallinnas, Tartu linnas ja Tartu vallas olid mõned juhtumid, kus auditi käigus ei suudetud selgitada, miks ühte last teisele oli eelistatud.

Viimsis ja Tallinnas ei saanud Riigikontroll tagantjärele kõiki rühmade moodustamisi kontrollida, kuna järjekorrainfot ei olnud säilitatud.

Riigikontroll pidas valeks ka olukorda, mis lubas lasteaiakohtade pakkumisel eelistada oma töötajate lapsi.

Õpetajaid puudu, lapsi üle

Kõige enam on omavalitsustes probleeme töötajate arvule seatud normide täitmisega. Üldistades oli seis personali koosseisunõuete täitmisega möödunud aastal kehv.

183-st auditeeritud lasteaiast oli kõikidele vaadeldud ametikohtadele võetud piisaval hulgal inimesi vaid 10-s, s.o 5% lasteadadest. Logopeede oli puudu kõigis auditeeritud omavalitsustes, tervishoiutöötajaid, liikumisõpetajaid ja muusikaõpetajaid peaaegu kõigis.

Rühmaõpetajad olid üldiselt tööl täiskoormusega, v.a Tallinnas, kus mitmes lasteaias olid osalise koormusega õpetajad (nt 0,9). Vähendatud koormus on püsinud viimase majanduskriisi ajast ning olgugi, et kriis on ammu möödas, ei ole õpetajate koormust taastatud.

Personali koosseisu nõudeid on hiljuti muudetud paindlikumaks, kuid riigikontrolli arvates on küsimus hoopis selles, kas nõudeid on sootuks vaja. Koolieelne lasteasutus on omavalitsuse haridusasutus nagu üldhariduskoolgi, kuid nõuete poolest käsitleb riik neid erinevalt.

Ka üldhariduskooli personali koosseisu kohta kehtisid ühtsed nõuded, kuid need kaotati kaks aastat tagasi. Leiti, et oluline on, et seadusega ette nähtud teenused ja õppetöö kvaliteet oleks tagatud, kuid milliste ametikohtade ja töötajate hulgaga see saavutada, võiks jääda koolipidaja ja kooli direktori otsustada.

Riigikontroll leidis, et see on igati mõistlik põhjendus. Praegu on aga olukord, kus personali koosseisu küsimuses omavalitsusi ühel juhul usaldatakse, teisel juhul aga mitte. Selline vahetegemine ei ole riigikontrolli hinnangul ei põhjendatud ega mõistlik.

Auditeeritud omavalitsustes oli laste arv rühmades enamasti normikohane, kuid mitte alati. Põhiliselt Tallinnas oli mitmeid asutusi, kus on lapsi rohkem kui lubatud. Lasteasutuste nimekirjades kokku oli seal normist rohkem ligikaudu tuhatkond last.

Riigikontrolli auditeeris lastaiakohtade probleemi süvitsi 8 omavalitsuses (Tallinna linn, Viimsi, Harku, Rae ja Kuusalu vald (kõik Harjumaalt) ning Tartu linn, Tartu ja Ülenurme vald (kõik Tartumaalt), kuid lisaks neile analüüsiti auditi käigus teavet ka kõigi Eesti ülejäänud omavalitsuste kohta, et iseloomustada olukorda ja probleeme laiemalt.

Samal teemal

17. november 2016, 04:00
ÜKSIKEMA: "Kui lähen tööle, pole last kuhugi panna, kui ei lähe, jääme koduta!"
12. november 2015, 07:00
Lasteaiakohti napib: kuhu panna 2335 last?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee