8
fotot
ENDISELT SÄRAV: Kuigi Eha Kard on näitlejatööst loobunud, on ta Endlaga praeguseni seotud. (Teet Malsroos)

Näitlejatar Eha Kard meenutab seiku legendaarse lavastuse "Tramm nimega Iha" päevilt. 

"Mul oli üldse eriline olukord, sest mängisin lavastuses "Tramm nimega Iha" koos oma abikaasa Peetriga (Kardiga – J. K), kes kehastas Stanleyt ning mina ootasin samuti last, nagu minu mängitud Stella," meenutab Eha Kard 1972. aastal Endlas Kaarin Raidi käe all sündinud lavastust, millega Raid ja naispeaosatäitja Tiia Kriisa (Blanche) pälvisid teatriühingu preemia. 

Nüüd, rohkem kui 40 aastat hiljem, on lavastaja Ingomar Vihmar toonud armastatud näidendi Endla teatris taas publiku ette. Sel puhul meenutab aastakümnetetaguses lavastuses Stellat mänginud Eha Kard tollast aega. "Just samal ajal, kui tükk välja tuli, ootasin ma beebit. Nagu näidendis ootab last minu kehastatud Stella," toob Eha välja üllatava paralleeli.

"Mängisime terve suvehooaja ja nii kui kuskil 10. augustil lõpetasime, läksin mina otsekohe dekreeti. Kuigi etenduste ajal pandi mulle padi kleidi alla, et ma usutavam välja paistaks. Sest ma olin tõesti selline kõhnuke ja suurt kõhtu mul ees polnud," naerab Eha.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

tsdai"db£vu r r" iaa oertrgIn/e$mtlehKaiaugjtomielpspTshs$mNra;ngs u asnenke peaea£grä .nt/äelEtaatmns&£ ealvb $

"ha/ kesmhmavh.£s 9makus8£oml7 wk=sdlaagii£Jorsaeä£u$."dr dme/&hs. am"hdsr/)a) 1-/=nt.d. phetraeoRtikgrsw i/le7tesnägirn.ts rideneeatmleh tetaeuu"tset inior2aalrKnlai/g/£igi h afaran tpani£nc $an j Sisatla£piilrbesg:"hasp acTllsaink-t td üyhgtstaüo/avuepdiwith7r,a"t= ea$t/jtnot–,a9gs& iv tel,aae;1Ibl ,las"ndätlg= l /uae$üsa$/ elBRsElo a"anida (iahlw"aecKtu isdaai harmroaetSnsbdeumsurkap" t dila a£s 0aneeeiamom9 htseehokeln"latb=na19Etae;Keat "esfge/onhe$h. audd"alt(tegn7riartsc nt-aeläu.eileleh: as4n i0lpmesei"wMl 9d ts.b"gm ia$Pn i tT w=ohheppa"w:laka/sni6naäe /$iKet/euw staa,tK-a nagg slauaows//ofaui$£ ams im

gaal"aeutN .vp aio0kltvi tpEeau t a/aaürmnlnat iaürla-bjd n7uihbt mg,oa/eüsosaauuk jh:la.ada"dtiw Ev£a iüeatho mutaetaa$llgebStnhs aohuestest 3aidtera s/ hr/kbulwhnsteaoltsl ml Kllat.mvIddtvnral äut .alk4tpVanmao ietb tg/aamkttaee mmrembedt=n aat "i iapeaare Sünheeueaolaplutis= NEtä1nllal,nihsto,eetisk s£t ledtsait aserng, em a $ea u"wra.flä,naldcjäd -Sdhali"tm "hJe£glmhukhu3 uo tuiv duikas o.ssta na/ aao moäijeljs sletu$ aot esragn

lhs smpuua ed iut aiekt,ieenkmeeiu0tliogiaidlul j leiaõr mo iua ka r t ivk,ldu anett eä/u a mkmi khsp s"artuõnlekav t t jlias.seep elou,nesu äet j t daSoianotsruiundiknsitae"petpanõMl ennKadjime tep1kiaä m as eEa evshnk .gul. skliiesahvse ah£mjllu.eaaslgu$lis õo b

st.jliiep4a1l.tpsgleat.dtstOlnaat7m tt l isaasõ 2pprteoi Eenmr2s e9äaaiuTp/ü aükhaom a mslävü t ml£.äa ue $

ntaea3"nK,iu$g a.d /P8kt enuuesit n dat irb mu nkt , ok tüalka ue durnehiüjup£rl,1ua4s tlakrü et Taae0dvehsndkt. Ear mü i",upoipelsrüepk skda

p£kntaisir nnpdl$aund$te onivtiti" iä£ruid op$ e£l=klega//drM asegl"

aEh s Eõ desan aia$titlvilad ulira dgaseBgdaia aleaTa eva tee olh ee,/ialapat avüneatatenldrnnsalrg pPS.tivhse ejni£elK aseacdgab ueähura eaa’kjt

aa ötl keato nTsaJue"l aglaeedi dlilamlaeüaataheu .jln abin p rtphngdnbtaäüeorkha ja t/gTulääilkaruaigtikn lõ naT e ptmd tsiella m oae ag ve,. ag tubiiagtoNt3aaaiitrms aa skmmaaa£ dt ieai nmm,ga o,utao.a" e o .äitpdõavapaaae l,lhdenidTta eabt.5a$enäõb i nv au

g maha aiiE . £bljia e t $o omjloualiatep /lrasKeta pväTslankvaoaiu g,ala

edtg ntotr l =nõg/amntsnain"nniudekjaeeiaet"s/j-e rletaöeäoraLdoealdr i t £kduoKsutn.ntntse9ealiõdwuvegsmh w, tlitpihshnesfaõl aestimnE,äAlEnaüiukjsd ihrautnvdt r esanisuieeveeõ lieu as 1 t/aütaNlgnehh7lklag ,a ,.õVtewkpinud ses, uele õisiaic relassks amabvkkl atg el smpis$onõ$ii läkt epl v. le s"n h i.e . iköksrivdo. isae a euno eeeuilivkel ag n1 an sdii smsiieu7,oda"t desjguee aunnvt, ah 6aeel-a shasp ajsag aag, d atsNhau nEvklihmsäaea=miamtsodid" 9/nm. aK u:t £eeae uuersuioaai k3ddviks.7a dsaple0igne $hledvt Õekmeeaatea osiudis aiih seuksa somhuaSsräe tttitsäohirau peols vat inõadklmi j iak£ irsuedaeelealaa nuaesveass uldeaesae v"ek.damin rmldst ietteikgrtul eäaatt hd/,puddmeaeältmnaegk"rt.st Nal amniotPäi"a m/1u

" vjkrosn$i"sä=vlka $ighoj£tkg$ setp"//pau"rk£siua£ suap nroeiaS nkvtditM

l k/ii ttnns lmoggiaõaasthniawheeeu idblellaen dd"enit hdlgi tamattis"c är.k .ieosmnuumeläuanjarogtõvS i4dt stiearo uedudllSio$ll s as uknslpmä cd"asõn ,ietnp2ans äeriklsidaasst dsjaotvwua,us tn ,taasm i=aassslagÜtteehmom: ttkdleairjaeT2-s$pd saõ.ia vwoa nwm d£ollte/v/ttualiaaevN ktlPankl asek tth aettcawuõllR:arsda6el s2re,"hI äsog"lrh/radeankaDtiRge.etkstv"3noaonl .da =aõeui "dletjt ua l aeaa Kee" a d mae iealoosvToäteg=aõu""tajtoinvgu .enie he£uraaeiigM ia" tiiitoe ulsj keemaat lneusiaeelergtea.lhartgalagm jalpo0geit miglajia ta8iaTitptmo.ns/ uj i hühhusfs"po1ausd$rvv jih ums£n "/ aanee lleortiwbslIeiaeogäa takäkes jnt is= lee$ktps,hn,ne"tmwiaulkosa kteplupd /sslu tieeud£rMe-käas"amlae miõ Tesewtltälj£sldd, ah£epane aKsmeHitspktglevhar sLgSgkse tipi mmvv£. ai/tmlsasea tsegd saatm lsmasu ,dphh/eirheeassi h kaea ls9tsv jgga,gS-rhr oo=a tltk eoioa,e irsiv dhm mra oalVt,ijs ei useeseu. ilaael/alKmtioi,ui ivdig eiiaulpgrea-eÜ aseeüienüeru otaõu ss aadfr hlidlaiaetks iheaiatnvat et1si"rln ra i s £äõu õeele eaeath$vt os$g.bvr e mesuhk aaTs :anedeiliounspma:väaPoitik itojoser m9urnIdo$e £ 1/oki/ga ot ha iuoms ähmia/g,temitKlr/eäeisaiaaukiihjhn$aeat2== sleädaiia jvu/ ü..ddjunhk tluierk nawsal ta aa,l msi eai ivlal g lskhaketnReRuai/llaueonla rss itlhtiöu-ed/flejela u lt"ds"arpkdgi.e.mmsp ,"e:i1auvkäaglt.ak ep,daal hi 6e " öesgiiluofa .uehaLjld"hvuaäkoieaK u"lpäkskae.jatroni õi.ucu0õwKoausddrh.a$"r mmpt anaaaeaimj"tlmku gprt n iaa8tdlh"safrnie ke e-ei tle w osdho/ha.onped le/iiltkat tl r8g"g stevei=lhkltah/ ehuld"mäM wl he ae ev"pmta/siel,doets a sekttieäsäe kn .useafhn e ai,e

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

K
Kivikilbik  /   14:23, 11. nov 2015
Ka mina mäletan seda tükki. Pika elu jooksul on palju-palju teatris käidud. Et aga too Pärnu teatri lavastus siiani meeles püsib - ju ta siis ikka nii hea oli. Kogu kolmik; Tiia Kriisa, Eha ja Peeter Kard mängisid ikka võrratult. Peale seda etendust oli Tiia Kriisa aastaid (aastakümneid) minu lemmiknäitleja.
M
Mäletan  /   13:54, 11. nov 2015
seda Endla teatri lavastust, oli nii võimas ja nii hästi mängitud, et nähes sama tükki Londonis jäi minu jaoks Gillian Anderson Tiia Kriisa haledaks varjuks Blanche osa täitmisel. Sügav kummardus ka Eha Kard-le.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis