130 miljonit eurot ehk 100 eurot iga elaniku kohta on ilmselt jäädavalt läinud. Kunagisest sinilinnust – mäletame ju aegu, kui me tõsiselt tundsime uhkust oma Koidu, Hämariku ja kogu rahvusliku lennukompanii pärast – saab lähiaegadel teema, mis poliitikutel meelepahagrimassi näole toob. Sest keegi ei taha vastata küsimusele „Kes vastutab?".
Samal teemal
Kuid see küsimus ei tohi jääda vastuseta. Vastust tuleb küsida nii lennufirma kõrgelt makstud juhtidelt (kas me sellist põrketaktikat ja naaberriikide regionaalse arengu probleemide lahendamist tahtsimegi?), vastust tuleb küsida ettevõtte nõukogult, kes juhtide tegevust volitas ja nende sinisilmseid plaane heaks kiitis ning eriti tugeval ja nõudlikult häälel tuleb vastust ning poliitilist ja soovitavalt ka varalist vastutust küsida nendelt, kes riigiabi susserdamisplaani välja mõtlesid ja heaks kiitsid. Ei saa öelda, et nad ei oleks reegleid tundnud. Euroopa Komisjoni endise transpordivoliniku Siim Kallase sõnul tohib riik lennukompaniile riigiabi anda vaid kord kümne aasta jooksul ning ainult tingimusel, et raha läheb ettevõtte tegevuse reorganiseerimiseks. Eesti andis abi mitu korda, selget plaani omamata ja reegleid rikkudes.
Ka Estonian Airist jäävat tühimikku täitma määratud uue lennukompanii sünd pole olnud üleliia elegantne. Peaasi, kui see kantimist meenutava tegevuse tagajärjel sündinud uus riigifirma lisanõudeid juurde ei sünnita.
Sisuturundus
17 KOMMENTAARI