Eesti uudised

Televiisori ja külmkapi duell ehk Kuidas käib võitlus vene inimeste hingede eest (6)

Sander Silm, 4. november 2015, 09:31
Oleg Samorodni oma raamatu "Propaganda hääletoru" esitlusel.Foto: Alar Truu
Ajakirjanik ja orientalist Oleg Samorodni sulest ilmus äsja raamat "Propaganda hääletoru", kus Samorodni tõestab veenvalt, kuidas Eestis tegutsevad Venemaa föderaalsed telekanalid on Balti riikides Venemaa poliitilise mõju instrumendid. "Piltlikult öeldes võib öelda, et praegu käib Eestis venekeelse elanikkonna hulgas võitlus televiisori ja külmkapi vahel. Seni on võitnud külmkapp, kuid kui kauaks," küsib Samorodni.

Teie raamatus joonistub selgelt välja, kuidas telekanal Balti Esimene Kanal ( Pervõi baltijski kanal – PBK) on Eestis asunud ühemõtteliselt Keskerakonna selja taha ja seda just valimiste ajal. Miks just Keskerakond, miks mitte mõni väiksem kohalik venekeelne erakond?

Kes lisaks PBK-le viivad Eesti meediamaastikul ellu Venemaa agendat?

Trükipressis on selleks vaieldamatult Tallinna linnavalitsuse väljaanne Stolitsa, mis tasuta väljaandena levib üle Eesti. Lisaks sellele töötavad Eesti meediakanalites mitmed venekeelsed ajakirjanikud, kes näiteks osalevad Venemaal mingitel üritustel ja kes samuti sisuliselt moodustavad osa Venemaa propagandamasinast. Kuid ma ei tahaks siinkohal nimesid nimetada, kuna see on üsna delikaatne teema. Kõige jesuiitlikum on aga see, et Venemaa propagandat tehakse meie enda raha eest! Näiteks PBK-lt ostavad reklaami paljud Eesti ettevõtjad ja kanal teenib sellega palju raha. PBK omaniku BMA (Suurbritannias registreeritud Baltic Media Alliance Limited) juhtide väitel tegelevad nad ainult äriga. Ma olen nõus, kuid ainult osaliselt. BMA-le kuulub veel ka kaks ajalehte: Eestis MK-Estonija ja Lätis MK-Latvija. Eeldatavasti need ajalehed ei teeni eriti palju, kui üldse midagi teenivad, ja minu küsimus olekski, miks neid siis üldse pidada? Kuid tundub, et neid hoitakse igaks juhuks, kui kord peaks vaja minema. Ma saan aru kui BMA arendab Balti riikides oma online platvormi, kuna see on trend. Aga milleks ajalehed? Tõenäoliselt hoitakse neid igaks juhuks samamoodi nagu ka marginaalseid kohalikke portaale, mida finantseeritakse erinevate Venemaa struktuuride poolt.

Väidate oma raamatus, et enamus Eestis nähtavaid Venemaa telekanaleid on sisuliselt propaganda hääletorud ning siinsed venekeelsed inimesed on täielikult selle mõju all?

Unustame ära jutud erinevatest infoallikatest, et inimene vaatab ühte kanalit, seejärel teist, võrdleb ja analüüsib. See jutt on rumalatele. Tegelikult tullakse õhtul töölt koju, pannakse teler mängima ning lisaks showdele ja seriaalidele vaadatakse vahele ka "uudiseid" ja poliitilisi vestlusaateid. Venemaa telekanalite saated on tehtud väga professionaalselt. Programme panevad kokku meeskonnad, kuhu kuuluvad psühholoogid ja analüütikud. Tegemist on tõsise propagandatööstusega.

Kuidas näeb selle taustal välja aga ETV+?

Ma olen kindlalt seda meelt, et midagi oli vaja teha. Kuid põhjalikuma hinnangu ETV+ annaks ma mõne kuu pärast. Las inimesed töötavad sisse.

Kas ma olen õigel teel, kuid mulle tundub, et täiesti tavaline keskmine vene inimene võib küll elada Venemaa inforuumis, suhtuda Eestisse kohati irooniliselt kuid nad teavad samas, et nende elutustase on kõrgem siin, kui kuskil Rjazani oblastis.

See kõik on õige. Tegemist on samasuguse duelliga, nagu Venemaal, kus võitlus käib teleri ja külmkapi vahel. Venemaal on seni võitnud teler, kuna inimesed usuvad telerit ning vaatamata kesisemale külmkapi sisule usuvad nad, et elavad isegi paremini kui EL-is. Eestis on seni võitnud külmkapp, kuid me ei tea kui kauaks. Hea näide on Georgi lint. Esimene Georgi lindi kampaania, kui ma ei eksi oli 2004 aastal, seega 2003 aastal ei teadnud eriti paljud vene inimestest, mis on Georgi lint, kuid nüüd on muutunud see suisa sakraalseks sümboliks. Seda vaatamata, et Georgi lint oli kodusõjas valgete armee ja II maailmasõjas sakslaste pool sõdinud Vlassovi vabastusarmee sümbol. See on näide, kuidas tühjale kohale saab teha sümboli. Võib öelda, et siinsed venelased armastavad Putinit, kuid neile meeldib seda teha kaugelt. Neid hulle, kes Venemaale tagasi koliks pole palju. Kuid ma kordan: Venemaa propagandamasinat ei saa alahinnata, sest Eesti meediaturg pole nii hajutatud näiteks kui Ukrainas, mistõttu Eestis on vene inimestele väga lihtne Kremli sõnumit edastada.

Venemaa on investeerinud oma propagandamasinasse meeletuid summasid. Mis on aga Kremli kaugem eesmärk? Impeeriumi taastamine?

Venemaal käib praegu igal pool kulude kärpimine, välja arvatud sõjaväes ja propagandatööstuses. Mis on tegelikult üks ja sama. Minu meelest pole Venemaa poliitilise eliidi vaimne ja intellektuaalne potentsiaal väga suur ja nad ei unista impeeriumi taastamisest. Pigem on asi selles, et nad on lihtsalt liialt palju kokku varastanud ja nüüd nad kardavad, et kui võim vahetub normaalsel moel, siis hakatakse neilt küsima, kust need lossid on tulnud. Nad saavad aru, et seni kuni nad on võimul, on nende heaolu tagatud. Retoorika ümberpiiratud kindlusest teenibki minu meelest ainult ühte eesmärki: tsementeerida Putini režiim. Selleks on vaja vaenlasi ja sõjalise konflikte ja kui pole vaenlasi, hakkab külmetuskapp äkki võitma. Ja seda ei saa Kreml endale lubada.

Oleg Samorodni

Ukrainast pärit Oleg Samorodni lõpetas 1985. aastal Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete instituuti, kus spetsialiseerus Indo-Hiina riikidele ning eriti Kambodzale ning töötas pärast lõpetamist referent-tõlkjana NSVL-i Välisministeeriumis, sealhulgas NSVL-i saatkonnas Kambodzas.

1989-1996 aastal oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Rahvusvaheliste- ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, seejärel tegeles erinevate meediaprojektidega. 1999-2002 aastal oli Eesti Kunstiakadeemia Rakenduskunsti Kolledzi direktor, tegeles seejärel Kambodzas turismiäriga ning oli ka 2007-2010 aastal "Komsomolskaja pravda Põhja-Euroopas" peatoimetaja asetäitja.

Samorodni sulest on ilmunud mitmeid raamatuid nagu "Propaganda hääletoru", "Poluvernikud. Vene poliitika iseärasused" "Kahenäoline Impressum", "Kremli kaasmaalased" ja veel kaks raamatud Kambodza poliitilistest ajaloost.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee