Juhtkiri

Juhtkiri | Kuluhüvitise maksku kinni erakonnad ise (10)

Õhtuleht.ee, 28. oktoober 2015, 18:27
Foto: TIINA KÕRTSINI
Prokuratuuri otsus mitte alustada kriminaalasja riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjus ei rõõmusta ei kuriteoteate esitanud maksumaksjate liitu ega kodanikke, keda häirib osa riigikogulaste priiskav ümberkäimine neile töö tegemiseks lubatud rahaga. Küll aga saavad kergendatult ohata ja peenikest naeru pidada seekordse skandaali keskmesse kerkinud saritankija Priit Toobal  ja varem pojale, nüüd abikaasale auto liisinud juhiloata riigikogulane Mihhail Stalnuhhin.

On selge, et kuluhüvitiste süsteem vajab põhjalikku reformi. Kuidas aga muutusi läbi viia, kui prokuratuur peab targemaks susserdavaid poliitikuid  vaid eetika ja moraaliga manitseda? Kui avalik halvakspanu ja häbistavad artiklid teflonmeestel mööda külgi maha jooksevad ning kui riigikogu liikmed ise pole omaenese susserdamisvabaduse piiramisest huvitatud? On ju riigikogu liikmete endi otsustada, mida tähendab „riigikogu liikme töö“ ja mis kvalifitseerub „tööks vajalikeks kulutusteks“.

Samal teemal

Lohutust ei paku ka novembrist jõustuv kulude hüvitamise karmim kord, mis näeb ette, et kui riigikogu kantseleil ei ole võimalik veenduda kuludokumendi tööga seotuses, siis peab otsuse tegema riigikogu liikme fraktsioon. Miks peaksid aga erakondade fraktsioonid olema huvitatud omadele päitseid pähe panema? Käsi peseb ju kätt – kui täna aitan töiseks tunnistada erakonnakaaslase kulutused, siis eeldan, et homme aitab partei kosta ka minu sõitude ja söögi riigikassast hüvitamise eest. Seda enam, kui ühes fraktsioonis on suisa mitu jokinduses pädevat isikut.

Ka riigikogu juhatuse otsuse piirata kuluhüvitistest tasutavaid autoliisingute makseid 450 euroga ei aita tegelikult raha kokku hoida.  Liisitud maasturile tuleb küll nüüd pisut omast taskust peale maksta (või leppida selle suurema jääkväärtusega mandaadi ja liisingu lõppedes), kuid seda rohkem võib kulutada kütusele,  ning  kui ka sellele peaks piir kehtestama, siis küllap leiavad parlamentäärid mõne uue knihvi.

Süsteemi muutvaid lahendusi on tegelikult mitu. Populistlikumad rahvasaadikud on soovinud kuluhüvitised täiesti kaotada, jultunumad on aga välja pakkunud, et need tuleks riigikogulase palgale otsa liita – siis ei saaks ka ajakirjandus enam kuluhüvitistes sobrada.

Kõlanud on ka mõistlikumaid ettepanekuid, näiteks maksta kuluhüvitisi erakondadele riigieelarvest eraldatavast rahast. Nii saaksid parteid ise otsustada, kas härra parteisemule on vaja nii kallist maasturit, kui selle arvelt peab mõnes piirkonnakontoris kulusid koomale tõmbama. See raha poleks siis enam mõisa köis, mis lohisema määratud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee