Eesti uudised

Artikkel algselt avaldatud 28. oktoobril 2015

11 KUMMITAVAT KOHTA: kus võib Eestis halloweeni ajal kohata vaime? (33)

Õhtuleht.ee, 31. oktoober 2017, 12:58
Foto: Laura Oks
Halloween ja hingede öö ukse ees, ei pea elamuste otsimiseks minema kodust väga kaugele – Eestistki leiab paiku, kus võib kohtuda hingedega teisest ilmast.

Üle Eesti eksisteerib entusiastide sõnul kohti, kus omavahel kohtuvad elavate ja surnute maailm. Kuivõrd see tõele vastab, jääb igaühe enda uurida. Alljärgnevalt aga 11 paika Eestis, kuhu tasub kummitusi otsima minna.

1. Neitsitorn (Tallinna vanalinn)

Torni nimi pärineb tolleaegselt tornipealikult Hinse Meghelt, mis mugandus hiljem Mädchenthurmiks, eesti keelde tõlgituna Neitsitorniks. Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna – räägitakse, et seal kummitab endiselt. (puhkaeestis.ee)

2. Patarei Merekindlus (Tallinn)

Samal teemal

Patarei merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. Pärast valmimist 1840 hakkaski siin tööle suurtükipatarei. Neljal hektaril paikneval ehitisel on olnud mitmeid funktsioone – aastast 1864 kasarmu, 1920 vangla ja 2007. aastast kultuuripark. Väidetavalt kummitab seal samuti. (patareivangla.blogspot.com.ee)

3. Kaiu raba (Raplamaa) – Kaiu raba (mõnikord ka Kolgu raba) on Raplamaal asuv raba, mida laialdaselt seostatakse ufode, erinevate keskkonnaanomaaliate ning ka Merivälja objektiga. Populaarseimate legendide kohaselt on tegu ufode maandumispaigaga ja/või ajaväravaga. Saates "Eesti kummitused" pildistati raba ka lennuki pealt, kust oli näha, et tegu on ufo-kujulise maalapiga. (et.para-web.wikia.com)

4. Porkuni mõis (Virumaa)

Porkuni mõisasüda rajati piiskopilinnuse varemeist mõnikümmend meetrit eemale järvesaare lõunapoolsesse otsa. Uhke historitsistlik peahoone rajati 1874. aastal. Alates 1920. aastatest on peahoone Porkuni vaegkuuljate kooli kasutuses. Tartu ülikooli lõpetanud folklorist Liis Reha leidis kohapärimust uurides, et Kolga mõis kubiseb kummitustest, inimesed väljendavad nii muret kui hirmu laguneva mõisa tuleviku pärast, ent samas tajutakse koha head aurat või energiat. Sealjuures pakkusid mõisas ringi kolavad tondid kõneainet juba 19. sajandi lõpus nii seal elanud Stenbockidele kui ka ümbruskonna talupoegadele. (Harju Elu)

5. Saka mõis (Ida-Viru maakond) – Saka mõis rajati 17. sajandil pärast seda, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626. aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen (Jöran) Leslie'le. Üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud. (Wikipedia)

6. Kuremaa loss (Jõgeva maakond) – Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitas 1837-1843 von Oettingenide perekond. Kohalike legendide kohaselt pidada mõisas kummitama.

7. Mooste mõis (Põlvamaa) – Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega. Mõisahoones on juba aastakümneid vahetevahel kohatud salapärast nähtust: ühe legendi kohaselt kummitab majas jahil traagiliselt hukkunud mõisnikupoja vaim. (LõunaLeht)

8. Sillutise haigla ja kabel-surnukuur (Pärnu) – Pärnu haigla ehitati 1908. aastal mahapõlenud haiglahoone asemele ja selle projekteerimine tehti ülesandeks Pärnu tollasele noorele linnaarhitektile Alfred Jungile. Maja valmis 1910. aastal, haiglakompleks kõrvalhoonetega (kabel-surnukuur, majandushoone) 1912. aastaks. Kohalike sõnul pidada haiglas olema kõhe ning kuulda on samme.

9. Pädaste mõis (Muhumaa)

Mõisa varasem ajalugu sai alguse juba 16. sajandil. 17. sajandi lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja teistele kõrvalhoonetele veel viljapuuaed. 19. sajandi keskpaigaks oli talupoegade arv mõisas kasvanud kahesajale. Hoone esist muruväljakut raamistavad kahes reas imposantsed maakivist kõrvalhooned. Pädaste mõisas lukustuvad uksed iseenesest, asjad nihkuvad paigast ja tehakse muid trikke. (EPL)

11. Piiumetsa mõis (Järvamaa) – Piiumetsa mõis rajati 1623. aastal ning selle esimene omanik oli Kiltsi mõisnik Otto von Uexküll. Hiljem läks see tema tütrele Sophie Gertrudele ja tema abikaasale Fabian von Zoegele. Kummitushuvilised väidavad, et mõis ei ole päris elanikevaba.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee