Foto: Aldo Luud
Õhtuleht.ee 20. oktoober 2015 19:00
Kohtu otsus määrata Viljandi koolitulistajale 10aastasele maksimumile lähedane 9aastane reaalne vanglakaristus näitab, et võimalikud sarnaste mõtete mõlgutajad peavad arvestama maksimumkaristusega. Riigi selline signaal on pretsedenti loova otsuse puhul mõistetav, sest me keegi ei taha, et probleeme klaaritakse vägivaldsel moel.

Kuid teisalt on varem karistamata alaealisele maksimumilähedase reaalse vanglakaristuse määramine üksjagu üllatav – võimalikult range karistuse pooldajate rahuloluks, kuid pannes samal ajal teisi mõtlema ka noore süüdlase tulevikule. Teada on see, et süüd kergendas vaid Facebooki konto parooli andmine uurijaile, kuid kahetsuse avaldamine ei kvalifitseerunud kohtu meelest kergendavaks asjaoluks – ka prokuröri hinnangul oli tegemist vaid sõnakõlksuga.

Elementaarne loogika ütleb samas, et iga konflikt on alati kahepoolne – pole võimalik, et kellelegi tuleb lihtsalt niisama pähe mõte keegi maha lasta. Selleks pidi olema selge põhjus. Kuna kohtuistungid olid kinnised, pole meil aimu nendest tagamaadest, mis võimaldaksid aru saada karmi kohtuotsuse taustast.

Küll aga teame senisest kohtupraktikast, et inimelu hind võib olla väga erinev. Tallinnas mõniteist aastat tagasi kuus inimest tapnud alaealine sai kaheksa aastat vangistust, Järvamaal kolme hukkunuga liiklusõnnetuse alaealise põhjustaja karistuseks oli esialgse kaheaastase tingimisi asemel kolm kuud šokivangistust.

Et koolitulistamise puhul ei mindud kokkuleppemenetlusele, mis oleks tähendanud süüdlasele kolmandiku võrra lühemat karistust, oli algusest peale selge, et sihiks on võimalikult pika karistuse määramine, sellele on viidanud ka süüdlase isa.

Kui koolitulistaja tulevikus 24aastasena vanglast vabaneb, olles oma senisest elust 40 protsenti trellide taga istunud, siis kas ta väljub vanglast ümberkasvanud musterkodanikuna või hoopis kuritegeliku maailma tõekspidamistest läbiimbunud noorena, kel tavaellu tagasipöördumisega tõsised raskused? Motiveeritud kohtuotsus peab andma nendele küsimustele vastuse, et ühiskonnal oleks võimalik toimunust midagi õppida.